Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-25815/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.01.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1494

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2009, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-25815

Tsiviilasi

LM hagi OÜ E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses 13 380 krooni 28 380 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: LM(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: K –H Kolts Kostja: OÜ E(registrikood xxx, xxx) Kostja esindajad: juhatuse liige PP ja vandeadvokaat Eve Jundas 09.detsembril 2008, avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja LMja tema esindaja K –H Kolts ning kostja seaduslik esindaja PP ja vandeadvokaat Eve Jundas

Juures viibis

Sekretär Shirley Salm

Resolutsioon

1.Rahuldada LM hagi OÜ E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamiseks osaliselt.

2.Lugeda LM tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 08.märtsil 2008.

3.Välja mõista OÜ-lt E hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 4 460 (neli tuhat nelisada kuuskümmend) krooni LM kasuks.

4.

Sarnased lahendid

Tööõigus

20.märtsil 2008 TLS § 86 p 6 alusel. Kirjalik tööleping esitati töötajale tutvumiseks 31. märtsil 2008. Samal päeval esitati töötajale allkirjastamiseks ka töölepingu lõpetamise teade ja ametijuhend. PP kontrollis töötaja töövõimetuslehe väljastamist ka töötaja perearsti kaudu. (TDS) § 2 ja TLS §-d 48 ja 50, 104 lg 2, 105 lg 2 ei ole hageja suhtes kohaldatavad, kuna ta ei ole nimetatud tegusid toime pannu ega süüliselt oma töökohustusi täitmata jätnud. Tööandja on töötajat õigusvastaselt karistanud selle eest, et too on jätnud haiguse tõttu tööle ilmumata. Töötaja on esitanud tööandjale haiguslehe ning saanud selle alusel hüvitist 954.- krooni. TLS 117 lg ja ITVS § 30 lg 2 tulenevalt on hageja esitanud nõude kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (IVTS) § 30 lg 3 kohaselt arvestatakse keskmine palk Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, peab see võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, sest ta leidis, et on saanud õiglase hüvitise arvestades EOÜ halba majanduslikku seisu. Kui aga võtta aluseks, et töötaja jätkamisel ettekandja-baaridaam ametikohal oleks tema töötasu ühes kuus olnud vähemalt 7184 krooni ja see korrutada kuue kuuga (7184 x 6= 43104 krooni) on töötaja saanud oluliselt vähem, kui seadusega on lubatud, seega pole tööandja nõue põhjendatud nagu oleks töötaja saanud maksimaalse hüvitise. Juhindudes TLS § 79, § 117 lg 2 palub hageja tunnistada ebaseaduslikuks poolte vahel 01.03.2008 sõlmitud töölepingu nr 2 lõpetamine ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel ning mõista välja EOÜ- It LM kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 13 380 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Tegelikult hageja kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ei saanud, sai vähem kui kahe kuu hüvitise. Hageja maksimumi ei nõudnud, kuna töösuhe oli lühike. Kostja vastuväited Mitte nõustudes töövaidluskomisjoni otsusega, millega hageja avaldus rahuldati, esitas kostja

kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses hagiavaldusena. Töölepingu lõpetamine tööandja poolt TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 järgi oli seaduslik. Hageja ei teavitanud kostjat haiguslehele jäämisest. Kostja sai sellest teada alles 18.03.2008. Oma käitumisega põhjustas hageja kostjale materiaalse kahju, kuna kostja pidi 09.03.2008 restorani kinni hoidma. 09.03.-18.03.08 tekitas hageja kostja töökorralduses suurt segadust. Hageja rikkus jämedalt töökohustusi. Kuni distsiplinaarkaristuse määramiseni 19.03.08 ei ilmunud hageja töökohustusi täitma ega teavitanud kostjat selgesõnaliselt oma haigusest. Väljamõistetud hüvitis on liiga suur arvestades hageja poolt töötatud aega. Hageja töötas kostja juures ainult 5 päeva – 01, 03, 04, 07, 08 märtsil. Käskkirjas sisalduvad kõik vajalikud rekvisiidid, TDS § 11 lg 2 ei sisalda nõuet õigusakti (TLS § 50 p 5) märkimiseks, TDS § 7 lg 3 järgi võib karistuse määrata seletust nõudmata. Hageja rikkus TLS § 50 p 5, kuna ei teavitanud kostjat töötakistusest. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hüvitise suuruse puhul tuleks arvestada, et detsembrist kostja ei tööta, on pankroti oht. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalikult esitatud seisukohtadega, ära kuulanud pooled kohtuistungil, üle kuulanud tunnistaja ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja, mitte nõustudes Töövaidluskomisjoni otsusega töölepingu lõpetamise formuleeringu kohta ja hüvitise väljamõistmise osas, esitas kohtule ITVL § 24 alusel taotluse (kostja poolt pealkirjastatud hagiavaldusena). Kostja vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse, millega hageja avaldus rahuldati: töölepingu lõpetamise aluseks loeti TLS § 79 ja hageja loeti töölt vabastatuks 08.03.2008 ning hageja kasuks mõisteti kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg 2 järgi kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 13 380 krooni. Puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 01.03.2008 töölepingu (lk 5-9), mille alusel hageja töötas kostja juures ettekandja-baaridaamina töötasuga 7 184 krooni kuus; hageja ei töötanud 09.03.-18.03.2008 töövõimetuslehel olemise tõttu. 19.03.2008, päeval, mis oli tööajagraafiku järgi hagejal vaba päev, määras tööandja töötajale distsiplinaarkaristuse 09.03.2008 tööle ilmumata jätmise, haiguslehele jäämisest tööandjat teavitamata jätmise eest. Dokumendi (lk 14) kohaselt, millega distsiplinaarkaristus määrati, sai tööandja haiguslehest teada alles 18.03.08, kui töötaja helistas; töötaja põhjustas oma käitumisega tööandjale materiaalset kahju, töötaja süül pidi tööandja restorani 09.03.08 kinni hoidma ning töötaja tekitas kogu töökorralduses suurt segadust; tööleping hagejaga lõpetati 20.03.2008 TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 103 lg 1 ja 2 alusel. TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt ei ole lubatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal (va § 96 p 9). Kostja küll ei lõpetanud töölepingut hagejaga hageja ajutise töövõimetuse ajal, kuid tegi seda kohe pärast ajutise töövõimetuse lõppemist ja põhjusel, mis oli otseselt seotud ajutise töövõimetusega – sellest väidetav mitteteatamine. Kohtuistungil väitis kostja seaduslik esindaja, et hageja teatas talle telefoni teel 18.03.2008, et läheb arstile, on haiguslehel, kostja esindaja helistas hageja perearstile, kellelt sai teada haiguslehe lõpetamisest 18.03.2008. Seega teadis kostja, et hageja on ajutiselt töövõimetu 18.03.2008, s.o. enne hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist. Kuna kostja sai hageja ajutisest töövõimetusest teada vähemalt 18.03.2008, puudus tal alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel 19.03.2008.

Tunnistajana ülekuulatud M. E ütlustega on tõendatud hageja väide, et ta teatas tööandjale haigusest juba enne 18.03.2008. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas hageja 09.03.2008, so esimesel töövõimetuse päeval. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja vastutab 09.03.2008 restorani kinnihoidmise eest, kostja ülesanne oli oma tööd korraldada selliselt, et töö oleks tehtud ka siis kui üks ettekandjatest mõjuval põhjusel ei saa tööle ilmuda. Kostjal puudusid varasemad distsiplinaarkaristused, mistõttu talle TDVS § 3 p 4 märgitud töölepingu lõpetamise määramine distsiplinaarkaristusena TLS § 86 p 6 alusel ei vastanud sama seaduse § 8 lõikele 1, mille kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. TLS § 103 lg 1 järgi on tööandjal õigus tööleping lõpetada TLS § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejal distsiplinaarkaristust ei olnud. TLS § 103 lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ja töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Ülalmärgitud põhjendustel puudus kostjal alus nimetatud sätte kohaldamiseks. Tööandja vastutuse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest näeb ette TLS § 117, mille 2.lõike kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja loobub tööle ennistamisest. Hüvitise suuruse määramine on seadusandja poolt jäetud töövaidlusorgani otsustada. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus lepingu lõpetamise asjaolusid, eriti seda, et hageja töötas kostja juures vaid 01.08.03.2008, s o 54 tundi (lk 34,35) ning loeb õiglaseks hüvitiseks kahe kuu keskmise palga 4460 krooni. Keskmine palk tuleb arvutada Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 2 lg 2 teise alusel, kuna hageja töötas kostja juures alla ühe kalendrikuu. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS redaktsiooni §-dega 124, 125 ja 132 on tsiviilasja hinnaks 28 380 krooni (15 000+13 380). Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega menetluse kulud poolte enda kanda.