Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel on õigus taotleda menetlusabi, mis aga ei muuda ära kohustust kaebus tähtaegselt esitada.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Käesolevas hagimenetluses on liidetud kolm hageja N.D. tööõiguslikku haginõuet (hagiavaldused tsiviilasjades nr 2-08-3004, 2-08-4852 ja 2-08-17050) kostja OÜ Pinvet vastu. Hagiavalduste (tl 1-2, 17-21 ja 74-82), muude esitatud menetlusdokumentide (tl 67-69, 104107, 131-134 ja 137-139) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt sõlmiti hageja kui töötaja ning kostja kui tööandja (juhatuse liikme Jüri Pinseli isikus) vahel 09.09.1999.a. määramata ajaks tööleping nr 251 (tl 3-6). Töölepingu kohaselt asus hageja tööle puidutsehhi pingijuhina. Kostja kinnitas 08.12.2004.a pingijuhi ametijuhendi (tl 7) ja tutvustas seda hagejale. Nimetatud ametijuhendi p 1.1 järgi allub pingijuht puidutsehhi juhatajale ja täidab tema seaduslikke korraldusi. 31.08.2007.a esitas kostja teate (tl 8) töölepingu lõpetamise kohta seoses kostja juhatuse 24.08.2007.a otsusega likvideerida kahjumit tootev puidutsehhi jaoskond. Nimetatud teade liikus informatsioonina puidutsehhi töötajate vahel ringi. Oktoobris - novembris 2007.a hakkas Jüri Pinsel töötajatele andma üle individuaalselt ja allkirja vastu 31.08.2007.a dateeringuga teatisi (tl 83-85) töölepingu lõpetamisest koondamisel, millest nähtub, et seoses töömahu vähenemisega puidujaoskonnas võttis OÜ Pinvet juhatus 24.08.2007.a vastu otsuse lõpetada töölepingud koondamisega. Viiakse läbi kollektiivne koondamine. Kuna dokumenti oli osadele töötajatele allkirja vastu tutvustatud, siis oli puidutsehhi töötajatele üheselt arusaadav, et toimumas on töötajate koondamine, millele otseselt viitas ka teate tekst: „OÜ Pinvet juhatuse 24.08.2007.a otsusega likvideeritakse kahjumit tootev puidutsehhi jaoskond. Seoses sellega lõpetatakse puidutsehhi kõikide 15-ne töötajaga tööleping 29-st OÜ Pinvet töötajaskonnast. Viiakse läbi kollektiivne koondamine ajavahemikus 02. detsember-31. detsember 2007.a.“ Nimetatud teates on ühena koondavatest märgitud ka hageja ja tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 90 lg 1 määrati hagejale koondamishüvitusena kolm keskmist kuupalka. Faktiliselt lõppes OÜ Pinvet puidutsehhis töö 18.12.2007.a., edasi toimus ainult koristamine. Hagejale teadaolevalt koondati 2007.a. lõpuks 12 töötajat. Hagejale individuaalselt teatist töölepingu lõpetamisest koondamisel ei tutvustatud (üle ei antud). Hageja korduvalt esitatud küsimusele, et dateeringuga 31.08.2007.a teates oli hageja nimi koondatavate nimekirjas ning miks hagejale individuaalselt koondamisteadet ei tutvustata, kostja seaduslik esindaja J. Pinsel selgitavat vastust ei andnud. Kostja 19.12.2007.a. korraldusega nr 27 kuulutati välja puidutsehhis seoses tellimuste puudumisega alates 19.12.2007.a. ajutine tööseisak (tl 22). Kostja määras 27.12.2007.a. korraldusega nr 27 hagejale distsiplinaarkaristuse (tl 9) ja karistas hagejat distsiplinaarkorras noomitusega alljärgnevatel põhjustel: - hageja käitus 19.12.2007.a puidutsehhi töötajate koosolekul kostjaga äärmiselt ebaviisakalt; - hageja süstemaatiliselt lahkub töölt enne tööaja lõppu, lahkudes viimati 19.12.2007.a kella 15.30 asemel kell 15.10; 2 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 -

hageja ei teinud 18.12.2007.a kell 11.20 kokkulepitud tööd, vaid töötas puidupingil (ketassaag), millel töötamiseks puudus õigus; hageja ei täitnud 27.12.2007.a puidutsehhi juhataja korraldust puidutsehhi ruumide koristamiseks, vaid kell 10.05 saagis lintsael omaalgatuslikult ettevõttele mittevajalikke detaile ja kell 12.05 töötas omavoliliselt puurpingil, tehes ettevõttele mittevajalikku tööd.

Hageja väitel on nimetatud kostja süüdistused absoluutselt põhjendamatud ja hageja suhtes otseselt pahatahtlikud. Hageja ei ole 27.12.2007.a korralduses nr 27 nimetatud tööalaseid süütegusid toime pannud ega kostjaga sõlmitud töölepingut rikkunud ning selgitab korralduses nimetatut alljärgnevaga: 19.12.2007.a toimus puidutsehhis koosolek, millisel teatati tööseisakust seoses tellimuste puudumisega. Eelnimetatud koosolekul pööras hageja J. Pinsel ́i tähelepanu koosolekul osalevate kuulmispuuetega töölistele ning palus võimaldada neile viipekeeletõlki. Samuti juhtis hageja J. Pinsel ́i tähelepanu asjaolule, et koosolekut ei protokollita, milline käitumine tundus hagejale arusaamatu ja kurtide kaastöötajate suhtes diskrimineeriv, kuna neil ei olnud võimalik ilma tõlgita aru saada, mida koosolekul räägitakse ja protokollimiseta ei olnud neil võimalik ka hiljem koosolekul räägituga tutvuda. Koosoleku protokollimisest J. Pinsel keeldus. Samuti ei saanud hageja koosolekul järjekordselt J. Pinsel ́ilt ühest vastust, miks ei ole hageja saanud koondamisteadet ning millist lepingulist tööd on OÜ –l Pinvet hagejale pakkuda hilisemal perioodil, s.o peale tööseisaku lõppemist, kuna OÜ Pinvet on hagejale teadaolevalt ruumid ja seadmed Studio Nova OÜ–le, kelle põhitegevusala on mööbli tootmine (registrikaart tl 86), rentinud. Hageja töötas kostja juures alates 09.09.1999.a ning eelnevalt ei olnud hagejal ja kostjal tööalaseid probleeme ning arusaamatusi, kuna töökäsud ja –ülesanded olid hagejale seoses OÜ Pinvet puidutsehhi tavapärase tootmisega arusaadavad ning kostja ei kohelnud hagejat võrreldes teiste töötajatega ebavõrdselt. TLS § 10 lg 2 kohaselt tööandja ei või töötajaid töötasustamisel, töö- või ametialasel edutamisel, korralduste andmisel, töölepingu lõpetamisel, ümber- või täiendõppe võimaldamisel või muul viisil töösuhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud põhjusel ebavõrdselt kohelda. Üheks TLS § 10 lg –s 3 nimetatud põhjuseks on ka töötajate huvide esindamine, milline tegevus hageja poolt saigi kostja pahameele põhjuseks. Antud hageja seisukohta toetab ka kostja poolt ülalkirjeldatud hageja väidetav ebaviisakas käitumine tööandja suhtes. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on hageja kostjat süüstanud, esitades tööandjale töötajaid huvitavaid küsimusi ja põhjendades nende esitamist hagejani jõudnud informatsiooniga. Kuna töötajate ebakindlus oma tuleviku ees oli kestnud pikemat aega ning ka 19.12.2007.a. koosolek ei toonud asjasse selgust, siis olid puidutsehhi töötajad väga mures ja tugevas stressis. 19.12.2007.a. vahetult enne tööpäeva lõppu hakkas halb L.K.il. Kuna tööpäeva lõpuni oli aega 20 minutit, siis hageja ja L.K. palusid puidutsehhi juhatajalt J.P.lt luba lahkumiseks, et hageja saaks viivitamatult töökaaslase autoga koju viia. J.P. andis loa lahkumiseks. Seega hageja ei lahkunud 19.12.2007.a omavoliliselt töölt enne tööpäeva lõppu. Hagejale teadaolemata põhjusel väidab J.P. tööandjale antud seletuses, et kuulis eeltoodust M.R.ilt. Kuna tegemist on eaka ja südamehaige inimesega, siis ilmselt see põhjus tingis ebatäpsuse seletuses. 18.12.2007.a. oli puidutsehhi töötajatel ettenähtud tööandja korraldusel ruumide koristamine, mis sisuliselt toimus kuni aasta lõpuni, k.a 27.12.2007.a. Koristamise käigus tuli tükeldada praaki läinud tootejääke ja muud puidumaterjali, mis pidi minema kütteks. Kuna puidujäägid olid erinevas mahus ja mõõdus ning asusid puidutsehhis laiali, siis tükeldas hageja puitu erinevatel masinatel. Õiguse masinatel töötamiseks annab hageja poolt allkirjastatud pingijuhi ametijuhend. Eeltoodud põhjusel on hageja süüdistamine ettevõttele mittevajaliku tööd tegemises hageja suhtes otseselt pahatahtlik. Sama tööd olid kohustatud tegema ka teised

3 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 puidutsehhi töötajad. Hageja ei ole valmistanud midagi, mida enda huvides ettevõttest välja viia. 27.12.2007.a. kell 12.05 ei saanud puidutsehhi juhataja J.P. hagejat näha puurpingil töötamas, sest ta ei viibinud sel ajal tsehhis. Küll nägi hageja samas ringi liikumas A.K.t, kes aga hagejale teadaolevalt ei omanud töösuhet OÜ-ga Pinvet, vaid on Studio Nova OÜ juhatuse liige ning alates 2007.a. oktoobrist rendib äriühing OÜ Pinvet puidutsehhi. 28.12.2007.a andis hageja koos M.R. ́iga, L.K. ́iga, A. Lobjakas ́ega ja V. Vokk ́iga allkirja selle kohta, et OÜ Pinvet tootmisjuhiks on A.K., milline asjaolu tundus hagejale arusaamatu ja imelik, kuna A.K. on Studio Nova OÜ juhatuse liige. Lisaks oli kostja käitumine hagejale kummaline ka selle tõttu, et OÜ Pinvet kauaaegne puidutsehhi juhataja J.P. oli kostja otsusega koondatud ja töösuhe seisuga 31.12.2007.a lõpetatud (tl 88-89). Järgnevalt määrati kostja 08.01.2008.a. korraldusega nr 1 (tl 23) hagejale uus distsiplinaarkaristus ja karistati hagejat distsiplinaarkorras rahatrahviga hageja kahe keskmise päevapalga ulatuses, s.o kokku summas 497 krooni ja 50 senti alljärgnevatel põhjustel: 1) 05.01.2008.a tegi tootmisjuht A.K. hagejale ülesandeks tootmisruumide koristamise puidujäätmetest ja akende pesemise. Kontrollides samal päeval kell 10.30 töö kulgu, selgus, et hageja oli omavoliliselt asunud tööle lintsaele, saagides seal ettevõttele mittevajalikke detaile; 2) 07.01.2008.a kell 12.42 palus tootmisjuht enne hagejale tööülesande andmist tutvuda vastava töö (koristaja) tööohutusnõuetega. Hageja keeldus; 3) 08.01.2008.a tööpäeva alguses kell 07.00 andis tootmisjuht A.K. hagejale tööülesandeks puidujäätmete ladustamise järelhaagisesse. Hageja keeldus, väites, et tema direktorile tööd ei tee. Seejärel paluti tal asuda puidutsehhi ruumide koristamisele. Hageja jällegi keeldus, väites, et ta ei peagi tööseisaku ajal töötama. Samal päeval alustas hageja oma tööülesannete täitmist kell 11.10 peale neljatunnist viivitust. Hageja väidab, et ta ei ole 08.01.2008.a. korralduses nr 1 nimetatud tööalaseid süütegusid toime pannud ega kostjaga sõlmitud töölepingut rikkunud. Hageja väitel alustas ta 05.01.2008.a. tööd kell 07.00, ja kuna jõudis koos töökaaslastega nõutud töö varem ära teha ja ei soovinud niisama aega veeta, siis asus saagima praakdetaile sobivaks suuruseks, mis kuulub samuti hageja töökohustuste hulka. Nimetatud detailid pidid minema kütteks. Hageja tegevus oli kooskõlas tootmisruumide koristamisega, kuna OÜ Pinvet seaduslik esindaja Jüri Pinsel kasutas(b) mööbli tootmise ülejääke ja/või praaktoodangut küttematerjalina enda tarbeks ja/või kolmandatele isikutele müügiks. OÜ Pinvet tootmisjuht ja Studio Nova OÜ juhatuse liige A.K. oli eelnimetatud tegevusest teadlik ning ei keelanud hagejal tootmisruumide koristamisel puidujäätmetest saagida kütteks kõlbuliku puidu lintsael parajaks. Siinkohal märgib hageja, et kuna puidujäägid asusid puidutsehhis laiali ning olid erinevas mahus ja mõõdus, siis tükeldas hageja neid lisaks lintsael ka teistel puidupinkidel, milliseid seoses oma pikaajaliste töökohustustega oli hageja kasutanud. Seega on hagejale arusaamatu, kuidas hageja, koristades tootmisruume puidujäätmetest ning valides välja küttekõlbulikku puitu ja saagides selle omakorda parajaks, keeldus täitmast tööandja seaduslikku korraldust. 07.01.2008.a ei keeldunud hageja tutvumast koristaja tööohutusjuhendiga, vaid juhtis A.K. tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud juhend on sisuliselt koristaja ametijuhend ning talle (hagejale) on arusaamatu, miks A.K., arvestades asjaolu, et koristamine OÜ Pinvet tootmisruumides on toimunud alates 18.12.2007.a, soovib talle koristaja tööohutusjuhendit tutvustada peale koristamise lõppu. Kuna hageja ei ole võetud tööle koristaja ametikohale, siis ei olnud ta kohustatud arvestama ajutise töö tegemisel nende nõuetega, mis on ettenähtud koristajale. Kuna koos hagejaga koristas OÜ Pinvet tootmisruume veel kolm naistöötajat –

4 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 V.V., M.R. ja L.K., kellele A.K. koristaja tööohustusjuhendit ei tutvustanud, tekkis hagejal põhjendatud küsimus tema (hageja) ameti kohta, millise hageja A.K. ́le ka sõnastuses „ega mind ei ole võetud koristajana tööle?” esitas. Siinkohal hageja rõhutab, et koristamine oli sisuliselt 7. jaanuariks lõppenud, hageja koos kolme kaastöötajaga pesi aknaid, ülejäänud tootmisruum oli põhjalikult koristatud. On õige, et 08.01.2008.a keeldus hageja puidujäätmete ladustamisest järelhaagisesse, kuid hageja on seisukohal, et tal (hagejal) oli selleks mõjuv põhjus. Kostja ei teavitanud hagejat ette, et soovib rakendada teda (hagejat) tööle ruumidesse, mille temperatuur on alla 13° C. Kuna kostja ei pakkunud hagejale vastavat (soojemat) tööriietust ning hagejal endal ka ei olnud töökohas kaasas soojemat riietust, siis kartuses haigestuda keeldus hageja eelnimetatud tööd tegemast. TLS § 49 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama ohutud töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 6 lg 4 kohaselt töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Hageja on seisukohal, et töötamine ilma vastava (sooja) riietuseta ruumides, mille temperatuur on alla 13° C, oli tema tervist ohustav. Seega oli hageja keeldumine 08.01.2008.a puidujäätmete ladustamisest järelhaagisesse põhjendatud. Kostja korralduses nimetatud väide, et hageja keeldus direktorile tööd tegemast, on pahatahtlik. Lisaks nimetatud tõenditele on hageja oma väidete (mis puudutavad nii 27.12.2007.a kui 08.01.2008.a määratud distsiplinaarkaristusi) kinnituseks esitanud tunnistajate L.K.i ja M.R.i ütlused. Kolmandat korda määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse 05.02.2008.a. korraldusega nr 8 (tl 24) ja karistas hagejat distsiplinaarkorras rahatrahviga hageja kuue keskmise päevapalga ulatuses, s.o kokku summas 1477 krooni ja 80 senti alljärgnevatel põhjustel: 1) 23.01.2008.a andis tootmisjuht A.K. hagejale korralduse asuda tööle nelikanthöövelpingil, läbides eelnevalt vajaliku tööohutusalase instruktaaži ja juhendamise. Töötaja keeldus põhjendust toomata; 2) 24.01.2008.a hilines hageja tööle 8 minutit ja tööd alustas kell 7.25, seega 25 minutit hiljem; 3) 25.01.2008.a oli hageja päevaülesandeks lume pühkimine ja koristamine puidutsehhi hoovis. Hageja lahkus korduvalt oma tööpostilt kedagi sellest teavitamata. Nii ei täitnud ta oma tööülesandeid kella 7.50- 8.10 ja kella 9.15-10.15. Sel päeval tegi hageja tööd kokku 5 t undi ; 4) 28.01.2008.a kontrollis tootmisjuht (A.K.) puidutsehhi ruumide ja süsteemide korrasolekut vastavalt oma tööjuhendile. Selgus, et naiste riietuskompleksi uksel oli vahetatud lukk ja seega takistatud tootmisjuhi juurdepääs sinna. Asja uurimisel selgus, et hageja oli põhjendamatult vahetanud ara lukusüdamiku, takistades sellega tootmisjuhil oma tööülesannete täitmist; 5) 30.01.2008.a andis juhatuse esimees korralduse, millega lõpetati hageja tööseisak ja ta viidi ajutiselt üle seoses tootmishädavajadusega (töötaja haigus) nelikanthöövelpingile. Hageja jällegi keeldus korraldust täitmast ega polnud nõus isegi läbima vastavat instruktaaži ja juhendamist. Vastavalt oma ametijuhendile võib töötaja töötada kõikidel puidutsehhis olevatel puidupinkidel. Eeltoodud keeldumisega põhjustas töötaja hageja tööseisaku nii endale kui ka teisele sellel pingil töötavale töötajale. Samal päeval lahkus hageja omavoliliselt töölt puidutsehhist, olles eemal ajavahemikus 12.30-14.15. Hageja asub seisukohale, et korralduses märgitud kostja süüdistused on absoluutselt põhjendamatud ja hageja suhtes otseselt pahatahtlikud ning seda järgmistel põhjendustel:

5 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 1) 23.01.2008.a ei saanud hageja asuda tööle nelikanthöövelpingil, kuna tema ametijuhend on seotud ainult pingijuhi tööga. Samuti ei ole hageja läbinud nelikanthöövelpinki puudutavat vajalikku tööohutusalast juhendamist. Hageja viitab pingijuhi ametijuhendi p 1.5 esimesele lausele, mille kohaselt peab pingijuhil olema töö eripära arvestav ettevalmistus ja praktilised kogemused. Nelikanthöövelpink eeldab teistsugust ettevalmistust, kui need puidupingid, millega hageja tavaliselt töötas. Samuti vajab töötamine nelikanthöövelpingil hoopis paremat füüsilist ettevalmistust, kui on hagejal. Hageja märgib, et nelikanthöövelpingil töötasid hagejale süüks pandava teo toimepanemise ajal Studio Nova OÜ töötajad M.V. ja A.L. (endised OÜ Pinvet töötajad).;; 2) 24.01.2008.a ei hilinenud hageja tööle, vaid ootas alates kella 06.50-st autos tootmishoone lukustatud värava taga. Alles peale tootmisjuhi A.K. tööle tulemist sai hageja tootmishoonesse. Peale riiete vahetamist selgus, et tootmisjuhil ei olnud hagejale tööd anda, mille järel hageja saadeti puhketuppa; 3) Samuti ei vasta tõele korralduse väide, et hageja 25.01.2008.a korduvalt lahkus tööpostilt kedagi teavitamata. Kuna töö toimus õues, käis hageja end lühiajaliselt puhkeruumis soojendamas. Hageja pidi järjekordselt tegema muud tööd, kui töölepingus märgitud, ning arvestades, et välitöödel on õhutemperatuur madalam kui siseruumides, kus hageja oli harjunud töötama, on arusaadav hageja tahe ennast soojendada. Siinkohal märgib hageja, et kostja puidutsehhi hoovis ei olnud nii palju lund ja prahti, mida hageja oleks saanud terve päeva pühkida ja koristada. Kuid kuna A.K. jälgis praktiliselt terve päeva II korruse aknast hageja tegevust, pidi hageja järjekordselt taludes psühholoogilist survet enda isiku, kui ebasobiva töötaja suhtes, viibima pidevas liikumises, et vältida otsitud ja põhjendamatud süüdistust; 4) 28.02.2008.a oli hageja sunnitud naiste riietusruumi ukseluku vahetama, sest teiste naistöötajatega oli kostja töölepingud lõpetanud (21.01.2008.a viimati M.R.i ja L.K.iga) ning hageja kartis oma turvalisuse pärast. Pealegi ei ole naiste riietusruumis süsteeme, mille korrasolekut peab pidevalt kontrollida. Kostja esimesel nõudmisel andis hageja talle koheselt uue lukusüdamiku võtme; 5) 30.01.2008.a keeldus hageja töötamast nelikanthöövelpingil, kuna ametijuhendi kohaselt võib töötada ainult pingijuhina. Vt ka 23.01.2008.a toimunu põhjendused. Samal päeval oli hageja sunnitud minema nõustamisele Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni (teatis tl 25), sest kostja on käitunud hageja suhtes ääretult pahatahtlikult ning võrreldes teiste OÜ Pinvet puidutsehhi töötajatega kohelnud hagejat samalaadses olukorras ebavõrdselt. Hageja ei nõustu ka sellega, et ta oleks ära olnud sedavõrd pika aja nagu korralduses nimetatakse. Ülaltoodust nähtub, et kostja süüdistused hageja suhtes on teadlikult otsitud. Hageja ei ole 05.02.2008.a korralduses nr 8 nimetatud tööalaseid süütegusid toime pannud ega kostjaga sõlmitud töölepingut rikkunud. Järgnevalt, 06.02.2008.a, pidas kostja hageja jaanuarikuu töötasust kinni trahvi summas 248.75 krooni (tl 91). Ajavahemikul 06.02. – 10.03.2008.a viibis hageja kostja nõudmisel puhkusel. 10.03.2008.a, tulles puhkuselt tööle, esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse (tl 92), selgitamaks, miks ei ole hagejaga töölepingut lõpetatud. Kuna alates 19.12.2007.a OÜ Pinvet puidutsehhis tootmist ei toimunud, palus hageja kindlustada teda OÜ–s Pinvet töölepingujärgse tööga. Kuigi oma 11.03.2008.a kirjalikus vastuses kostja märkis, et hageja töölepingust tulenev töö ootab hagejat puidutsehhis (tl 93), reaalselt OÜ Pinvet puidutsehhis OÜ Pinvet tootmist ei toimunud. Hageja kinnitusel oli alates oktoobrist 2007.a puidutsehh

6 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 antud Studio Nova OÜ–le rendile ning puidutsehhis olevatel puupinkidel töötasid Studio Nova OÜ töötajad. Kuna kostja jätkuvalt ei soovinud kohelda hagejat, võrreldes teiste OÜ Pinvet puidutsehhis töötanud töölistega, võrdsetel alustel, s.t lõpetada hagejaga töölepingut koondamisega, pöördus hageja 19.03.2008.a Pärnumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni avaldusega individuaalse töövaidluse lahendamiseks (tl 94-95). Kuna tegelikkuses kostja hagejale töölepingus märgitud tööd ei andnud ning kostja käitumine hageja osas muutus järjest pahatahtlikumaks (nt hakkas kostja hagejat filmima), esitas hageja 31.03.2008.a kostjale avalduse palgata puhkuseks alates 01.04.2008.a (tl 96). Eelnimetatud avaldust kostja ei rahuldanud, viidates olemasolevatele tellimustele, samas hageja küsimustele „kes tellimuse esitas ning millist toodet tuleb puupingil töödelda?” jättis kostja järjekordselt vastamata. 04.04.2008.a määras kostja korraldusega nr 14 hagejale distsiplinaarkaristuse ning karistas hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel (tl 97). Distsiplinaarkaristuse määramise põhjenduste kohaselt rikkus hageja süstemaatiliselt töödistsipliini lahkudes töölt enne kokkulepitud tööaja lõppu või hilinedes tööle korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal. Samuti olevat hageja keeldunud korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal tegemast tööandja ja töötaja vahel töölepingu ja ametijuhendiga ettenähtud tööd. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 04.04.2008.a korraldus nr 14 distsiplinaarkaristuse määramiseks on kostja jätkuv pahatahtlik käitumine hageja suhtes, välistamaks töölepingu lõpetamist hagejaga koondamisel. Hageja ei ole talle süüks arvatavaid TLS rikkumisi toime pannud, hoopis kostja on rikkunud TLS § 49 p 1 sätteid. Kostja poolt distsiplinaarkaristuses märgitud faktilised asjaolud on pealiskaudsed, nt kostja ei ole konkretiseerinud, millise töö jättis hageja tegemata või kes OÜ Pinvet töötajatest teeb hageja töö ületunnitöö korras. Siinkohal märgib hageja, et OÜ Pinvet puidutsehhi töötajad (v.a hageja) olid kostja poolt koondatud. Kuna hageja ei ole 04.04.2008.a korralduses nr 14 märgitud rikkumisi toime pannud seoses tegelikkuses OÜ Pinvet poolt puidutsehhis tootmise lõppemisega, on töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel hagejaga ebaseaduslik. Hageja, vaidlustades töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel, soovib asjaoludega, mis käsitlevad teiste töötajatega töölepingu lõpetamise koondamise tõttu, tõendada ebavõrdset kohtlemist hageja suhtes ja distsiplinaarkaristuste aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaõigsust. Hageja ei saa aru, kuidas kostja sai OÜ Pinvet puidutsehhi likvideerimisel kindlustada hagejat töölepinguga kokkulepitud tööga, kui hageja tööülesanded koosnesid ühest etapist tootmises. OÜ Pinvet puidutsehhi likvideerimise kohta esitas hageja tõendina Valga Gomab Mööbel AS vastuse (tl 135). Kostja poolt hagejale etteheidetud nn töö(de) tegemata jätmine, millis(t)e alusel on distsiplinaarkaristused koostatud ja määratud, ei ole hagejale töölepinguga määratud tööülesannete täitmata jätmine. 07.04.2008.a palgatõendi kohaselt on kostja hageja märtsi töötasust kinni pidanud trahvi summas 962.60 krooni (tl 98). Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 17 lg 6 kohaselt ei saa rahatrahvi kinni pidada lõpparvest, samuti surma tõttu saamata jäänud palgast. Seega on kostja ebaseaduslikult nimetatud summa kinni pidanud.

7 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 Eelneva põhjal ning tuginedes lisaks nimetatule individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1, § 29 lg 1 ja 2, § 30 lg 2, TLS § 10 lg 2 ja 3, § 102 sätelele palub hageja:

8 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Kostja OÜ Pinvet ei tunnista haginõudeid menetlusdokumentides (kirjalikud vastused ja muud menetlusdokumendid tl 38-39, 53-54, 117-118 ja 150-151) ega kohtuistungil ja esitab sellele alljärgnevad vastuväited ja seisukohad. Kostja ei vaidlusta hagejaga töölepingu sõlmimist ja hagejale tööandja poolt kinnitatud ametijuhendi tutvustamist. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on 31.08.2007.a teate esitamine seotud hagi esemega, kuivõrd hagejale ei ole antud teadet allkirja vastu tutvustatud (seega tema suhtes koondamismenetlust TLS mõttes ei alustatud), mingit kollektiivset koondamist ei ole toimunud ja hagejagi töötas edasi kostja juures. Koondati 12 töötajat, mitte kõiki teates nimetatud isikuid. Põhjendamatu on ka hageja väide, et sellega asuti hagejat kohtlema ebavõrdselt võrreldes teiste töötajatega. Mitte kuidagi ei saa hageja mittekoondamist käsitleda tööandjapoolse TLS § 10 lg 2 või 3 rikkumisena. Hageja ei nõustu kostja väitega kollektiivse koondamise puudumisest. Ta on esitanud Eesti Töötukassa 19.12.2007.a otsuse (tl 88-89), millest nähtub, et OÜ Pinvet on 17.12.2007.a esitanud seoses 12 töötajaga töölepingu lõpetamisega hüvitise määramise avalduse. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses (tl 136) esitas kostja väite, et „OÜ Pinvet ei ole oma puidutsehhi likvideerinud ega kavatse seda ka teha”. Hageja on esitanud ka Valga Gomab Mööbel AS vastuse (tl 135), millisest nähtub, et OÜ Pinvet likvideeris puidutsehhis oma tootmise. Seega on kostja teadlikult esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Kui hageja tõesti arvas, et tal on õigus töölepingu lõpetamisele seoses töötajate koondamisega ja seda tulenevalt 31.08.2007.a teatisest, siis oli hagejal võimalus pärast 31.12.2007.a töölt ära jääda ja nõuda tööandjalt koondamishüvitist või vähemalt ettenähtud tähtaja jooksul tööandja tegevus või tegevusetus (hageja mittekoondamine) vaidlustada. Hageja isiklikku solvumist tema mittekoondamise üle ei saa kuidagi käsitada tema ebavõrdse kohtlemisena. Hageja keeldumine tööst ja seda korduvalt seetõttu (nagu võib järeldada hageja seisukohtadest), et teda ei koondatud, on selgelt pahatahtlik käitumine tööandja suhtes. Töötajate koondamise vajaduse tekkimisel otsustab tööandja, keda ta konkreetsetest töötajatest koondab. Tööandja otsustas hagejat mitte koondada ja selline õigus tal ka oli. Eelnevast tulenevalt on asjakohatud ega tõenda hageja ebavõrdset kohtlemist kirjalikud tõendid, mis käsitlevad teiste töötajatega töölepingu lõpetamist seoses koondamisega, sh ka tõendid kollektiivse koondamise kohta. Nimelt ei tähenda töölepingute kollektiivne lõpetamine alati siiski mitte seda, et koondatakse kõik töötajad, v.a juhul kui juriidiline isik lõpetatakse. Antud juhul OÜ Pinvetit ei ole kuni käesoleva ajani lõpetatud. Ebaõige ja paljasõnaline on hageja väide, et tööandjal ei olnud hagejale tööd anda. Just nimelt hagejale oligi tööd anda ja tööle jäi veel 4 töölist peale hageja. Tööle jäeti just puurpinkide juhid, sest kostja lootis, et vähemalt neile on tööd pakkuda. Kostjale jääb arusaamatuks, et hageja ei olnud rahul olukorraga, kus tema väitel talle tööd ei antud ja ei olnudki võimalik anda, aga palka ikka maksti (hageja ei ole esitanud tööandjale mingeid nõudeid palga maksmise osas). Tööandja juures töö jätkus, seda küll väiksemas mahus. Valga Gomab Mööbel teatis saab kinnitada vaid seda, et sellele tellijale toodangut ei valmistatud. Hageja esitatud kostja vastus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile 11.04. 2008.a pigem kinnitab seda, et puidutsehhis toimub jätkuvalt töö. Et hageja sellega nõustus, kinnitab asjaolu, et hageja loobus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, milles ta nõudis puidutsehhi likvideerimist selle tõttu, et seal tööd ei toimu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et distsiplinaarkaristuse määramise korralduses nr 27 on ära toodud nii süüteo kirjeldus kui ka viide vastavale TLS § 48 või 50 sättele.

9 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 Kostja märgib, et temale ei ole teada, et hageja oleks 19.12.2007.a oma vahetule juhile teatanud vajadusest toimetada toimetada enne tööpäeva lõppu koju L.K., kellel olevat hakanud halb. Ka L.K.il oli võimalus sellest tööandjale teatada, kes vajadusel oleks ju kutsunud kiirabi. Nimetatud korraldusega on hagejale distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja süütegude toimepanemine oli karistuse määramisel tõendatud A.V.i ja J.P. seletustega (tl 41-42) ning A.K. ettekandega (tl 40). Lisaks esitas kostja korralduses nimetatud asjaolude kohta tõendina äsjanimetatud isikute ütlused tunnistajatena. Kostja tunnistajate (see kehtib ka allpoolnimetatute kohta) usaldusväärsuses hageja kahtleb, tema taotlusel on kohus nõudnud Maksu- ja Tolliametilt välja andmed A. Kle kostja poolt makstud töötasu kohta (tl 160). Hageja leiab, et A.K. ei töötanud kostja tootmisjuhina alates 01.12.2007.a, nagu kostja seda väidab. 08.01.2008.a distsiplinaarkaristuse määramise korralduse osas märgib kostja, et vastavalt TLS § 66 lg 2 on tööandjal tööseisaku ajaks õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Kuivõrd töötaja keeldus kõigil kolmel korralduses nimetatud kuupäeval täitmast tööandja seaduslikku korraldust, siis pani ta korduvalt toime tööalase süüteo ja tööandja kõnealune korraldus distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta on seaduslik. Selle tõenduseks esitas kostja tunnistajate A.V.i, A.K. ja A.M.i ütlused. Lisaks esitas kostja ohutusjuhendi koristustööde tegemisel (tl 61-65), millega soovib tõendada, et seda tutvustatakse töötajale tema sellele tööle rakendamisel ja et hagejal oli reaalne võimalus sellega tutvuda. Hageja väidab, et ta töötas koristamise käigus erinevatel tööpinkidel, tükeldades pidujääke. Küsimus on selles, et tööandja talle sellist korraldust andnud ei olnud. Talle oli antud korraldus koristamiseks. Kostja juhib siinjuures kohtu tähelepanu järgmisele faktilisele asjaolule: hageja väidab, et töötas seejuures mitmetel masinatel ja selleks annab talle õiguse tema poolt allkirjastatud pingijuhi ametijuhend. Sellega lükkab hageja ise ümber oma korduvad väited selle kohta, et keeldus ta erinevatel masinatel töötamisest seetõttu, et ametijuhendi järgi puudus tal selleks õigus. Hageja selgitab, et ta töötas nendel tööpinkidel, milliste osas tal oli vastav ettevalmistus ja praktiline kogemus. 05.02.2008.a korralduses nr 8 toodu kohta on kostja väitnud järgmist: - hageja keeldumine asuda 23.01.2008.a tööle nelikanthöövelpingil, läbides eelnevalt vajaliku tööohutusalase instruktaaži ja juhendamise, oli tööandja seadusliku korralduse rikkumine. Hageja on tööle võetud pingijuhina. Pingijuhi ametijuhendi p 1.5. sätestab, et “Pingijuht......võib töötada kõikidel puidupinkidel puidutsehhi juhataja loal, kusjuures tuleb jälgida ettevõtte poolt kinnitatud puidutöötlusmasinate töötaja töökaitsejuhendi nõudeid .” - 24.01.2008.a. hageja hilines tööle, mis on töökohustuste rikkumine; - 25.01.2008.a. hageja korduvalt lahkus tööpostilt ja töötas kokku 5 tundi; - 30.01.2008.a. keeldus hageja tööst nelikanthöövelpingil ja instruktaažist sellel töötamiseks; - alates 30.01.2008.a keeldus hageja igasugusest tööst, mis vaieldamatult on töökohustuste rikkumine. Seega leiab kostja tööandjana, et hageja on toime pannud distsiplinaarkaristuse määramise korralduses nimetatud korduvad rikkumised ja sellega ka distsiplinaarsüüteod. Distsiplinaarkaristuse määramise õiguslikud alused on korralduses toodud ja neid hageja vaidlustanud ei ole. Oma väidete tõenduseks esitas kostja tunnistajate A.V.i, A.K. ja A.M.i

10 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 ütlused, samuti ohutusjuhendi nelikanthöövelpingil töötajale (tl 55-60). Viimast tutvustatakse töötajale tema sellele tööle rakendamisel ja töötajal oli reaalne võimalus sellega tutvuda. Siinkohal juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et kui oleks tõene kostja viide hageja õigusele töötada nelikanthöövelpingil tulenevalt hageja ametijuhendist, siis oleks nelikanthöövelpingi ametijuhendit tutvustatud (esmajuhendatud) hagejale pärast töötaja (hageja) tööle vormistamist, mitte järjekordselt otsitud põhjusena karistamaks hagejat. Kostja peab hagejale oma 04.04.2008.a korraldusega nr 14 distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamist seaduslikuks ja põhjendatuks. Hageja on hagiavalduses paljasõnaliselt väitnud, et ta ei ole talle süüks arvatavaid töölepingu seaduse rikkumisi toime pannud. Ka väidab hageja, et tööandja ei ole tööalaseid rikkumisi konkretiseerinud. See hageja väide ei vasta tegelikkusele, sest vaidlustatud korralduses on toodud konkreetsed rikkumised, nende toimepanemise asjaolud ja aeg. Lisaks esitas kostja nimetatud rikkumiste asjaolude kohta tunnistajate A.V.i, A.K. ja A.M.i ütlused. Kostja esitas kirjaliku korralduse (kuupäev 12.03.2008.a, tl 119), mis esitati hagejale koheselt tööle asumiseks ja mida hageja keeldus täitmast. Hageja väitel on nimetatud korraldus näilik, kuna tegelikult regulaarset tööd ei olnud. Hageja on väitnud, et OÜ Pinvet puidutsehh oli antud rendile, kuid seda väidet millegagi tõendanud ei ole. Pealegi ei nähtu hagiavaldusest, mida hageja sellega tõendada tahab. A.K. oli OÜ Pinvet töötaja alates 01.12.2007.a (tööleping tl 123) ning teatist tema töötamise kohta tutvustati töötajatele (sh ka hagejale) allkirja vastu seetõttu, et nad väitsid, et ta ei ole nende jaoks mitte keegi. Hageja on esitanud ka nõude välja mõista lõpparvest alusetult kinni peetud trahv summas 962.60 krooni. Töötaja lõpparvest ei ole midagi kinni peetud. Trahvisumma peeti kinni hageja märtsikuu töötasust, mis kuulus väljamaksmisele 04.04.2008.a. nimekirjalise maksekorraldusega ennelõunal (tõendid tl 172-174, kostja viitab ka hageja esitatud tõendile tl 98). Lõpparve pidi talle tehtama tööpäeva lõpuks, siis selgus, et talle ei olegi lõpparveks midagi maksta. Vastupidi, töötajale oli ette makstud puhkusetasu kokku summas 859.25 krooni, mida aga ei olnud võimalik kinni pidada (töölepingu viimane leht tl 120). Hageja eelnimetatud kostja põhjendusega ei nõustu. Töölepingu järgi oli palga maksmise tähtaeg 1x kuus 6. kuupäeval, mitte 4. kuupäeval, nagu väidab kostja. Samuti ei nähtuks, juhul kui kostja väide oleks tõene, märtsikuu töötasu lehel töötasu aprillikuu eest. Seega tegemist oli lõpparvega, millest on TDVS § 17 lg 6 kohaselt kostja ebaseaduslikult kinni pidanud trahvi summas 962.60 krooni. Hageja nõue 06.02.2008.a kinnipeetud trahvi tagastamiseks on kostja arvates lisaks põhjendamatusele ka aegunud, sest vastavalt ITVS § 6 lg 1 on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg 4 kuud. Kõne all olev nõue väidetavalt 06.02.2008.a rikutud õiguse kaitseks on esitatud 15.08.2008.a, s.o rohkem kui 6 kuu möödumisel väidetavast rikkumisest. Seetõttu taotleb kostja aegumise kohaldamist. Hageja ei nõustu aegumise kohaldamisega ning asus kohtuistungil seisukohale, et sisuliselt on tegemist palgast kinnipidamisega, milline nõue aegub ITVS § 6 lg 3 kohaselt kolme aastaga. Samuti on hageja nõude p 6 kostja hinnangul asjatu, kuivõrd see on reguleeritud ITVS § 29 lõikega 2.

11 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 Hüvitise määramise osas väidab kostja, et isegi juhul, kui oleks võimalik ja põhjendatud hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja kohus seda siiski teeb, ei ole millegagi põhjendatud 6 kuu suuruse hüvitise väljamõistmine - näiteks koondamise korral oleks hagejale kuulunud väljamaksmisele hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. Keskmise palga suuruse osas kostjal vastuväiteid ei ole. Eelneva põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud TDVS § 2 p 1 sätestab, et distsiplinaarsüüteoks on TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Sama seaduse § 3 kohaselt võivad distsiplinaarkaristusteks olla nii noomitus (p 1), rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse päevapalga (p 2) kui töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6-8 alusel (p 4). TDVS § 21 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. TDVS § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 6 kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingu tähtaja möödumist töötaja poolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TLS § 106 kohaselt töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. TLS § 48 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud:

12 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004

13 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 Järgnevalt asub kohus konkreetsete distsiplinaarkaristuste juurde. Kuivõrd antud juhul on hageja vaidlustanud neli erinevat distsiplinaarkaristust, käsitleb kohus neid ajalises järjestuses ükshaaval. 27.12.2007.a korraldus nr 27. Kohus, olles ära kuulanud tunnistajate L.K.i, M.R.i, J. P, A.K. ja A.V.i ütlused ning uurides nii korraldust kui selle juurde kuuluvaid dokumente (J. P ja A.V.i seletused tl 41-42, A.K. ettekanne tl 40), leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja on piisavalt veenvalt tõendanud korralduses nimetatud süütegude toimepanemist. Süütegude sisu ja arvu silmas pidades on kostja määranud distsiplinaarkaristuse õigesti (sisuliselt määranud kergeima võimaliku karistuse). Kohus järeldab seda alljärgneva põhjal: 1) hageja käitumine 19.12.2007.a koosolekul oli kõike muud kui viisakas, tunnistajate J. P, A.K. ja A.V.i ütluste kohaselt toimus hagejapoolne sõim J. Pinseli aadressil. Hageja väited kuulmispuudega isikutele tõlgi nõudmise kohta ning protokolli vajalikkuse kohta on iseenesest õiged (seda kinnitasid kõik tunnistajad), kuid see ei tee olematuks tema koosolekut segavat käitumist, mis muuhulgas seisnes tööseisaku käskkirja ettelugemisele vahelesegamises (A.K. ja A.V.i ütlused). Tegemist on TLS § 48 lg 1 p 4 rikkumisega; 2) hageja lahkumine töölt 19.12.2007.a 20 minutit enne tööaja lõppu tööandjalt luba küsimata on tõendatud kõigi ülalnimetatud tõenditega, ka L.K. ja M.R. kinnitasid, et kuivõrd J.P.a ei olnud parajasti kohal, lahkuti vaid teate jätmisega M.R.ile edastamiseks puidutsehhi juhatajale. J.P. kinnitas kohtuistungil, et kohal olles oleks ta L.K.il lubanud lahkuda või viinud ta ise ära, mis aga ei tähenda, et hagejal oleks olnud õigus lahkumiseks luba küsimata enne tööaja lõppu. Kohus nõustub korralduses viidatuga, et tegemist on TLS § 50 p 2 rikkumisega, raske olukorra puhul olnuks kindlasti võimalik kutsuda kiirabi; 3) 18.12.2007.a toimunu osas on kostja tunnistajate J. P ja A.V.i ütluste ning nimetatud isikute kirjalike seletustega (tl 41-42) tõendanud, et konkreetsel juhul ei olnud hagejale antud korraldust ega õigust töötada ketassaega. Hageja pidi koristama oma töökoha ümbrust. Väide, et sae abil puitmaterjali tükeldamine oli üks koristusprotsessi osa, on küll õige (seda kinnitasid mitmed tunnistajad, sh A.K. ja J.P.), ent koristamine ei olnud hageja põhiline töölepingust tulenev töö ja masinaga töötamisele asumine vajas kohtu hinnangul eraldi korraldust vahetu ülemuse poolt, samuti ei olnud hageja läbinud tööohutuse alast instrueerimist. Selle tegevusega rikkus hageja TLS § 48 lg 1 p 2 nõudeid; 4) 27.12.2007.a toimunu kohta on kohus sarnasel seisukohal eelmises punktis tooduga. J. P ütlustest ja kirjaliku seletusest ning A.K. ettekandest nähtub, et hageja ei allunud jätkuvalt temale antud korraldustele koristusprotsessi raames, tegutsedes omavoliliselt. Hageja väide, et J.P. ei saanud teda puurpingil kell 12.05 näha, on jäänud paljasõnaliseks ning kohus märgib, et isegi selle väite õigsuse puhul ei ole millegagi ümber lükatud hageja toimingu omavolilisus. Hageja tegevuse on kostja õigesti kvalifitseerinud TLS § 50 p 3 nõuete rikkumisena.

08.01.2008.a korraldus nr 1. Kõnesolevas korralduses viidatud süütegude toimepanemises ei ole kohtul pärast tunnistaja A.K. ütluste ärakuulamist ning koristustööde ohutusjuhendiga (tl 61-66) tutvumist kahtlust. Hageja ei eita korralduses viidatut sündmuste asetleidmise mõttes ka ise, kuigi annab asjaoludele teistsuguse hinnangu. Süütegude sisu ja varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust silmas pidades on kostja määranud distsiplinaarkaristuse õigesti ja proportsioonis toimepanduga. Täpsustavalt märgib kohus, et

14 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 1) 05.01.2008.a toimus analoogselt ülaltoodud korralduse nr 27 p 3 ja 4 all kohtu poolt sätestatuga hagejale pandud töökohustuste eiramine ja omavoliline tegevus. Tööseisaku ajaks oli hageja kohustuseks koristada puidutsehhi vastavalt etteantud juhistele ning selline töökorraldus oli vastavuses kostja poolt viidatud TLS § 66 lg 2 nõuetega; 2) 07.01.2008.a kostja poolt esitatud koristustööde ohutusjuhendiga tutvumise eiramine hageja nimetatud põhjustel (väidetavalt ei olnud ta tööl koristajana, tegemist on koristaja ametijuhendiga) ei olnud õige ja sellise tegevusega rikkus hageja TLS § 48 lg 1 p 2 nõudeid. Puidutsehhi koristamine ei ole tavalise kontori puhastamine tolmulapiga, mis nähtub selgelt ka nimetatud ohutusjuhendist, mille punktid 2-4 on spetsiifilised, põhjalikud ja arvestavad just olemasolevaid seadmeid ja muid võimalikke ohtusid (tsehhis on elektriseadmed, puidujäätmed, sh naeltega jne). Väide, et koristamine oli selleks ajaks lõppenud ja ohutusjuhendi tutvustamine ei olnud enam vajalik, on jäänud paljasõnaliseks. Lisaks märgib kohus, et teistele koristustöid läbiviinud isikutele juhendi tutvustamata jätmine ei anna hagejale õigust sellise instruktaaži läbimisest keelduda; 3) 08.01.2008.a asetleidnud tööülesannete täitmisest keeldumise osas märgib kohus, et hageja viited TTOS § 6 lg 4 ja TLS § 49 p 4 sätetele on küll õiged, ent ei haaku temale süükspandud tegevusega. Tõendeid hageja nimetatud temperatuuri ja soojade riiete puudumise kohta hageja esitanud ei ole. Kostja viitab töö tegemisest keeldumisele ja töö alustamisele alles kell 11.10 ning on seda tunnistaja A.K. ütlustega tõendanud. Kuivõrd kohus ei leia rikkumisi käesoleva distsiplinaarkaristuse määramisel, ei ole põhjendatud ka hageja nõue trahvi tagastamise osas summas 248.75 krooni. Lisaks sisulisele põhjendamatusele märgib kohus, et nõue on ka aegunud ITVS § 6 lg 1 mõttes ja nõustub selles osas kostja põhjendusega, sest tegemist ei ole palga maksmise nõudega ITVS § 6 lg 3 kohaselt. Kostja ei ole jätnud hagejale palka maksmata, vaid on selle õigesti arvutanud (selles ei ole vaidlust) ning palgast vastava trahvisumma TDVS § 17 lg 4 ja 5 kohaselt kinni pidanud. 05.02.2008.a korraldus nr 8. Ka nimetatud korralduses esiletoodud süüteod on leidnud kohtus tunnistajate A.V.i, A.M.i ja A.K. ütlustega tõendamist ning korraldusega määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ei ole alust. Korraldusega määratud karistus on proportsioonis hageja tegudega ning arvestab ka varasemat kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus märgib üksikute süütegude kohta järgmist: 1) nelikanthöövelpingil töötamisest keeldumine on kohtu hinnangul TLS § 50 p 3 rikkumine. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema ametijuhendi p 1.5 ei võimalda nimetatud pingil töötada. Nimetatud punkt annab alus kõikidel puidupinkidel töötamiseks ning pärast vastava ohutusalase ja praktilise ettevalmistuse läbimist ei näe kohus hageja kvalifikatsiooni arvestades põhjust nimetatud pingil mittetöötamiseks. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtki tõendit, nagu ka väite kohta, et naiste jaoks on nimetatud pingil töötamine füüsiliselt liiga raske. Need väited on ümber lükatud tunnistajate A.V.i ja A.M.i ütlustega. Kohus juhib tähelepanu eelnimetatud ametijuhendi punkti 1.5 esimesele lausele, mille kohaselt peab pingijuhil olema töö eripära arvestav ettevalmistus ja praktilised kogemused. Kohus mõistab nimetatud punkti selliselt, et selline ettevalmistus pidi hagejal olema juba tööleasumisel ning mingit erandit nelikanthöövelpingi jaoks ametijuhend ei tee; 2) 24.01.2008.a hilinemise fakti on kinnitanud A.K.. Tegemist on TLS § 50 p 2 rikkumisega ning asjaolu, et hageja ootas lukustatud värava taga ega saanud sisse, hageja millegagi tõendanud ei ole;

15 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 3) 25.01.2008.a toimunu osas andsid sarnaseid ütlusi A.V. ja A.K. ning nende ütlustega on tõendatud hageja pikemaajalised eemalviibimised ja soovimatus lumekoristustöid teha. A.V. kinnitas, et väljas oli sula, hagejal olid soojad riided, tema pakutud mütsist hageja keeldus ise. A.K. kinnitusel jäi osa tööd tegemata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et temale sel päeval pakutud tööülesandeid ei olnud päevatööks piisavalt ega ole millegagi ümber lükanud korralduse selles osas märgitut; 4) ukseluku vahetamine riietuskompleksis (mis avastati kostja poolt 28.01.2008.a) on kohtu hinnangul omavoliline tegevus ja kvalifitseeritav TLS § 50 p 4 rikkumisena. Hageja ei ole veennud kohut alustes, mille kohaselt ta kartis oma turvalisuse pärast. Tunnistajate ütlustest ei tulnud esile asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et hagejal oli põhjust kedagi kolleegidest karta. Pealegi häiris luku vahetamine kostja väitel küttesüsteemide kontrollimist, sest hageja oli vahetanud lukud uksel, mis viis mitmesse ruumi (lisaks oli riidekapp eraldi lukustatav); 5) 30.01.2008.a asetleidnud keeldumine töötamisest nelikanthöövelpingil ja ka eelnevast instruktaažist on kohtu arvates käsitletav analoogselt 23.01.2008.a toimunuga, tõendatud samade tõenditega ning kohus sellel pikemalt ei peatu. Kohus märgib vaid lisaks, et A.M.i kui kolmanda isiku (Waf Investeeringud) esindaja ütlused lükkavad ümber hageja väited, nagu ei olnuks kostjal hagejale tööd pakkuda. Kohus nõustub kostjaga, et AS Gomab Mööbel kiri (tl 135) tõendab vaid konkreetse tellijaga suhete lõppemist, mitte kõikide tellimuste lõppemist kostja puidutsehhis. Tootmishädavajadusega (töötaja haigestumine) nelikanthöövelpingile üleviimine on kooskõlas ka TLS § 65 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3 sätetega. 04.04.2008.a korraldus nr 14. Kohus on seisukohal, et kostja on piisavalt veenvalt tõendanud nimetatud korralduses märgitut ning korralduse alusel distsiplinaarkaristusena kohaldatud töölepingu lõpetamine oli nii korralduses nimetatut kui varasemat kolme distsiplinaarkaristust arvestades põhjendatud ning seaduslik. Hageja väited töö puudumise kohta ei ole millegagi tõendamist leidnud, küll aga on A.M., A.V. ja eelkõige hageja otsene ülemus A.K. selgelt kinnitanud hageja keeldumist igasugusest temale pakutavast tööst. Pooltevahelised suhted muutusid 2008.a märtsi algusest sedavõrd halvaks, et kostja pidi töötajale andma kirjalikke korraldusi (tl 119), ja seda puurpingil, millel hageja tavapäraselt (enne detsembrit 2007.a) töötas ja oskas töötada. Kohus ei saa mingil juhul õigeks pidada töötaja käitumist, mis ignoreerib tööaega (15 erineval märtsikuu päeval vastavalt korralduses toodule), töötaja vahetu ülemuse otseseid korraldusi ja isegi kirjalikke korraldusi, ja seda kõike ajal, mil siiski oli temale tööd pakkuda ja palka temale maksti. Töö olemasolu näitab ka J. Pinseli pealdis hageja 01.04.2008.a avaldusel palgata puhkuseks (tl 96). Kohtul kujunes kohtuistungi käigus veendumus, et hageja ei soovinudki pärast enamike kaastöötajate koondamist kostja heaks tööd teha, kuid selline koondamata jätmisest ja sellega kaasnevast hüvitisest ilmajätmisest isiklik solvumine ei ole kooskõlas töösuhte kui kahepoolse õigussuhte olemusega. Kohus ei saa millegi põhjal lugeda tõendatuks, et hagejat oleks mingil viisil kiusatud või otsitud temaga töölepingu lõpetamise põhjuseid. Töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes sisuliselt keeldub töö tegemisest, ei olnuks vaja kolme distsiplinaarkaristust. Hageja väited kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ebausaldusväärsuse kohta ei ole millegagi põhjendatud – kohtul ei ole alust arvata, et tunnistajad ei rääkinud tõtt (paljuski kordasid nad juba enda poolt varasemalt, sündmustele vahetult järgnevalt, kirjapandut), pealegi töötab neist kostja juures vaid A.V.. Küll aga peab kohus hageja nõuetest põhjendatuks 962.60 krooni nõudmist, mis peeti kinni sisuliselt hageja lõpparvest (tl 98). Hageja esitatud palgatõendilt tuleneb selgelt, et tegemist on lõpparvega, sest märtsikuu eest ei saa maksta aprillikuu palka, mida tõendi kohaselt aga on

16 (17)

Tsiviilasi nr 2-08-3004 tehtud ning kostja esitatud pangaväljavõtte (tl 173) kohaselt ka makstud. Hagejale on makstud summa (1177.65 krooni), mis on saadud kahe kuu töötasu liitmisel ja neist trahvi 962.60 krooni ja töötuskindlustusmaksu mahaarvamisel. Kostja sellekohase väited nimekirjalisest maksekorraldusest ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. TDVS § 17 lg 6 ei luba rahatrahvi lõpparvest kinni pidada. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, jättes rahuldamata kõik hageja nõuded, v.a lõpparvest kinnipeetud trahvi nõue summas 962.60 krooni. Hagi hinnast. Üldjoontes nõustub kohus hageja haginõuete täpsustamise avalduses (tl 138) viidatud hagi hinna arvutusega, v.a see, et riigilõivu mittevõtmine töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu hagilt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tähenda nimetatud nõude väljajätmist hagi hinna arvutuselt. Kuivõrd tegemist on mittevaralise ja 2008.aastal esitatud nõudega, siis lisandub hageja nimetatud hagi hinnale sel ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt 15 000 krooni ning lõplikuks hagi hinnaks on 88 849.87 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et - kohus jättis rahuldamata hageja seitsmest nõudest kuus (kohus nõustub kostjaga, et nõue lugeda hageja TLS § 79 lg 1 alusel omal algatusel töölt lahkunuks ei ole eraldi nõue, vaid hõlmatud ITVS § 29 lõikega 2 automaatselt, kui kohus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistab) ning - osad nõuded on rahalised, osad aga mittevaralised, jaotab kohus menetluskulud selliselt, et 1/7 menetluskuludest jääb kostja kanda ning 6/7 jääb hageja kanda. Kohus leiab, et selline jaotus on asja lahendamise tulemust arvestades õiglane ning kooskõlas menetluskulude võrdelise jaotuse printsiibiga. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 174 kohaselt kindlaksmääramiseks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Toomas Talviste Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.