AS-i S. avaldus OÜ B. (pankrotis, kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija õiguste ennistamiseks
Tsiviilasja number
2-08-60106
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: AS S. esindaja: juhatuse liige Hillar Soosalu puudutatud isik: OÜ B. (kustutatud) , viimane seadusjärgne esindaja: pankrotihaldur Küllike Mitt (postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS-i S. avaldus OÜ B. täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija õiguste ennistamiseks.
2.Jätta menetluskulud AS-i S. kanda.
3.Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3).
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 606 lg 2, § 661 lg 1, 2).
1.Tartu Maakohus kuulutas 03.12.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2-1413/99 välja OÜ B. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Pankrotivara hulka kuulus mh 1/10 mõtteline osa ehitisest kui vallasasjast aadressil Estonia pst 15, Tallinn. Avaldajale kuulub kaasomanikuna nimetatud ehitisest 19/30 suurune mõtteline osa.
2.Pankrotitoimkond otsustas 07.06.2005 kuulutada välja ehitise mõttelise osa, sisseehitatud mööbli ja tsiviilasjas nr 2/3/23-2321/01 esitatud nõuete müügi enamsoodsamal viisil avalikul kirjalikul enampakkumisel (tlk 46-48, 49). Lõpptähtajaks 04.07.2005 laekunud pakkumisi ei pidanud pankrotitoimkond vastuvõetavaks, kuid tegi seoses tsiviilasjas 2/3/23-2321/01 hagi tagamisega osavõtjatele ettepaneku pakkumisi täiendada (tlk 50-58, 59-60). Pakkumisi täiendasid AS P. kokku summas 3 510 000.- krooni ja AS S. kokku summas 3 450 000.-
krooni (tlk 61, 62). Pankrotitoimkond tunnistas 17.08.2005 koosoleku otsusega enampakkumise võitjaks AS-i P. (tlk 63-64). 14.09.2005 koosolekul otsustas pankrotitoimkond müügihinna jaotuse pakkumise siseselt järgmiselt: mõtteline osa ehitisest koos paigaldatud mööbliga 3 410 000.- krooni ning tsiviilasjades nr 2/3/23-2321/01 ja nr 21190/2005 esitatud nõuded kokku 100 000.- krooni (tlk 65-66).
3.14.09.2005 sõlmisid OÜ B. (pankrotis) kui müüja ja/või loovutaja, AS P. kui ostja ja/või loovutuse saaja, AS Hansapank kui pandipidaja ja AS E. (pankrotis) kui pank pandi kustutamise avalduse, ehitise mõttelise osa müügilepingu, maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingu, nõuete loovutamise lepingu ja pandilepingu. Lepingus sisaldus ehitise 1/10 suuruse mõttelise osa müügileping ja 1/10 suuruse mõttelise osa Tallinnas Estonia pst 15 asuva maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise leping. OÜ B. müüs ehitise mõttelise osa ostjale hinnaga 3 410 000.- krooni (tlk 11-27).
4.10.10.2005 esitas haldur kohtule OÜ B. (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mille kohta avaldati 10.10.2005 teadaanne Ametlikes Teadaannetes (tlk 67). Vastuväiteid ei esitatud ning 31.10.2005 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
5.16.11.2005 avalduses teatas AS S. , et tuginedes AÕSRS §-le 131 lg-le 1 soovib ta ehitise ühe kaasomanikuna teostada 1/10 mõttelise osa ostueesõigust, ning tegi ettepaneku sõlmida asjaõiguslepingu 09.12.2005 kell 12.00 Tallinna notar Robert Kimmeli büroos (tlk 28-29). Müüja ega ostja notaribüroosse ei ilmunud.
6.03.03.2006 esitas haldur kohtule OÜ B. (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande, mille kohta avaldati 03.03.2006 teadaanne Ametlikes Teadaannetes (tlk 73). Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. 13.04.2006 määrusega kinnitas kohus lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ning vabastas halduri. Vastav teadaanne avaldati Ametlikes Teadaannetes 17.05.2006 (tlk 74). 02.08.2006 kustutati äriühing registrist.
7.15.09.2008 esitas AS S. Harju Maakohtule hagi OÜ B. (kustutatud), AS-i P. ja AS-i Hansapank vastu ehitise ning maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse mõttelise osa nõudes, tsiviilasi nr 2-08-59354 (tlk 31-36).
AVALDAJA SEISUKOHAD
8.Ehitise kaasomanikuna oli avaldajal AÕSRS § 131 lg-st 1 tulenevalt ehitise mõttelise osa ostueesõigus. VÕS § 244 lg-test 1, 6, § 108 lg-st 2 ja § 208 lg-st 1 tulenevalt on avaldaja ja OÜ B. vahel sõlmitud müügileping, omand kuulub jätkuvalt OÜ-le B. ning OÜ B. on kohustatud ehitise mõttelise osa omandi ja nõudeõiguse mõttelise osa avaldajale üle andma. Avaldaja on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku ostueesõiguse teostamiseks.
9.Üllatuslikult on selgunud, et OÜ B. on äriregistrist kustutatud. VÕS § 186 ei näe võlasuhte lõppemise alusena ette juriidilise isiku lõppemist. Avaldaja on esitanud Harju Maakohtusse hagi OÜ B. vastu müügilepingu täitmisele kohustamiseks ning ehitise mõttelise osa omandi ja nõudeõiguse mõttelise osa üleandmiseks. Nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada kui üksnes vabatahtlikult müügilepingu täitmisega või vastavate tahteavalduste asendamisega jõustunud kohtuotsusega. Selleks peab OÜ B. olema tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline, registris ”taastatud” (TsMS § 201, TsÜS § 26 lg 2). Ka Riigikohus peab võimalikuks kustutatud äriühingu ”ennistamist” (RKTKo 15.01.2007 nr 3-2-1-132-06).
10.OÜ B. likvideeriti pankrotimenetluses. TsÜS § 41 lg-st 1 tulenevalt toimub likvideerimine pankrotimenetluses pankrotiseaduse alusel, äriseadustik ei kohaldu. OÜ-l B. ei toimunud tavapärast likvideerimismenetlust, tal ei olnud likvideerijaid ning avaldajal ei olnud nõude esitamiseks ette nähtud mingit tähtaega. Sellest tulenevalt ei ole ÄS § 218 lg 3 antud juhul kohaldatav ning ÄS § 218 lg-s 3 sätestatu ei saa mõjutada avaldaja õigust nõuda OÜ B. äriregistris „taastamist“.
11.Kui ÄS § 218 lg 3 oleks kohaldatav, oleksid selles sätestatud eeldused OÜ B. äriregistris taastamiseks täidetud. Avaldaja nõue tekkis pankrotihalduri poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud tehingust. Tegemist on massikohustusest tekkinud nõudega (PankrS § 148 lg 1 p 1), mille täitmist võib nõuda üldkorras (PankrS § 149 lg 1). PankrS § 167 võimaldab esitada võlgniku vastu nõudeid ka pärast pankrotimenetluse lõppemist, nõude esitamine ei ole seotud ajaliste piirangutega. Avaldaja on nõude ettenähtud korras esitanud (ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine), pankrotihaldur ei ole nõudele vastu vaielnud ega seda ka täitnud ning avaldajal on igal juhul õigus nõuda nõude täitmist. PankrS § 55 lg-st 1, §-st 146 lg 1 p 3 tulenevalt on massikohustuste täitmine pankrotihalduri kohustus. Lõpparuannet ei oleks tohtinud esitada ega võlgnikku äriregistrist kustutada enne, kui massikohustus avaldaja ees on täidetud (PankrS § 162 lg 1 ja 2).
12.Massikohustusest tekkinud nõude esitamisel pärast pankrotimenetluse lõppemist ei oma tähtsust, kas lõpparuandele esitati vastuväiteid või mitte (PankrS § 167 lg 3). Pankrotiseadus eristab võlausaldajat (kui pankrotivõlausaldajat) ja isikut, kellel on õigus nõuda massikohustuse täitmist (kui massivõlausaldajat; PankrS § 63 lg 1, § 167 lg-d 1 ja 3); vastuväite esitamise õigus on üksnes võlausaldajal.
13.Vajadus esitada käesolev avaldus on tingitud pankrotihalduri tegevusest. Analoogselt PankrS §-s 166 sätestatud järeljagamise instituudiga oleks pankrotihalduril ilmselt võimalik jagada vara võlgniku nimel ka pärast võlgniku kustutamist äriregistrist, ilma et võlgnikku eraldi registris taastataks. Antud juhul ei ole pankrotihaldur näidanud üles tahet anda ehitise mõttelise osa omand ja nõudeõiguse mõtteline osa üle avaldajale.
14.Väited ostueesõiguse olemasolu või puudumise kohta ei puutu asjasse, vastav hagi vaadatakse läbi eraldi menetluses. Ostueesõiguse hagi on esitatud aegumistähtaja jooksul. Alusetu on arvamus, et avaldaja peaks näitama mingi mõistliku põhjuse, miks ta juba enne 02.08.2006 kohtusse ei pöördunud. Puudutatud isik ei ole märkinud, kuidas ja millal ta 05.12.2005 seisukoha ostueesõiguse teostamise suhtes avaldajale edastas.
15.OÜ-d B. ei oleks tohtinud äriregistrist kustutada. Kuna ta aga kustutati, siis tuleb ta taastada. Ühtegi sisulist vastuväidet taastamisele ei ole, samuti ei ole ühtegi sätet, mis ei võimaldaks taastamist. Avaldaja palub viia läbi OÜ B. täiendava likvideerimise ning ennistada pankrotihaldur Küllike Miti likvideerija õigused.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
16.Avaldus on põhjendamatu.
17.14.09.2005 tehingu ja 16.11.2005 ostueesõiguse avalduse tegemise ajal kehtinud AÕSRS § 131 lg 1, VÕSRS § 16, VÕS § 251 lg 1 kohaselt puudus AS-il S. ostueesõigus, sest ehitise mõtteline osa müüdi pankrotimenetluse käigus avalikul enampakkumisel. Ostueesõiguse puudumine tuleneb ka AÕS § 257 lg-test 3, 5, sätestatud ei ole ehitise kui vallasasja kaasomaniku ostueesõigust pankrotimenetluse korral. Seega ei saabunud ostueesõiguse teostamiseks avalduse tegemisega VÕS §-s 244 sätestatud tagajärjed. OÜ B. (pankrotis) ja AS P. vaheline käsutustehing ei ole tühine, ehitise mõttelise osa omand ja nõudeõiguse mõtteline osa on läinud üle AS-ile P. ning need ei ole enam OÜ B. (pankrotis) omad. AS-il S. puudub kehtiv nõue OÜ B. (pankrotis) vastu.
18.30.11.2005 ja 05.12.2005 kirjadega teatasid vastavalt AS P. ja OÜ B. AS-ile S. , et peavad avaldust ostueesõiguse teostamiseks õiguslikult põhjendamatuks. Pärast kirja ei kontakteerunud AS S. enam kordagi OÜ-ga B. (pankrotis) ega esitanud ka vastuväiteid pankrotimenetluse lõpparuandele. Samuti ei pöördunud AS S. kuni 15.09.2008 kohtu poole oma väidetavate õiguste kaitseks. AS S. ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei saanud oma väidetavate õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole (sh sekkuda OÜ B. lõpetamisse) ajal, mil OÜ B. oli veel registrist kustutamata.
19.OÜ-l B. puuduvad igasugused rahalised vahendid täiendavate likvideerimistoimingute tegemiseks. Arvestades likvideerimistoimingute sisu sh kohtuistungitest osavõtt, võivad kulud ulatuda 30 000 kroonini.
KOHTU SEISUKOHT
20.TsÜS (jõustus 01.07.2002) § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Seega ei ole asjas kohaldatavad äriseadustiku need sätted (ÄS § 218), mis reguleerivad äriühingu täiendavat likvideerimist.
21.PankrS § 130 lg 3 näeb ette, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
22.PankrS § 166 lg 1 sätestab, et kui pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, teeb kohus omal algatusel või halduri või võlausaldaja avalduse alusel määruse järeljagamise läbiviimiseks. PankrS § 166 lg 2 kohaselt kinnitab kohus järeljagamise läbiviimiseks halduri, kelleks võib olla ka uus haldur.
23.PankrS § 167 lg 1 kohaselt võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. PankrS § 167 lg 3 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. PankrS § 167 lg 4 kohaselt võib üldises korras võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada; sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest.
Pankrotimenetluses kehtib menetluse efektiivsuse põhimõte. Seetõttu tuleks võlausaldajatel, sh ka neil võlausaldajatel, kelle nõuded on tekkinud massikohustustest, võimalikud probleemid lahendada võimalikult kiiresti ning varajases staadiumis, vastasel korral riskivad nad oma õiguskaitsevahendite kaotamisega. Pankrotiseaduse § 167 reguleerib tõepoolest võimalust, et nõudeid sh massikohustustest tekkinud nõudeid saab esitada ka pärast pankrotimenetluse lõppemist. Samas ei nähtu pankrotiseadusest ja oleks ka vastuolus viidatud menetluse efektiivsuse põhimõttega, et PankrS § 167 alusel nõude esitamiseks tuleks juriidiline isik eelnevalt registris taastada, et isik omandaks juriidilise isiku õigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime.
PankrS § 157 loetleb pankrotimenetluse lõppemise alused ja mitte kõikidel juhtumitel ei kaasne pankrotimenetluse lõppemisega juriidilisest isikust võlgniku lõppemist ja registrist kustutamist. Kui kohus lõpetab pankrotimenetluse seoses pankroti aluse äralangemisega (PankrS § 159), võlausaldajate nõusolekul (PankrS § 160) või kompromissi kinnitamisega (PankrS § 183), siis juriidilist isikut ei likvideerita. Samuti ei likvideerita juriidilist isikut siis, kui võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks (PankrS § 130 lg 6). Nimetatud juhtumitel, samuti füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse lõppemisel nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist reguleeribki PankrS § 167.
Käesoleval juhul on OÜ B. pankrotimenetlus lõpetatud PankrS § 157 p 5 alusel seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS §-st 165 lg-st 4, mis kohaldub ka pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 p 5 alusel tuleneb, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole
pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis tuleb tema õigusvõime säilitamiseks jätta sel juhul ka juriidiline isik registrist kustutamata. Kohus märgib, et kohtul tuleb jätta haldur vabastamata ja juriidilisest isikust võlgnik registrist kustutamata ka siis, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on kohtumenetluses läbi vaatamata mõne võlausaldaja hagi võlgniku vastu.
Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et sel ajal, kui kohus kinnitas 13. aprillil 2006. a OÜ B. pankrotimenetluses lõpparuande ja 2. augustil 2006. a kui halduri avalduse alusel võlgnik kustutati äriregistrist, ei olnud avaldaja võlgniku vastu hagi esitanud. Avaldaja esitas hagi võlgniku vastu rohkem kui kaks aastat pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja võlgniku registrist kustutamist 15. septembril 2008. a. Just hagi varasema esitamisega oleks avaldaja vältinud võlgniku registrist kustutamist. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal hagi varasemat esitamist. Pankrotimenetluse efektiivsuse põhimõttest ja PankrS §-st 162 tulenevalt ei saa ega pea haldur ootama lõpparuande esitamise ja juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamisega kõikide võimalike hagide aegumistähtaja lõppemiseni.
28.On tõsi, et avaldaja ei ole pankrotivõlausaldaja PankrS § 8 lg 3 tähenduses, kellel on õigus esitada vastuväiteid lõpparuandele PankrS § 163 lg 2 alusel. Avaldaja nõue võib olla tekkinud massikohustuse täitmisest. Nimetatud isikuna on avaldajal PankrS § 149 sätestatud õigused sh õigus nõuda võlgnikult pankrotimenetluse kestel massikohustuse täitmist üldkorras. Ka nimetatud sättest nähtub, et eelkõige saab massikohustuse täitmist nõuda ikkagi pankrotimenetluse kestel. Avaldaja ei ole seda õigust kasutanud ja ei ole ka põhjendanud, miks tal ei saanud oma väidetavat nõudeõigust realiseerida pankrotimenetluse kestel. Avaldaja väide, et pankrotivõlgniku registrist kustutamine oli talle üllatav, ei ole tõsiselt võetav. Pankrotimenetluse kiire lõpetamine on pankrotihalduri üks olulisi seadusest tulenevaid kohustusi (PankrS § 55 lg 1).
29.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. TSÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub pankrotimenetluses juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Pankrotiseadus aga ei näe ette võimalust, et pärast pankrotimenetluse lõppemist ja juriidilise isiku likvideerimist ja registrist kustutamist toimuks juriidilise isiku täiendav likvideerimine, milleks kohus peab määrama likvideerija. Juhtumeid, mil pärast pankrotimenetluse lõpetamist laekub pankrotivarasse raha või selguvad esemed, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, reguleerib PankrS § 166. Nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist reguleerib PankrS § 167, mis ei näe ette juba registrist kustutatud juriidilise isiku õigusvõime taastamist nõude esitamiseks. Äriseadustiku analoogia kohaldamine ei ole TsÜS §-st 41 lg 1 ja menetluse üldistest põhimõtetest tulenevalt võimalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluses likvideerib juriidilise isiku haldur ja mitte likvideerija (PankrS § 130 lg 3).
30.TsMS § 172 lg 7 alusel ja avalduse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.