Tsiviilasi nr.2-08-25838
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
12.jaanuar 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-25838
Tsiviilasi
T. U. hagi A. N. vastu üürilepingu järgse võlgnevuse, summas 6 210.10 krooni, väljamõistmise nõudes Hageja : T. U. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxx, xxxxxxxx linn) Kostja : A. N. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxx.xx-x, xxxxx linn, xxxxxm/k) Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) : adv. K. K. (AB Valge ja Uiga; asukoht : xxxxxxx.xx, xxxxx linn) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §630 lg.2, kohus määras: Kinnitada T. U. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja A. N. (is.kood xxxxxxxxxxx) vahel 12.jaanuaril 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
nr.2-08-25838,
seoses
Tagastada T. U. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on kakssada kakskümmend viis (225) krooni (tasumisega T. U. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx; Swedbank), märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-08-25838“ . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul määruse kuulutamisest (12.01.2009.a.) alates.
Menetluse käik 26.06.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud T. U. hagi A. N. vastu, milles hageja nõuab üürilepingu järgse võlgnevuse, summas 6 210.10 krooni, väljamõistmist kostjalt /tl.1-2/. 12.01.2009.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 10.07.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kirjalikult vormistatud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruses ning kohtuistungi protokolli kantud lisatingimusena ka tasumise tähtajas. Pooled avaldavad, et kompromissilepingu realiseerumise ja asjade menetluse lõpetamise korral ei soovi nad enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, vaid poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud jäävad poole enda kanda. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja hagist loobumise ning neil alustel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud
kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest. Hageja palub kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral tagastada talle hagi esitamisel tasutud riigilõivust (450 krooni) pool summat s.o. 225 krooni.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi osaliselt õigeks võtnud ja esitanud omapoolsed kompromissitingimused, milliseid hageja on aktsepteerinud. Pooled lepivad kompromissitingimustena kokku, et kostja tasub hiljemalt kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest hagejale nõude katteks 5 210.10 krooni ning hageja loobub muudest nõuetest kostja vastu ega soovi ka oma menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Edasikaebe kord TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest (12.01.2009.a.).
Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 krooni /tl.13/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 225 krooni.
A.Kaldma kohtunik 12.01.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.