Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2009 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-7017
Tsiviilasi
INhagi AM OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks,saamatajäänud puhkuse kompensatsiooni ,palga ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja IN(ik XXX,elukoht XXX)
esindajad Kostja AM OÜ (registrikood XXXasukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
27.11.2008 avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja IN Kostja volitatud esindaja R Viik
Hagi rahuldada osaliselt . Välja mõista OÜ AM 32 927 (kolmkümmend kaks tuhat üheksasada kakskümmend seitse ) krooni IN kasuks.
Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 12.07.2006 kuni 11.10.2006 ehitustöölisena .Kuna kostja töötamise eest töötasu ei maksnud pöördus hageja töövaidluskomisjoni,kus sai teada,et kostja on temaga töölepingu lõpetanud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 11.10.2006 a. Hagejat töölepingu lõpetamisest ei teavitatud. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitus tema 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 122 400 krooni,palga maksmisega viivitamise eest 3347 krooni,saamata jäänud puhkuse kompensatsioon summas 35 700 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 20 400 krooni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu.Tööleping hagejaga lõpetati katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.Hageja keeldus töölepingu lõpetamise käskkirjale alla kirjutamast.Hageja ei ole õigesti arvestanud keskmise palga suurust,keskmise palga arvestamisel ei võeta arvesse päevaraha .Kostja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes aegumise kohaldamist.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära kohtuistungil poolte seletused ja tunnistaja Erich Mäeotsa ütlused ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et hageja töötas kostja juures ehitustöölisena töölepingu nr 00312.07.2006 a. alusel kuni 11.10.2006 a.Tööleping hagejaga lõpetati TLS § 86 p.5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni 22.01.2008 a. otsusest (tlk 4) nähtuvalt esitas hageja töövaidluskomisjoni 31.01.2007 a avalduse palga maksmisega viivitamise eest viivise,lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga nõudes.Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja oma nõuetest ja menetlus asjas lõpetati. Kuigi hageja väitel sai ta temaga töölepingu lõpetamisest teada töövaidluskomisjonis,töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet ta ei esitanud. Nimetatud nõude esitas ta 22.02.2008 a. hagiavalduses kohtule .
alles
Tulenevalt ITLS § 6 lg.2 töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Kostja taotleb nimetatud nõude osas aegumise kohaldamist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
Seega leiab kohus,et hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on möödunud,mistõttu nõue on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse saamise nõue. Hageja nõuab ka viiviseid palga maksmisega viivitamise eest summas 3347 krooni ,saamatajäänud puhkusekompensatsiooni ja hüvitust lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest. Kohus kohustas kostjat esitama töölepingu lõpetamise aluseks olevad dokumendid,lõpparve koostise ja selle arvestuse aluseks olevad dokumendid ja hageja keskmise palga tõendi. Kostja nimetatud dokumente kohtule ei esitanud ja kohtuistungil hageja arvestuste kohta selgitusi anda ei osanud.Kostja väide ,et hageja ei ole tõendanud oma keskmise palga suurust on ainetu,kuna vastava dokumendi väljastamise kohustus lasus kostjal. Hageja töölepingust tulenevalt oli hageja põhipalk 65 krooni tund ja 500 krooni päevaraha.Palka maksti kaks korda kuus järgmise kuu 5 ja 20 kuupäeval. Hageja Hansapanga konto väljavõttest (tlk 2,5,6,7) tulenevalt on 14.08.2006 laekunud töötasu 8511.75 krooni 9 päevase hilinemisega ,6.09.2006 a laekunud töötasu 14770.40 krooni laekunud 19 päevase hilinemisega ,11.09.2006 laekunud 10 013.85 krooni laekunud 6 päevase hilinemisega ja 06.10.2006 a. laekunud 15 771.80 krooni laekunud 16 päevase hilinemisega . Palgaseaduse (PaS) § 32 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Tunnistaja Erich Metsaotsa ,kes töötab kostja juures tegevjuhina,ütlustega leidis tõendamist,et töötasude väljamaksmine hilines tihtipeale tööandja süül.Tunnistaja põhjendab hagejale lõpparve maksmisega viivitust seetõttu,et hageja ei ilmunud töölepingu lõpetamise vormistamiseks tööandja juurde. Kohus leiab,et hageja nõue palga maksmisega viivitamise eest viiviste saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 3347 krooni. 17.11.2006 a. on hageja kontole kantud palk ja päevaraha.Kostja ei ole tõendanud,et väljamakstud summade näol oli tegemist lõpparvega ja mis PaS § 32 lg.1 kohaselt pidi sisaldama kõiki (s.h.tasu saamata jäänud puhkuse eest) tööandjalt saadaolevaid summasid. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 26.10.2005 a.otsusest nr.31701-1 nähtuvalt on hagejale määratud rahvapension töövõimetuse alusel. Puhkuseseaduse § 9 lg.2 p.2 kohaselt pikendatud põhipuhkust antakse isikutele,kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele ,35 kalendripäeva. Seega on hagejal õigus saada 3 kuu töötamise eest puhkusekompensatsiooni 9 päeva eest (35:12x3). Puhkuseseaduse § 2 lg2 sätestab,kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud,kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu,võetakse päevatasu arvutamisel aluseks
eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma,mis vastavalt § 3 lg 1 jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga,saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kuna kostja ,vaatamata kohtu nõudmisele ,hageja töötasu suurust tõendavaid dokumente ei esitanud,loeb kohus hageja keskmise päevatasu tõendatuks hageja poolt arvestatud 1020 krooni ulatuses ja keskmise palga 20 400 krooni ulatuses.Kostja vastupidist ei tõendanud ega arvestusele vastväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusekompensatsioon 9 päeva eest summas 9180 krooni.
hagejal
saamata
jäänud
TLS § 119 lg.2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest,kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Lõpparve väljamaksmist hagejale kostja ei ole tõendanud . Eelneva alusel asub kohus seisukohale,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 3347 krooni,saamatajäänud puhkusetasu 9180 krooni ja keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest 20 400 krooni ,kokku 32 927 krooni. TsMS § 163 lg.1 tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.