Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-35518
Tsiviilasi
M Õ kaebus Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Virge Välb’i tegevuse peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (kaebaja): R Õ isikukood xxxxxx elukoht xxxxxxxxx Avaldaja (kaebaja) esindaja: Harland Paas volikirja alusel, Tallinna 59 Kuressaare 93818, Õigusbüroo HP Asjast puudutatud isik: Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Virge Välb, büroo asukoht Tallinna 18 Paide OÜ Maja Kagus, registrikood xxxxxx, xxxxxxxx, esindaja Jaanus Silm, õigusbüroo Tehinger OÜ, Vana-Posti 7 Tallinn 10146
Asja läbivaatamise aeg
Resolutsioon Jätta R Õ kaebus rahuldamata. Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Nõude asjaolud 26.09.2006.a ja 4.10.2006.a kirjaga teatas kohtutäitur Virge Välb kaebajale käsutamise keelumärke tegemisest viimasele kuuluvale mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxxxx. 6.10.2006.a esitas M Õ kohtutäiturile avalduse, milles palus selgitusi täitemenetluse alustamise ja muude sellega kaasnevate asjaolude kohta. Vastuseks avaldusele väljastas kohtutäitur täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 120/2006/717. Nimetatud
dokumendid sai võlgnik kätte 15.10.2006.a. 23.10.2006.a esitas võlgniku lepinguline esindaja kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. 8.11.2006.a otsusega jättis kohtutäitur selle kaebuse rahuldamata. Võlgnik on seisukohal, et: - kohtutäituri 8.11.2006.a otsus on ebaseaduslik. Alusetu on kohtutäituri seisukoht, et esines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 145 lg-s 4 sätestatud alus võõrandamise keelumärke tegemiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasjale enne täitmisteate väljastamist; - paika ei pea kohtutäituri väide, nagu oleks kinnistut lähiminevikus täiendavalt koormatud; - kohtutäituri 26.09.2006.a avaldus kinnistu käsutamise keelumärke tegemise kohta ei kannata vormistuslikust küljest kriitikat. Avaldusele on märgitud lisana koopia täitedokumendist 7-l lehel, kuid ühtegi lisa adressaadile saadetud ei ole. Mingit täitedokumenti selleks ajaks olla ei saanudki, kuna täitmisteade koostati, st täitemenetlust täiteasjas nr 120/2006/717 alustati, alles 11.10.2006.a; - kohtutäitur võttis õigusliku aluseta ja pankrotimenetlust arvestamata iseseisvale täitmisele Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu nõude pankrotivõlgniku R Õ käendaja M. Õ vastu. Seda enam, et R. Õ pankrotimenetluses tunnustati Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu kui võlausaldaja nõuet I rahuldamisjärgu nõudena summas 247 325 krooni. Kohtuistungil esitab esindaja kaebuse täienduse samadel asjaoludel ja sama nõudega: lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 120/2006/717 ning kustutada võõrandamise keelumärge kinnistult asukohaga xxxxxxxxxxxx. Kohtutäituri vastuväited Kohtutäitur palus kaebuse jätta rahuldamata. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt alustas ta täitemenetlust 26.09.2006.a TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, st sissenõudja Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu 25.09.2006.a avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi, Rapla notar Kille Piiburi poolt 18.12.2003.a tõestatud kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, alusel. Kaebaja väide, nagu ei saaks kohtutäituril olla enne täitmisteate väljastamist täitedokumenti, on ekslik – kohtutäitur saabki täitetoiminguid teostada täitedokumendi alusel, mis esitatakse talle sissenõudja poolt koos täitemenetluse alustamise taotlusega. Sissenõudja avaldusel on selgelt näha kohtutäiturile esitatud dokumentide loetelu. Keelumärke seadmisel kinnistule on kohtutäitur esitanud kinnistusametile täitedokumendi koopia. Avalduse saabumisel hindas kohtutäitur, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, täitemenetluse aluseks olevaid dokumente, ning alustas TMS §-st 23 lähtudes täitemenetluse. Kaebaja väide, nagu ei oleks ta kinnistut täiendavalt koormanud, on vale. 26.09.2006.a kontrollis kohtutäitur hüpoteegiga koormatud kinnisasja andmeid elektroonilisest kinnistusraamatust ja leidis, et M. Õ on 20.09.2006.a koormanud kinnisasja täiendavalt hüpoteegiga summas 450 000 krooni Mora automotoklubi kasuks. Kuna kinnistu täiendav koormamine mõjutab kinnisasja hinda võimalikul sundenampakkumisel, oli kohtutäitur õigustatud kasutama TMS § 145 lg 4 sätestatud võimalust seada kinnistule käsutamise keeld enne täitmisteate väljastamist. TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta kasutusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur lähtus kinnistusametile avalduse esitamisel TMS § 145 lg-st 1 ja 4. Kinnistusametile väljastatud avaldus on välja töötatud koostöös kinnistusametiga ning praktikas juba aastaid tõrgeteta toiminud. Kinnistusametile saadetud avaldusest nähtub üheselt, et täitedokument saadetakse avalduse saajale, st kinnistusametile. TMS § 10 lg 3 kohaselt on täitemenetluse osalistele edastatud dokumendi koopiad. Kohtutäitur teavitas M. Õ ka telefoni teel, et täitedokumendid saabuvad talle koos täitmisteatega ning et täitmisteate väljastamine viibib, kuna kohtutäituri büroos on hetkel järjekord täitedokumentide andmebaasidesse sisestamisel. 11.10.2006.a koostas kohtutäitur M. Õ täitmisteate ja väljastas selle juurde kuuluvad dokumendid. M. Õ kaebuse jättis kohtutäitur rahuldamata - kaebaja väitel on ta kätte saanud kõik dokumendid peale täitemenetluse aluseks oleva notariaalse lepingu, nimetatud lepingu väljastas kohtutäitur M. Õ, täitemenetluse aluseks olev täitedokument oli kohtutäituril täitemenetluse alustamisel olemas
ning selle ekslik väljastamata jätmine võlgnikule ei saa olla oluliseks rikkumiseks täitemenetluse käigu osas. Sissenõudja taotles täitemenetluse alustamist M. Õ vastu. TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja esitas avalduse M. Õ vastu summas 338 904 krooni. Avaldusele on lisatud võlgnevuse arvestus. Kohtutäitur saab alustada täitemenetlust just nimetatud summale toetudes. Kohtutäitur on juba täitmisteates teavitanud kaebajat, et võlgnikuna saab ta TMS § 221 alusel esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtu menetlus Menetledes peale Tallinna Ringkonnakohtu poolt esialgse määruse tühistamist kaasas kohus kohtutäituri ja Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu. Seoses avaldaja M. Õ surmaga astus tema asemele R Õ pärijana. Enne kohtuistungit ja kohtuistungil toimus ka sissenõudja vahetus, mida menetlusosalised aktsepteerisid kohtuistungil nõude loovutamise lepingu kaudu. Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu asemel astus OÜ Maja Kagus. Kaebuse läbivaatamine toimus kohtuistungil. Avaldaja esindaja jäi esitatud kaebuse ja täienduste ning väidete juurde, paludes kaebuses esitatud nõuded rahuldada. Puudub alus võõrandamise keelumärke tegemiseks ja teiseks on nõudesumma vale. Täitur ei ole vormistuse küljest olnud korrektne. Kuna sissenõudja on pankrotihalduri kaudu saanud raha, siis õige summa on 87100 krooni. Uus sissenõudja ei ole esitanud ühtegi dokumenti täiturile. Tänaseks peaks olema esitatud tema poolt nõue. Täitur täidab ebaõiget nõuet, s.o põhjendamatult suurt nõuet. Sissenõudja ei tunnista nõuet. Lähtuda tuleb 2006.a esitatud nõudest. Sellel ajal oli sissenõudjaks hoiu-laenuühistu selle aja rahalise nõudega. Täitur täidab temale esitatud nõuet ega saa seda hinnata. Võlgnik on üldse valinud vale tee. Täitur pole kasutanud võõrandamise keelumärget vaid käsutamise keelumärget. See oli igati põhjendatud, kuna kinnistu oli koormatud võlgniku poolt. Täitur pole midagi rikkunud. See, et tänaseks on asjaoludes muutusid, ei mõjuta täitemenetlust. Muutusi on osaliselt tunnustatud. Kohtutäitur ei tunnistanud kaebuse asjaolusid ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Täitemenetluse alustamine oli põhjendatud. Kinnistu koormamine vähendab kinnistu väärtust, mistõttu oli keelumärke kasutamine õigustatud. TMS § 8 kohustab täiturit tarvitusele võtma kõik seadusest lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtu põhjendused TMS § 145 lg 4 kohaselt, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Seega on kohtutäituril õigus teatud eelduste esinemisel võlgniku kinnisasja ka enne täitmisteate saatmist arestida või lasta kanda keelumärge registrisse, kui täitmisteate kättetoimetamisest tekkiv viivitus võib ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist ja seda oluliselt. See on kohtutäituri hinnata. Seejuures peab kohtutäitur arvestama, et TMS § 8 kohaselt lasub tal kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Vaidlusaluses täiteasjas hindas kohtutäitur sundtäitmise eesmärki ohustavaks asjaoluks kinnisasja täiendava koormamise võlgniku poolt. Asjas uuritud elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükk kinnitab, et M. Õ on 20.09.2006.a koormanud vaidlusaluse kinnisasja täiendavalt hüpoteegiga summas 450 000 krooni Mora Automotoklubi kasuks (tl 19-20). Kohus nõustub kohtutäituriga, et kinnisasja täiendav koormamine mõjutab kinnisasja hinda selle võimalikul sundenampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur oli 26.09.2006.a õigustatud kasutama TMS § 145 lg-s 4 sätestatud võimalust ja laskma kanda kinnisasjale käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse enne täitmisteate kättetoimetamist. Kaebaja taotlus käsutamise keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust ei ole põhjendatud ning tuleb
jätta rahuldamata. Kaebuse väide, nagu ei kannataks kohtutäituri tegevus vormistuslikust küljest kriitikat, on kaebaja nõudeid arvestades asjasse mittepuutuv ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Samas on täitur tunnistanud eksitust, selle kõrvaldanud. Tegemist ei ole eksitusega, mis mõjutaks täitemenetluse käiku. Samuti ei rikutud oluliselt võlgniku õigusi ja huve. Pankrotimenetlus R Õ suhtes ei välista täitemenetluse algatamist võlgniku suhtes. TMS § 23 lg 1 kohaselt täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Seega – kui sissenõudja esitab kohtutäiturile vormikohase avalduse, millele on lisatud mõni TMS §-s 1 lg 1 nimetatud täitedokumentidest, on täidetud õiguslikud eeldused täitemenetluse algatamiseks. Käesolevas asjas esitatud tõendid kinnitavad, et eelnimetatud õiguslikud eeldused täitemenetluse alustamiseks olid täidetud. Seega oli täitemenetluse algatamine põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei anna alust ka täitemenetluse lõpetamiseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, st antud asjas võlgnik.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.