2-08-86087
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2009. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-86087
Tsiviilasi
ITM OÜ kaebus kohtutäitur MLaanemets’a 20.11.2008 otsusele täiteasjas nr 014/2008/898
Menetlustoiming
kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja ITM OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Avaldaja lepinguline esindaja advokaat N
Uudelt
(Raidla Lejins & Norcous, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, elektronpost [email protected]) Puudutatud isikud: kohtutäitur M Laanemets (kohtutäituri büroo asukoha aadress Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) sissenõudja ASE(registrikood XXX asukoht XXX) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
2-08-86087 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Asjaolud ITM OÜ (edaspidi avaldaja) esitas maakohtule 15.12.2008 kaebuse kohtutäitur MLaanemets’a 20.11.2008 otsusele täiteasjas nr 014/2008/898. Otsuse sai avaldaja kätte 04.12.2008. 16.12.2008 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja peatas täitemenetluse kuni kaebuse lahendamiseni. Avaldaja esitas 31.10.2008 kaebuse kohtutäiturile, mille kohtutäitur jättis 20.11.2008 rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole oma otsuses andnud hinnangut avaldaja 31.10.2008 kaebusele. ASE(edaspidi sissenõudja) nõuab täitmisavalduse kohaselt täitemenetluses sisse Perespordikeskuse Aktsiaseltsil (pankrotis) väidetavalt sissenõudja ees olevat võlgnevust. Sissenõudja on Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) üks pankrotivõlausaldajatest. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1, § 94 peab sissenõudja Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu olevad nõuded (s.h täitemenetluses täitmisele pööratud väidetava nõude) esitama pankrotimenetluses. Sissenõudja on seda ka teinud ning sissenõudja nõuded Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu on tervikuna pankrotimenetluses rahuldatud saanud. Seega ei ole sissenõudjal Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu nõudeid, mida rahuldada avaldaja vara arvelt. Sissenõudja ei saa nõuda Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu oleva väidetava nõude täitmist paralleelselt kahes menetluses – avaldaja suhtes alustatud täitemenetluses ning Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses. Täitemenetluse ja pankrotimenetluse konkurents ei ole lubatav. Täitemenetlus tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 7 alusel lõpetada. Vastasel korral tekiks olukord, kus sissenõudja üks ja sama nõue saaks täidetud kaks korda. Sarnaselt lõpeb ka täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega (TMS § 51 lg 1). Sissenõudja ei ole tõendanud realiseeritava nõude olemasolu ega selle suurust. Sissenõudja nõue ning selle suurus on ebaselge ja põhjendamatu. Väidetavast täitedokumendist nõude suurus ei nähtu. Puuduvad andmed sissenõudja ja Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vahel teostatud tasaarvestus(t)e kohta. Kohtutäitur tugineb otsuses sissenõudja vastuväidetele, mis on esitatud pärast otsuse tegemist. Sissenõudja esitas vastuväited 21.11.2008. Kohtutäitur ja sissenõudja said kaebuse menetlusse võtmise määruse kätte 19.12.2008. Kohus andis määrusega puudutatud isikutele tähtaja seisukoha esitamiseks 10 päeva. Puudutatud isikud seisukohti ei esitanud.
Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses.
2-08-86087
Kaebuses on avaldaja taotlenud tsiviilasjade liitmist. TsMS § 374 kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada avaldaja poolt esitatud kaebused eraldi (käesolevas asjas on kaebus kohtutäituri 20.11.2008 otsusele), kuna kaebuste ühine menetlemine ei võimalda kaebuste kiiremat lahendamist. Lisaks sellele on avaldaja kaebustes tuginetud erinevatele asjaoludele, mida kinnitab ka avaldaja ise 31.10.2008 kaebuse punktis 1.4. Avaldaja on taotlenud tõendite kogumist, mis puudutab Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) ja sissenõudja vahel teostatud nõuete tasaarvestusi. 08.10.2009 kohtule esitatud menetlusdokumendis ei pea avaldaja vajalikuks täiendavate tõendite kogumist. Esitatud asjaolude kohaselt on sissenõudja esitanud täitmisavalduse, milles on võlgnikuks märgitud avaldaja ja täitedokumendiks 21.05.2008 notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping. Täitmisavalduses on märgitud nõude suuruseks 3 500 000 krooni. 31.10.2008 on avaldaja esitanud kohtutäiturile kaebuse täiteasjas menetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. Kohtu hinnangul on kohtutäituri 20.11.2008 otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaebuses märgitud täiteasja peatamise taotluse jätab kohus sisuliselt hindamata, kuna avaldaja taotles täitemenetluse peatamist kuni Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldustega tutvumise tähtaja lõpuni, s.o 27.11.2008. Kohus leiab, et täitemenetluse lõpetamiseks alus puudub. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur viib TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Käesolevas täitemenetluses on sissenõudja esitanud täitmisavalduse, märkinud sinna nõude suuruse ning lisanud täitedokumendi. Täitedokumendiks on 21.05.2008 notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping (edaspidi leping). Nimetatud lepingu p 1.2.4 on märgitud, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on täitemenetluse alustamisel täitemenetluse tingimused täidetud. Kohus ei nõustu avalduses toodud väidetega, et kuna sissenõudja on oma nõuded maksma pannud Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole täitemenetluse konkurents enam lubatav. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et käesolevas täitemenetluses ei ole võlgnikuks pankrotis olev Perespordikeskuse Aktsiaselts (pankrotis). Seega on ainetud avaldaja viited PankrS § 93 lg 1, 94 ning TMS § 51 lg 1. Avaldaja on kaebuses välja toonud, et tõendamata on realiseeritava nõude olemasolu, nõude suurus on ebaselge ja põhjendamatu. Kohus ei saa käesoleva menetluse raames otsustada võlgnevuse olemasolu ja selle suurust. Samuti ei anna nõude ebaselgus alust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 p 7 alusel. TMS § 48 p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse
2-08-86087 selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. 08.01.2009 on avaldaja väitnud, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohus saaks anda hinnangut täitemenetluses olevale nõude olemasolule ja suurusele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel. TMS § 221 lg 1 raames saab võlgnik vaidlustada täitedokumendi alusel sundtäitmisel olevat nõuet. TMS § 218 lg 2 2.lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Täitemenetluse peatamine kuulub tühistamisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.