Tsiviilasi nr 2-08-19645
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.jaanuaril 2009.a. Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-19645
Tsiviilasi
A. R. hagi H. R. ja V. Š. vastu valduse kaitse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. R. (is.kood xxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Kostjad: H. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x.xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) V. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx) Menetlusvorm
elukoht
Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Välja nõuda H. R. ja V. Š.’i valdusest A. R. valdusse Valga linnas, x.xxxxxxx korteriomand, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. Kohustada H. R. ja V. Š.’it vabastama korteriomand hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral H. R. ja V. Š. välja tõsta korteriomandist x.xxxxx-xx, Valga linnas ilma teist eluruumi vastu
andmata. Välja mõista H. R. ja V. Š.’ilt A. R. kasuks menetluskuludena riigilõiv 450 krooni.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 21.01.2009.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja tema õele T. K. Valga linnas x.xxxxx-xx kuuluv korteriomand (registriosa number xxxxxxx). Omaniku A. R. ja kostja H. R. vahel on 31.01.2001.a. sõlmitud korteriomandi üürileping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse korteriomandi x.xxxxx-xx Valga linnas tähtajaga 1 aasta. Kostja juures elas üürileandja loal V. Š. Kostjad kohustusid iga jooksva kuu eest tasuma üüri 8 krooni m2. Kostjatel esines pidevalt pikaajaline üürivõlgnevus ning pidevalt oli tegemist naabrite rahu rikkumisega kostjate poolt. Kuna kostjad jätsid pidevalt tasumata korteriomandiga kaasnevad maksed ja rikkusid naabrite rahu, ütles hageja 16.02.2008.a. üürilepingu üles /tl. 8/. Kostjad ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ega vabastanud ka korteriomandit. Hageja on nõudnud kostjatelt eluruumi vabastamist, kuid kostjad korteriomandit vabastanud ei ole ega hagejale korteriomandit üle andnud. Kostjad kasutavad korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuna üürileping on lõppenud seoses hageja poolt üürilepingu üles ütlemisega 16.02.2008.a. ning kostjatel puudub seaduslikud alused korteri kasutamiseks. Hageja palub AÕS § 80 alusel välja nõuda kostjate valdusest korteriomand Valga linnas, x.xxxxx-xx ja kohustada kostjaid sealt lahkuma ja korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostjad korteriomandist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata ja välja mõista kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni.
Menetluse käik 05.06.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20
päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-19/. Kostjatele on hagiavaldus edastatud 11.06.2008.a. ja 30.09.2008.a. /tl. 20,36/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu viitab kohus otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Asjas esitatud materjalidest nähtub, et A. R. ja H. R. vahel oli sõlmitud tähtajaline üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi Valgas, x.xxxxx-xx ja hageja loal elas kostja juures ka V. Š./ tl. 5-6/. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma korteriomandiga seotud maksed. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda korteriomandiga seotud maksed. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad jätsid pidevalt tasumata korteriomandiga seotud maksed. VÕS § 313 lg 2 kohaselt võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui ei täideta lepingupoolte üldiseid kohustusi. VÕS § 315 lg 1 p 2 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt üldiseid kohustusi, üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Kuna kostja ja temaga koos elav isik rikkusid pidevalt naabrite rahu, ütles hageja üürilepingu üles 16.02.2008.a. Kostjad ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. 14.12.2005.a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 4) tõendab , et A. R. kuulub korteriomand Valga linnas, x.xxxxx-xx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. Korteriomand on kostjate valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik.
Kostjad valdavad hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjatega erakorraliselt üles öeldud ning kostjatel puudub õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Kuna kostjatel puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjaid korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostjad sealt välja tõsta. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjatele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni.
A.Pellja Kohtunik 21.01.2009 .a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.