Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3076.73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Kristiine Urb (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post [email protected]); kostja X (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 1194.71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 382.01 eurot ja viivis põhivõlalt 1194.71 eurolt alates 02.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
3.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi X (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 434.39 eurot, intressi 29.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 594.91 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 41% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 59% osas X (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt X’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 59% ulatuses s.o summas 885 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu EE147700771000526428, viitenumbriga 717945814.
arvelduskontole
nr
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.08.2025 hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1629.10 eurot, intressivõlgnevus 29.73 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 976.92 eurot, viivised alates 22.87.2025 kuni põhinõude summas 1629.10 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas, riigilõiv 420 eurot, hageja õigusabikulud 1521 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Telia Eesti AS ja kostja vahel 26.01.2020 sõlmitud järelmaksumüügileping nr 1523747, mille alusel kostja ostis müüjalt kaupa (VR peakomplekt Sony PlayStation VR Version 2 Starter Pack, PS4 mäng Call of Duty Black Ops 4 Specialist Edition, PS4 mäng The Crew 2) kogusummas 389.97 euro. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 06.03.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1532565, mille alusel kostja ostis müüjalt kaupa (Nutitelefon Samsung Galaxy S20 Ultra 5G Juhtmevabad kõrvaklapid Samsung Galaxy Buds, transporditeenus) kogusummas 1354 eurot. 06.03.2020 ostis kostja Telia Eesti AS-lt kaupu (mobiiltelefon Apple iPhone SE 64 GB (valge) kogusummas 489 eurot) ja sõlmis selleks 06.03.2020 järelmaksu müügilepingu nr 1563590. 05.02.2021 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 9374598, mille alusel sai kostja kasutada “Mobiilse elu kõnepaketti”. 26.05.2022 sõlmisid 2
2-25-13690 Telia Eesti As ja kostja teenuslepingu nr A36487926, mille alusel asus kostja kasutama koduinterneti teenust. Alates 07.02.2021 kasutas kostja Telia TV standardpaketti ja Spotify appi. 28.02.2021 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja seadmete kasutuslepingu nr 1279750, mille alusel sai kostja enda kasutusse seadme Digibox Arris VIP5305. Lepingus lepiti kokku, et seadmelepingu rikkumisel lepingu esimesel aastal tuleb kostjal tasuda kahjuhüvitist summas 99 eurot. 02.04.2020 sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja seadmete kasutuslepingu nr 1080682, mille alusel sai kostja enda kasutusse seadme ruuter Genexis ED500. Lepingus lepiti kokku, et seadmelepingu rikkumisel lepingu kolmandal aastal ja edasi tuleb kostjal tasuda kahjuhüvitist summas 42.25 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. 13.11.2024 loovutas Telia Eesti AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 20.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 20.11.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 20.11.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 01.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Hageja toob välja, et kuna lepingu nr 1563590 krediidikulukuse määr on 0,1% aastas, intress on 0,00% aastas ning kogusummas lisandus kauba maksumusele vaid 1,00 eurot lepingutasuna, siis leiab hageja, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga ning ümberarvestust ei tule esitada. Kostja ja sõlmis 26.01.2020 Telia Eesti AS-ga järelmaksu müügilepingu nr 1523747. Lepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.01.2024. Seega on lepingu nr 1523747 lõpptähtaeg saabunud. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Seega ei esita hageja laenulepingu nr 1523747 ümberarvestust. Kokku on kostja teinud lepingu 1523747 eest tagasimakseid summas 357.99 eurot (lepingu nr 1523747 osamaksed 1 – 32), mille hageja arvestab kauba põhisumma 389.97 eurot katteks. Seega on laenulepingust nr 1523747 tulenev põhiosa võlgnevus 31.98 eurot. Kostja ja sõlmis 26.01.2020 Telia Eesti AS-ga järelmaksu müügilepingu nr 1532565. Lepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.03.2024. Seega on lepingu nr 1532565 lõpptähtaeg saabunud. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Seega ei esita hageja laenulepingu nr 1532565 ümberarvestust. Kokku on kostja teinud lepingu 1532565 eest tagasimakseid summas 1212.14 eurot (lepingu nr 1532565 osamaksed 1 – 30), mille hageja arvestab kauba põhisumma 1354 eurot katteks. Seega on laenulepingust nr 1532565 tulenev põhiosa võlgnevus 141.86 eurot. Kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis on kostja põhivõlgnevus hageja ees pärast lepingute nr 1523747 ja 1532565 ümberarvestust 1194.71 eurot ja intressivõlgnevus 0,00 eurot. Kostja viivise võlgnevus on pärast lepingute 3
2-25-13690 nr 1523747 ja 1532565 ümberarvestust 1194.71 x 24% aastas x 1015 päeva (21.02.2023 – 01.12.2025) = 796.56 eurot. 12.12.2025 palus kohus hagejal eraldi välja tuua kui suur on kostja võlgnevus mobiilsideteenuste eest ja kui suur on järelmaksulepingutest tulenev ümberarvestuse järgne võlgnevus. 29.12.2025 selgitas hageja, et kostja põhivõlgnevus on summas 1194.71 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: − Laenulepingust nr 1563590 tulenev põhivõlgnevus summas 234.75 eurot; − Laenulepingust nr 1523747 tulenev põhivõlgnevus summas 31.98 eurot tulenevalt 01.12.2025 esitatud ümberarvestusest; − Laenulepingust nr 1532565 tulenev põhivõlgnevus summas 141.86 eurot tulenevalt 01.12.2025 esitatud ümberarvestusest. Mobiilside teenustest tulenev põhivõlgnevus summas 441.19 eurot; − Kodustest (interneti) teenustest tulenev põhivõlgnevus summas 103.92 eurot (ei sisalda seadmete üüri ega kahjuhüvitist); − Seadmete üürimisest tulenev põhivõlgnevus summas 181.66 eurot; − Lisateenustest tulenev põhivõlgnevus summas 59.35 eurot.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4
2-25-13690
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; 5
2-25-13690 − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetuleku ning kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Seoses lepingutega selgitab hageja, et nende lõpptähtajad saabunud, mistõttu uut maksegraafikut ei esitata. Hageja selgitab, et kostja põhivõlgnevus on summas 1194.71 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: − Laenulepingust nr 1563590 tulenev põhivõlgnevus summas 234.75 eurot; − Laenulepingust nr 1523747 tulenev põhivõlgnevus summas 31.98 eurot tulenevalt 01.12.2025 esitatud ümberarvestusest; − Laenulepingust nr 1532565 tulenev põhivõlgnevus summas 141.86 eurot tulenevalt 01.12.2025 esitatud ümberarvestusest. Mobiilside teenustest tulenev põhivõlgnevus summas 441.19 eurot; − Kodustest (interneti) teenustest tulenev põhivõlgnevus summas 103.92 eurot (ei sisalda seadmete üüri ega kahjuhüvitist); − Seadmete üürimisest tulenev põhivõlgnevus summas 181.66 eurot; − Lisateenustest tulenev põhivõlgnevus summas 59.35 eurot.
Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
6
2-25-13690
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohus on tuvastanud, et laenulepingute tähtajad on saabunud.
8.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Hageja ei ole esitanud uut intressi arvestust, mistõttu ei ole põhjendatud hageja intressi nõue. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Hageja nõuab viivist pärast lepingute nr 1523747 ja 1532565 ümberarvestust 1194.71 x 24% aastas x 1015 päeva (21.02.2023 – 01.12.2025) = 796.56 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis 01.12.2025 seisuga on põhjendatud summas 382.01 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - summa 1194.71 eurot, periood 21.02.2023-30.06.2023, viivisemäär 10.5% aastas, summa 44.68 eurot; - summa 1194.71 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summa 72.27 eurot; - summa 1194.71 eurot, periood, 01.01.2024 - 30.06.2024 viivisemäär 12,5% aastas, summa 74.26 eurot; - summa 1194.71 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12,25% aastas, summa 73.58 eurot; - summa 1194.71 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11,50% aastas, summa 66.06 eurot; - summa 1194.71 eurot, periood 01.07.2025 - 01.12.2025, viivisemäär 10,15% aastas, summa 51.16 eurot.
7
2-25-13690
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1194.71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 382.01 eurot ja viivis põhivõlalt alates 02.12.2025 kuni põhivõla summas 1194.71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata põhivõla 434.39 eurot, intressi 29.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 594.91 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 2685.75 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1576.72 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 59%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 41% ulatuses hageja kanda ning 59% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 420 eurot ja õigusabikulud 1521 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 9 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja kulu (9 x 120) 1080 eurot ilma käibemaksuta.
8
2-25-13690 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (420+1080) 1500 eurot, millest kostja kanda jääb 59% ehk 885 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717945814.