Tsiviilasi nr 2-07-47515
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 30.detsembril 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
V K (isikukood xxx, elukoht: xxx) ja R K ́i (isikukood XXX, elukoht: samas) hagi J L (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile asukohaga XXX. J L vastuhagi samas nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
24.10.2008 ja 09.12.2008 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hagejate/vastukostjate esindaja v/adv N Saar kostja/vastuhageja ja tema esindaja O Sobko
Kohtuotsuse resolutsioon • Rahuldada nii hagi kui vastuhagi korteriomandi jagamiseks. • Lõpetada kaasomand korteriomandile asukohaga XXX Tallinnas selliselt, et jätta see J L ainuomandisse ja kohustada teda maksma välja V Kle tema osa kaasomandis rahas suuruses 300 000.00 (kolmsada tuhat) krooni ning R K tema osa kaasomandis rahas suuruses 300 000.00 (kolmsada tuhat) krooni. • Käesolev kohtuotsus asendab peale jõustumist V K ja R K tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. • Käesoleva otsuse alusel tekkivad vastastikused kohustused (omandiõiguse ülekandmine ja rahaliste hüvitiste maksmine) kuuluvad täitmisele samaaegselt. • Hagejate/vastukostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja/vastuhageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 449 lg 3, § 632 ja § 633).
I Asjaolud Korteriomand asukohaga XXX Tallinnas kuulus J L (edaspidi kostja/vastuhageja) ja M K i kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. XXX M K suri ning tema mõttelise osa pärisid võrdsetes mõttelistes osades tema vanemad V K (hageja/vastukostja) ja A K (algne hageja). Seega kuulus vaidlusalune kinnisasi alates 12.06.2007 1⁄2 mõttelises osas kostjale/vastuhagejale ning 1/4 mõttelises osas hagejale/vastukostjale ja 1⁄4 osas algsele hagejale. Algne hageja võõrandas talle kuulunud mõttelise osa R K ile (M K i vend, hageja/vastukostja) 16.01.2008. Määrusega 26.03.2008 asendas kohus hageja A K i R K iga. II Hagejate/vastukostjate seisukohad ja nende põhjendused Hagiavalduse ja selle täienduste/täpsustuste kohaselt tuleb kaasomand lõpetada, kuna kaasomanikud on eri põlvkondade esindajad ja võõrad inimesed. Sisuline vaidlus kaasomandi lõpetamise vajaduse osas omanike vahel puudub, kuid kokkulepet ei ole saavutatud viisi suhtes. Hagejad soovivad jätta korteriomandi võrdsetes osades enda kaasomandisse, kuna enne septembrit 2007 ei teatanud kostja, et sooviks korterit endale ja seoses sellega planeerisid hagejad oma edaspidise elu selliselt, et tegemist on nende alalise elukohaga. Hagejad on seisukohal, et neilt kostjale rahalise hüvitise välja mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja ja M K i poolt korteri omandamisel tasus suurema osa omafinantseeringust (420 000.00 krooni) V K ning kostja tasus vaid 160 000.00 krooni. Asjaolust, et korter osteti kaasomandisse, said hagejad teada hiljem. Peale M K i surma loobus kostja korteri kasutamisest ja V.K on sunnitud tasuma nii laenu tagasimakseid kui korteriga seotud haldus- ja hoolduskulusid. Hagejatel ei ole teist elamispinda. Neile kuuluvad korterid Loksa linnas ei ole elamiskõlblikud, maatükk aga on hoonestamata. Käesoleval ajal toimub elamu rekonstrueerimisprojekti koostamine. Korterid olid omandatud kinnisvara arendamise eesmärgil ja mingit kavatsust selles elamus endale elamispinda jätta hagejatel ei ole. V.K töökoht on Tallinnas, tema abikaasa A.K aga viibis tööülesannete täitmisel ka Soomes. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada, et see kuulub kokku kolmele isikule ja seega peab kaaluma kõigi kolme isiku seadusega kaitstud õigusi. Kostjale korteri jättes jäävad asjast ilma kaks isikut, hagejatele jättes aga üks. Rahalise hüvitise välja mõistmisel kostja kasuks tuleb arvestada, et kostja on alusetult säästnud omandi saamisel rahasumma, mis võrdub 1⁄2 korteri omandamise väärtusest (korter omandati 1 400 000.00 krooni eest) – kostja poolt tasutud 160 000.00 krooni = 540 000.00 krooni. Hagejad paluvad selle rahasumma tasaarvestada nende poolt kostjale tasumisele kuuluvast hüvitisest. Kostja omandas osa korterist selle eest tasu maksmata. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et korterit kasutavad reaalselt V K ja R K ning viimase elukaaslane ja alaealine laps. Peale M K surma hakkas tema ema korterit kasutama ja ta elab ühes toas. V.K on korter ka Loksal, kus ta aeg-ajalt elab. Ta töötab Kuusalus ja viibis seetõttu Tallinnas, kuna see on lähemal Kuusalule kui Loksa. Ka R. K elab korteris alates M surmast. Juhul, kui kohus jätab korteri kostjale, tuleb rakendada üheaegse täitmise põhimõtet omandiõiguse üleandmisele ja rahalise hüvitise tasumisele. III Kostja/vastuhageja seisukohad hagiavalduse osas ning vastunõue ja selle põhjendused Kostja/vastuhageja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid vaidleb vastu viisile ja sellele, et rahalise hüvitise suuruse arvestamisel tuleks teatud rahasumma tema kahjuks tasaarvestada. Kostja/vastuhageja soovib, et korter jääks tema ainuomandisse ja et temalt mõistetaks vastavalt korteri turuväärtusele välja hagejate kasuks nende osad rahas. Vaidlusalune korter oli ostetud tema ja M K i ühiseks elamiseks. Peale M i surma ei ela kostja/vastuhageja enam selles korteris, kuna alates veebruarist 2007 asisid sinna elama M i vanemad ja vend. Ka vahetasid nad temaga kooskõlastamata ära ukselukud. Samast ajast ei ole võimalik kostjal kanda korteriomandiga seotud kulutusi, kuna kõik arved on V.K ära võtnud. Kostjal/vastuhagejal on tähelepanuväärne huvi jätta korteri endale, sest korter oli ostetud nimelt temale ja M ile alaliseks elamiseks ning tal ei ole teist korterit, kasutab praegu üürikorterit. Kostjate omandis on vähemalt 4 elamiskõlblikku korterit, mida neil on võimalik igal ajal realiseerida.
IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kostja/vastuhageja selgitused, samuti poolte esindajad ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaasomand kuulub lõpetamisele kostja/vastuhageja poolt taotletud viisil.
Jelenal vaidlusaluse korteriomandiga arusaadavalt tihe emotsionaalne side. Samas ei saanud M i vanemad ja vend enne tema surma kuidagi arvestada mingigi võimalusega selles korteris ise elada ega muul viisil end selle korteriga emotsionaalset siduda. V.K pidi küll arvestama kaaslaenusaaja kohustustega, kuid mitte omandiõiguse tekkimisega selle laenu abil ostetud korterile. R.K omandas mõttelise osa isalt alles jaanuaris 2008 ja pidi olema ning oligi teadlik kaasomandi lõpetamise vaidlusest kohtus. Seega pidi ta korterisse koos perega elama asudes (mis toimus tegelikkuses tunduvalt enne omanikuks saamist) arvestama võimalusega, et kaasomandi lõpetamisel ei jäta kohus korterit temale ja tema emale. Laenu maksmise kohustus ei anna V.Kle eelist korteri omandi edasise kuuluvuse otsustamisel, sest kaaslaenusaaja kohustuste võtmisel pidi ta nende kohustustega arvestama mitte ainult laenusaaja surma korral, aga ka näiteks noortel makseraskuste tekkimise korral. Samuti on kostja/vastuhageja kogu kohtumenetluse ajal soovinud muuhulgas ka laenukohustust kokkuleppel V.K ja laenuandjaga üle võtta, kuid kaaslaenaja ei nõustunud sellega. Kohtumenetluse käigus sai kostja/vastuhageja aru ohtudest, millised võivad kaasneda asjaoluga, et korter on koormatud hüpoteegiga V.K poolt tasumisele kuuluva laenu tagatisena, kuid soovib siiski korteri jätmist tema ainuomandisse. Ka kinnitas ta kohtuistungil võimalust hüvitada teistele kaasomanikele nende osad rahas. Kohtu arvates ei oma tähtsust edasise omandiõiguse otsustamisel asjaolu, et omandist jäävad ilma kaks isikut ja omandi saab üks isik. Sellele ühele isikule kuulub omandist sama suur osa, kui teisele kahele kokku ja temal on kohtu arvates suurem emotsionaalne õigus sellele korterile, kui teisel kahel isikul. Tegemist on selle ühe isiku koduga, milline oli tema ja tema elukaaslase poolt omandatud ühiseks alaliseks kooseluks.
kuid kostja omandas korterist 1⁄2, see oli vara 700 000.00 krooni väärtuses. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt välja toodud asjaolude alusel ei ole tõendatud neil nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Vastavalt 04.01.2006 tehingule (t lk 8-18) omandasid korteri võrdsetes osades kostja ja M K . Tehing on kehtiv ja seega on kehtiv ka ostjate vaheline kokkulepe omandi osade suuruste osas. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, milledest saaks järeldada, et ostjate (või ka kaaslaenusaaja ja ostjate või kaaslaenaja ja kostja) vahel olid mingid kokkulepped, milledega võttis kostja endale kohustuse teatud aja jooksul teatud summas ostuhinda hüvitada kas siis laenusaajale või kaaslaenusaajale. Selliste kokkulepete olemasolu ei ole hagejad ka väitnud. Kohus on seisukohal, et selliste kokkulepete sõlmimine oleks olnud äärmiselt kummaline, arvestades asjaolu, et noored pidid ise laenu tagasi maksma ja kooselu korral osales ja pidigi ning olekski tagasimaksus osalenud ka kostja. Alusetu rikastumise alused ja ulatused, millede korral peab isik teiselt isikult õigusliku aluseta saadu välja andma, on reguleeritud VÕS-i 52.peatüki sätetes. Ükski reguleeritud alustest (kohustuse täitmisena saadu puhul kohustuse puudumine, mitte tekkimine või hilisem äralangemine, õiguse rikkumine, teise isiku kasuks tehtud kulutused) käesolevas vaidluses teadaolevate asjaolude alusel kõne alla tulla ei saa. Seega on kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud hagejatel kostja vastu ei alusetust rikastumisest ega muust alusest tuleneva 540 000.00 krooni suuruse nõude olemasolu ja seega ka alus tasaarvestuse tegemiseks, juhul, kui korteriomand jääks hagejate kaasomandisse ja neil oleks kohustus kostjale tema osa rahas hüvitada.
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.