Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. jaanuaril 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-07-44474 AS hagi S Mvastu 546 272.50 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS, isikukoodxxx, elukoht: xxx, lepinguline esindaja V Kosteitšuk Kostja: S M, isikukood: xxx, elukoht: xxx, lepinguline esindaja adv. M Lust 26. november 2008 AS hagi S M vastu 546 272.50 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata Jätta menetluskulud hageja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja 07.12.2007 nõude suurendamise avalduse kohaselt omandasid pooled 16.08.2004 võrdsetes osades Tallinnas Xxx asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Vastavalt kinnistu müügilepingu ühishüpoteegi lepingule ja asjaõiguse lepingu punktile 1.4.2 kuulus lepingu eseme koosseisu lõpetamata ehitis. Hageja on alates 16.08.2004 kuni 20.01.2006 jätkanud maja parendamist ja ehitamist, soetanud ehitusmaterjale ja seadmeid kokku 1 092 545,00 krooni eest. Hageja arvates olid kõik tehtud kulutused hädavajalikud kinnistul asuva elamu säilitamiseks asjaõigusseaduse § 72 lg 4 mõttes ning teostati kostja teadmisel ja nõusolekul, köögimööbel ja köögitehnika maksumusega 112 128,00 krooni olid kostja valitud ja tellitud. Tööde ja materjalide eest tasus hageja pangalt laenuks saadud vahendite arvelt, laenu saamise tingimuseks oli elamu kindlustamine ja see omakorda seotud valvesüsteemi paigaldamisega. Kostja eelnimetatud kulutuste tegemises ei osalenud ja võõrandas talle kuulunud kinnistu osa 20.01.2006. Hageja palub esitatud hagis kostjalt välja mõista poole tehtud kulutustest so. 546 272,50 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, paludes selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal õiguslik alus AÕS § 72 lg 4 alusel tehtud kulutusi nõuda, kuna kulutused tehti poolelioleva ehitise parendamiseks ja valmisehitamiseks, mitte asja säilitamiseks. 13.06.2005 müügilepingu punkti 2.1 kohaselt müüsid pooled kinnistu, kusjuures hageja sai temale kuuluva 1⁄2 kinnistu mõttelise osa eest 3,6 miljonit krooni ja kostja 1⁄2 kinnistu
mõttelise osa eest 200 000,00 krooni, seega sai hageja enamiku kinnistu müügihinnast. Kostja ei nõustu ka kulutuste maksumusega väites, et kulutused on osaliselt tõendamata ja osaliselt tehtud ajal, kui tema ei olnud kaasomanik. Kohtuotsuse põhjendused Kaasomanikevahelistele suhetele kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel ning käsutamisel kohaldatakse eelkõige asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 ja AÕS § 74. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 kehtestab muuhulgas, et kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 näeb ette erandi vaid nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks - neid võib teha teiste kaasomanike nõusolekuta ning nõuda teistelt kaasomanikelt vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse ning toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu oluliseks osaks oli pooleliolev ehitis, mida hageja ehitas ja parendas ning millega seoses ta tegi kulutusi üldehitustöödele, küttesüsteemi paigaldamisele, akende paigaldamisele, keraamiliste plaatide paigaldamisele, seinte tapeetimisele, elektro-tehnilistele töödele, gaasivarustuse süsteemi väljaehitamisele, kindlustuse ja valvesüsteemi sõlmimisele ning köögi mööbli ja olmetehnika soetamisele. Nii hagiavalduses nimetatud tööde loetelust kui ka avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et teostatud tööd on tehtud ja materjalid soetatud asja parendamiseks ja valmisehitamiseks, mitte poolelioleva ehitise säilitamiseks. Seega ei ole hagi rahuldamine AÕS § 72 lg 4 alusel põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja tegi eelnimetatud kulutused tema suulisel nõusolekul. Samas väitis kostja, et 13.06.2005 kinnistu müügilepingu sõlmimisel ostja Anastasia Vahiga võeti hageja tehtud kulutusi arvesse müügihinna jaotamisel müüjate vahel ja müügihinda omakorda kohustuste jaotamisel müüjate vahel. Eelnimetatud väide on tõendatud müügilepingu punktis 2.1 märgituga, mille kohaselt müüsid pooled kinnistu Anastasia Vahile, hinnaga 3,8 miljonit, millest hageja sai temale kuuluva 1⁄2 kinnistu mõttelise osa eest 3,6 miljonit krooni ja kostja 1⁄2 kinnistu mõttelise osa eest 200 000,00 krooni. Seega sai hageja enamiku kinnistu müügihinnast, kuigi ta oli üksnes poole mõttelise osa kaasomanikuks. Pooled olid ostnud kinnistu 16.08.2004 kaasomandisse kokku hinnaga 1 685 000,00 krooni, millest hageja tasus 842 500,00 krooni ja kostja 842 500,00 krooni. Kui hageja 13.06.2005 saadud kinnistu müügihinnast arvata maha tehtud kulutuste maksumus 1 092 545,00 krooni ja tema poolt kinnistu soetamisel tasutud ostuhind 842 500 krooni, siis on ta kinnistu müügist saanud kasu 1 664 955,00 krooni, samal ajal kui kostja on kinnistu müügist saanud kahju 642 500,00 krooni. Järelikult ei ole kostja hageja õigusi kaasomandi valdamisel, kasutamisel ega käsutamisel rikkunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.