Tsiviilasja number
2-06-26780
Otsuse kuupäev
12.jaanuar 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
A E(isikukood xxx, xxx) hagi HK(isikukood xxx, xxx) vastu võla nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
03.detsember 2008
Istungil osalenud isikud
hageja A E , hageja esindaja R Viik ja kostja esindaja Tiina Pill
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista HK A E kasuks 5 704,45 EEK (viis tuhat seitsesada neli krooni ja 45 senti). Menetluskulud jätta täielikult kostja HK kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Kortermajas asukohaga Xxx on neli korterit. Vastavalt 03.detsembril 2002 nelja korteri omaniku (J.K , O.B , H.K , A.E ) vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule määrati kindlaks elamu ühiseks majandamiseks ja hooldamiseks vajalike teenuste tellimise ja nende tasumise kord. Sisuliselt leppisid pooled kokku korteriühisuse loomises. Teenuste tellimise ja tasumise viis: üks neljast korteriomanikust sõlmis kolmandate isikutega vee, prügiveo, koristustööde jne lepingud teenuste osutamiseks. Seejärel korteriomanik sai arved kolmandatelt isikutelt ning summad jagati korteriomanike vahel, viisil, mis vastas nende tarbimisele (näiteks vee arved).
Korteriomanike üldkoosolekutel valiti vastutav isik, kes korjas raha ning kandis selle üle kolmandatele isikutele. Alates 2005 augustist kuni 2006 septembrini ei ole kostja talle esitatud arveid maksnud. Seisuga 31.08.2006 oli kostja võlgnevus hageja ees 5 814,63 krooni. Et mitte võlgu jääda kolmandatele isikutele, maksis hageja kostja eest viimase arved. Menetluse käigus muutis hageja nõuet kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 4 794,46 krooni ja viivise ajavahemiku 01.09.2006 kuni 09.06.2008 eest 927,73 krooni. Kostjal on hagejale tasumata esitatud arved summas 4 734,03 krooni, millele lisandub postikulu 30,80 krooni ja OB loovutatud nõue 279,63 krooni. Hageja on nõutavast summast maha arvanud kostja poolt OB vee eest tasutud 250 krooni. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Jääb arusaamatuks, millisel alusel on hagi esitatud. Hagile lisatud 20.09.2005 korteriomanike koosoleku protokoll ei tõenda hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tema volitusi. Puuduvad tõendid, et hageja oleks sõlminud elamu teenindamiseks lepinguid kolmandate isikutega ja nende alusel ise tasunud osutatud teenuste eest. Kostja kahtleb hageja poolt esitatud arvete summade õiguspärasuses, sest hageja kasutab antud elamus asuvat üldkasutatavat mitteeluruumi, kus viljeleb isiklikku äritegevust ning kasutab kogu elamu üldvett ja üldelektrit, mille tasumist nõuab ebaseaduslikult kostjalt. Kostja on tasunud OB 01.08.2005-31.12.2007 tarbitud vee eest 250 krooni.Samuti on kostja tasunud 07.03.2008 praegusele ühisuse juhatajale IK1 741,75 krooni. Nende maksete tasumisega on kostja likvideerinud oma võla elamu majandamiseks. Koristusteenust ei ole OÜ A-K elamule osutanud. Tegelikkuses koristas aeg ajalt elamu koridori RP, kes ei olnud OÜ A-K töötaja. Prügiveo elektri ja vee eest on arved tasunud OB ning tema ees kostjal võlgnevus puudub. Kostja ei tunnista majanduskulu 100 krooni kuus. Majanduskulu peab olema kulupõhine. Hageja ei ole tõendanud kui suures ulatuses on majanduskulu igakuiselt tekkinud. Sama kehtib halduskulu kohta. Kostja ei tunnista ka OB poolt hagejale loovutatud nõuet 279,63 krooni, kuna ei selgu nõude sisu. Kostja on tasunud OB250 krooni 13.02.2008 ja praegusele ühisuse volitatud juhatajale IK1 741,75 krooni 07.03.2008 ühisuse kulude katteks perioodi 01.05.2005-01.12.2007 eest vastavalt tegelikkusele ja tõendatud kuludele. Hagejale hagis märgitud kulude tasumise kohustust ei ole kostjal kunagi olnud, seda pidi kostja tegema OB, kes oli elanike volitatud esindaja ja nimetatud kulude kandmise kohustatud isik. Praegusel juhul alates septembrist 2006 kuuluvad kulud kandmisele Iivi Kannile. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära tunnistaja OB ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 15 lg 3 järgi kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiridesse 03.12.2002 on Tallinnas XXX elamu korteriomanikud sõlminud ühise tegutsemise lepingu, mille kohaselt tehti ühiste asjade ajamine ja elamu dokumentatsiooni hoidmine ülesandeks NK K . Kohus asub seisukohale, et sisuliselt moodustati nimetatud lepinguga korteriomanike ühisus, mis nähtub ka hilisematest koosoleku otsustest.
20.septembri 2005 korteriühisuse koosolek, millel osalesid kõik neli korteriomanikku võtsid vastu otsuse, et alates oktoobrist 2005 hakkab korterikulude eest arvestust pidama OB asemel A E . Korterikulud on otsuse kohaselt järgmised: majanduskulud, koristustööd, haldus, vesi, kanalisatsioon (üldvesi), prügivedu, üldelekter. Kulutused jagatakse korteri kohta. Kohus asub seisukohale, et 20.09.2005 korteriühisuse koosolek andis A E volitused pidada korterite majandamiskulude arvestust OB asemel, so kõik volitused, millised olid O B seoses majandamiskulude arvestamisega, sh korteriomanikele arvete esitamine ja neilt raha vastuvõtmine ning arvete tasumine kolmandatele isikutele vastavalt eelnevalt sõlmitud lepingutele. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja OB, kes eelnevalt tegeles majanduskulude arvestamise ja korteriomanikele arvete esitamise ja nendelt raha kogumisega. Asjaolu, et hageja on tasunud perioodil oktoober 2005 kuni september 2006 kolmandatele isikutele, nende poolt esitatud arved, tõendab hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid: AS TV, AS RS, AS EE ja ÖÜ A-K arved ja maksmist tõendavad maksekviitungid (makstud sularahas) ning maksekorraldused. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasdomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi 1 nimetatud suuruses. Korteriühisuse koosolek 20.09.2005 otsustas, et veekoguse vahe jagatakse korterite vahel võrdselt ja prügi arved jagatakse korterites elavate isikute vahel võrdselt. Kostja küll keeldus allkirjastamast nimetatud otsust, kuid otsust ta seaduses ettenähtud korras ei ole vaidlustanud. HK allusele esitati arved ning kostja kohustus oli arved tasuda korteriomanike ühisuse otsusega määratud A E . Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud tasumata A E poolt temale esitatud arved. Kohus ei nõustu kostja väitega, et arvel esitatud summad on põhjendamatud. Tunnistaja OB ütluse kohaselt korjasid korteriomanikud majanduskuludeks 100 krooni kuus. Korteriomanikud otsustasid elamu koridoris remonti teha, mis maksis 16 000 krooni ning osa raha kulub kas kruvide, pesuvahendite jm soetamiseks. 50 krooni maksis iga korter, mis läks vanemale (st isikule, kes hetkel tegeles majanduskulude arvestamisega). Üldvee kulu oli väike, vett kasutas koristaja. Tunnistaja ütluse kohaselt oli alates tema valitsemise ajast elamus pidevalt koristaja. Tunnistaja ütlusega, et keldris vee kasutamise võimalus puudub, on ümber lükatud ka kostja väide, mille kohaselt kasutab hageja keldriruumides oma äri otstarbeks vett. Võlanõude loovutamise lepinguga loovutas OB 27.03.2008 nõude kostja vastu 2005 septembrikuu tasumata arve osas summas 279,63 krooni. Kostja on 13.02.2008 tasunud OB 250 krooni, mida hageja aktsepteerib ning on oma nõudes seda arvestanud. Küll aga ei ole põhjendatud hageja nõude vähendamine 1 741,75 krooni võrra, so 07.03.2008 ülekantud summa ühisuse praegusele valitsejale IK. Ajavahemikul 2005 oktoober kuni 2006 september kandis majandamiskulud A E ning kostja kohustus on tema kulutused hüvitada nimelt A E , mitte IK. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes VÕS § 94 lg 1 on hageja arvestanud intressi ajavahemiku 01.09.2006 kuni 31.03.2008 eest summas 909,99 krooni. Kostja ei ole hageja viivise arvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb nõutava viivise suuruses 909,99 krooni põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 5 704,45 krooni, millest põhivõlg on 4 794,46 krooni ja viivised 909,99 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.