lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-47515/18

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-47515/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-47515

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSAOTSUS

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 30.detsembril 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

V K (isikukood xxx, elukoht: xxx) ja R K ́i (isikukood XXX, elukoht: samas) hagi J L (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile asukohaga XXX. J L vastuhagi samas nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev

24.10.2008 ja 09.12.2008 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hagejate/vastukostjate esindaja v/adv N Saar kostja/vastuhageja ja tema esindaja O Sobko

Kohtuotsuse resolutsioon • Rahuldada nii hagi kui vastuhagi korteriomandi jagamiseks. • Lõpetada kaasomand korteriomandile asukohaga XXX Tallinnas selliselt, et jätta see J L ainuomandisse ja kohustada teda maksma välja V Kle tema osa kaasomandis rahas suuruses 300 000.00 (kolmsada tuhat) krooni ning R K tema osa kaasomandis rahas suuruses 300 000.00 (kolmsada tuhat) krooni. • Käesolev kohtuotsus asendab peale jõustumist V K ja R K tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. • Käesoleva otsuse alusel tekkivad vastastikused kohustused (omandiõiguse ülekandmine ja rahaliste hüvitiste maksmine) kuuluvad täitmisele samaaegselt. • Hagejate/vastukostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja/vastuhageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 449 lg 3, § 632 ja § 633).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I Asjaolud Korteriomand asukohaga XXX Tallinnas kuulus J L (edaspidi kostja/vastuhageja) ja M K i kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. XXX M K suri ning tema mõttelise osa pärisid võrdsetes mõttelistes osades tema vanemad V K (hageja/vastukostja) ja A K (algne hageja). Seega kuulus vaidlusalune kinnisasi alates 12.06.2007 1⁄2 mõttelises osas kostjale/vastuhagejale ning 1/4 mõttelises osas hagejale/vastukostjale ja 1⁄4 osas algsele hagejale. Algne hageja võõrandas talle kuulunud mõttelise osa R K ile (M K i vend, hageja/vastukostja) 16.01.2008. Määrusega 26.03.2008 asendas kohus hageja A K i R K iga. II Hagejate/vastukostjate seisukohad ja nende põhjendused Hagiavalduse ja selle täienduste/täpsustuste kohaselt tuleb kaasomand lõpetada, kuna kaasomanikud on eri põlvkondade esindajad ja võõrad inimesed. Sisuline vaidlus kaasomandi lõpetamise vajaduse osas omanike vahel puudub, kuid kokkulepet ei ole saavutatud viisi suhtes. Hagejad soovivad jätta korteriomandi võrdsetes osades enda kaasomandisse, kuna enne septembrit 2007 ei teatanud kostja, et sooviks korterit endale ja seoses sellega planeerisid hagejad oma edaspidise elu selliselt, et tegemist on nende alalise elukohaga. Hagejad on seisukohal, et neilt kostjale rahalise hüvitise välja mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja ja M K i poolt korteri omandamisel tasus suurema osa omafinantseeringust (420 000.00 krooni) V K ning kostja tasus vaid 160 000.00 krooni. Asjaolust, et korter osteti kaasomandisse, said hagejad teada hiljem. Peale M K i surma loobus kostja korteri kasutamisest ja V.K on sunnitud tasuma nii laenu tagasimakseid kui korteriga seotud haldus- ja hoolduskulusid. Hagejatel ei ole teist elamispinda. Neile kuuluvad korterid Loksa linnas ei ole elamiskõlblikud, maatükk aga on hoonestamata. Käesoleval ajal toimub elamu rekonstrueerimisprojekti koostamine. Korterid olid omandatud kinnisvara arendamise eesmärgil ja mingit kavatsust selles elamus endale elamispinda jätta hagejatel ei ole. V.K töökoht on Tallinnas, tema abikaasa A.K aga viibis tööülesannete täitmisel ka Soomes. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada, et see kuulub kokku kolmele isikule ja seega peab kaaluma kõigi kolme isiku seadusega kaitstud õigusi. Kostjale korteri jättes jäävad asjast ilma kaks isikut, hagejatele jättes aga üks. Rahalise hüvitise välja mõistmisel kostja kasuks tuleb arvestada, et kostja on alusetult säästnud omandi saamisel rahasumma, mis võrdub 1⁄2 korteri omandamise väärtusest (korter omandati 1 400 000.00 krooni eest) – kostja poolt tasutud 160 000.00 krooni = 540 000.00 krooni. Hagejad paluvad selle rahasumma tasaarvestada nende poolt kostjale tasumisele kuuluvast hüvitisest. Kostja omandas osa korterist selle eest tasu maksmata. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et korterit kasutavad reaalselt V K ja R K ning viimase elukaaslane ja alaealine laps. Peale M K surma hakkas tema ema korterit kasutama ja ta elab ühes toas. V.K on korter ka Loksal, kus ta aeg-ajalt elab. Ta töötab Kuusalus ja viibis seetõttu Tallinnas, kuna see on lähemal Kuusalule kui Loksa. Ka R. K elab korteris alates M surmast. Juhul, kui kohus jätab korteri kostjale, tuleb rakendada üheaegse täitmise põhimõtet omandiõiguse üleandmisele ja rahalise hüvitise tasumisele. III Kostja/vastuhageja seisukohad hagiavalduse osas ning vastunõue ja selle põhjendused Kostja/vastuhageja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid vaidleb vastu viisile ja sellele, et rahalise hüvitise suuruse arvestamisel tuleks teatud rahasumma tema kahjuks tasaarvestada. Kostja/vastuhageja soovib, et korter jääks tema ainuomandisse ja et temalt mõistetaks vastavalt korteri turuväärtusele välja hagejate kasuks nende osad rahas. Vaidlusalune korter oli ostetud tema ja M K i ühiseks elamiseks. Peale M i surma ei ela kostja/vastuhageja enam selles korteris, kuna alates veebruarist 2007 asisid sinna elama M i vanemad ja vend. Ka vahetasid nad temaga kooskõlastamata ära ukselukud. Samast ajast ei ole võimalik kostjal kanda korteriomandiga seotud kulutusi, kuna kõik arved on V.K ära võtnud. Kostjal/vastuhagejal on tähelepanuväärne huvi jätta korteri endale, sest korter oli ostetud nimelt temale ja M ile alaliseks elamiseks ning tal ei ole teist korterit, kasutab praegu üürikorterit. Kostjate omandis on vähemalt 4 elamiskõlblikku korterit, mida neil on võimalik igal ajal realiseerida.

IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kostja/vastuhageja selgitused, samuti poolte esindajad ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaasomand kuulub lõpetamisele kostja/vastuhageja poolt taotletud viisil.

1.Lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele on hagejad/vastukostjad esitanud kostja/vastuhageja vastu kahju hüvitamise nõude, kuid vastavalt hagejate/vastukostjate taotlusele, millega kostja/vastuhageja nõustus, lahendab kohus käesolevas otsuses (osaotsuses) vaid poolte vaidluse kaasomandi lõpetamise osas, menetledes peale osaotsuse jõustumist kahju hüvitamise nõuet edasi.
2.Kohus võtab otsuse tegemisel arvesse järgmisi nõude lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid: 1) jagatava korteriomandi turuväärtuseks on 1 200 000.00 krooni, mis on tõendatud OÜ Uus Maa asja tundva isiku arvamusega 28.11.2008 (t lk 295-300); 2) pooltele kuuluvad mõtteliste osadena vaidlusalusest kaasomandist vastavalt 1⁄4, 1⁄4 (kummalegi hagejale/vastukostjale) ja 1⁄2 (kostjale/vastuhagejale), millised on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (t lk 172).
3.Vaidluse lahendamisel kinnisasja jagamise üle tuleb lähtuda otsuse tegemise ajal kehtivast asjaõigusseadusest (AÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS). AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei ole vastava nõude esitamiseks vajalik põhjuse tõendamine/põhistamine, välja arvatud, kui kaasomanikud on kokkuleppel omandi lõpetamise nõudeõiguse välistanud (sama sätte lg 2). Antud asjas selline kokkulepe puudub. Sama seaduse § 77 lg-de 1 ja 2 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele ning kui nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis otsustab jagamise viisi hageja nõudel kohus, kusjuures võimalikud viisid on seaduses loetletud.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid vaidluse all on jagamise viis ja jagamise tulemusena omandi kaotavatele kaasomanikele makstavate rahaliste hüvitiste suurus.
5.Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest ja mõistlikkusest. Kohtul on tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 antud asjas võimalik kaaluda kahe erineva jagamise viisi vahel: 1) korteriomandi andmine hagejat/vastukostjate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades kohustusega maksta kostjale/vastuhagejale välja tema osa rahas; 2) jätta korteriomand kostja/vastuhageja ainuomandisse kohustusega maksta välja hagejate/vastukostjate osad rahas. Muid viise ei hagetud.
6.Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et mõistlikuks ja õiglaseks jagamise viisiks on käesoleval juhul anda kogu kinnisasi kostja/vastuhageja omandisse, pannes talle kohustuse maksta teistele välja nende osad rahas. Kohus jõudis sellisele veendumusele järgmiste asjaolude kogumi alusel: tegemist on korteriomandiga, mille noored (kostja/vastuhageja ja tema elukaaslane M K ) ostsid endale ühiseks alaliseks koduks, elasid seal peaaegu aasta ning kooselu lõppes mitte nende endi (või ühe neist tahtel), vaid õnnetusjuhtumi tagajärjel, milles hukkus M . Tegemist oli praeguses Eestis laialdaselt levinud kooselu vormiga, nn vabaabieluga, milline tegelikkuses erineb abielust vaid vormistuse puudumise tõttu. On inimlik ja mõistetav, et mõlema noore vanemad aitasid neid kodu soetamisel, sealhulgas tasusid omafinantseeringu ja aitasid võtta laenu. Tähtis ei ole, kes kui palju andis. Puudub vaidlus, et kooselatud aja jooksul maksis M laenumakseid, samas on see ka arusaadav ja ei olekski teisiti saanud olla, kuna tema oli laenuvõtja ja töötas, J aga õppis. Samuti on mõistetav, et J lahkus ühisest kodust peale õnnetust oma vanemate juurde ega suutnud seal koheselt üksinda edasi elada. Seega oli ja on

Jelenal vaidlusaluse korteriomandiga arusaadavalt tihe emotsionaalne side. Samas ei saanud M i vanemad ja vend enne tema surma kuidagi arvestada mingigi võimalusega selles korteris ise elada ega muul viisil end selle korteriga emotsionaalset siduda. V.K pidi küll arvestama kaaslaenusaaja kohustustega, kuid mitte omandiõiguse tekkimisega selle laenu abil ostetud korterile. R.K omandas mõttelise osa isalt alles jaanuaris 2008 ja pidi olema ning oligi teadlik kaasomandi lõpetamise vaidlusest kohtus. Seega pidi ta korterisse koos perega elama asudes (mis toimus tegelikkuses tunduvalt enne omanikuks saamist) arvestama võimalusega, et kaasomandi lõpetamisel ei jäta kohus korterit temale ja tema emale. Laenu maksmise kohustus ei anna V.Kle eelist korteri omandi edasise kuuluvuse otsustamisel, sest kaaslaenusaaja kohustuste võtmisel pidi ta nende kohustustega arvestama mitte ainult laenusaaja surma korral, aga ka näiteks noortel makseraskuste tekkimise korral. Samuti on kostja/vastuhageja kogu kohtumenetluse ajal soovinud muuhulgas ka laenukohustust kokkuleppel V.K ja laenuandjaga üle võtta, kuid kaaslaenaja ei nõustunud sellega. Kohtumenetluse käigus sai kostja/vastuhageja aru ohtudest, millised võivad kaasneda asjaoluga, et korter on koormatud hüpoteegiga V.K poolt tasumisele kuuluva laenu tagatisena, kuid soovib siiski korteri jätmist tema ainuomandisse. Ka kinnitas ta kohtuistungil võimalust hüvitada teistele kaasomanikele nende osad rahas. Kohtu arvates ei oma tähtsust edasise omandiõiguse otsustamisel asjaolu, et omandist jäävad ilma kaks isikut ja omandi saab üks isik. Sellele ühele isikule kuulub omandist sama suur osa, kui teisele kahele kokku ja temal on kohtu arvates suurem emotsionaalne õigus sellele korterile, kui teisel kahel isikul. Tegemist on selle ühe isiku koduga, milline oli tema ja tema elukaaslase poolt omandatud ühiseks alaliseks kooseluks.

7.Otsuse punktis 6 jõudis kohus veendumusele, et antud asjas on mõistlikuks ja käesolevas olukorras õiglaseimaks kaasomandi lõpetamise viisiks asja andmine ühe kaasomaniku omandisse, millega aga vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 ja põhiseaduse §-le 32 peab kaasnema teistele omanikele kohene ja õiglane rahaline hüvitis omandi kaotamise eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-05 09.02.2006 asunud seisukohale, et õiglase hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotamisega. Lahendis nr 3-2-1-102-05 17.10.2005 on Riigikohus asunud seisukohale, et hinnata tuleb kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel.
8.Kostja/vastuhageja esitas seisuga 28.11.2008 eriteadmistega isiku OÜ Uus Maa hinnangu, mille kohaselt on vaidlusaluse kaasomandi turuväärtuseks 1 200 000.00 krooni. Kuna tegemist on ajaliselt kohtuotsuse tegemisele lähima arvamusega, siis tuleb see võtta rahaliste hüvitiste arvestamisel aluseks. Seega on hagejate/vastukostjate osade harilikeks väärtusteks, millised kostja/vastuhageja on kohustatud neile rahas hüvitama 1⁄4 1 200 000.00-st = 300 000.00 krooni kummalegi.
9.Hagejad/vastukostjad on esitanud kohtumenetluses avalduse nende poolt kostjale/vastuhagejale tasumisele kuuluva rahalise hüvitise osaliseks tasaarvestamiseks kostja/vastuhageja poolt korteriomandi omandamisel alusetult säästetud 540 000.00 krooniga. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et rahalist hüvitist tuleb tasuda mitte hagejatel kostjale vaid vastupidi, siis järelikult ei saa ka mingit tasaarvestust toimuda. Lisaks on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui kaasomand jääks hagejate kaasomandisse, ei ole tõendatud tasaarvestuse tegemise alus ehk siis hagejatel nõude olemasolu kostja vastu, mille arvel nende kohustus kostja vastu väheneks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejad on seisukohal, et kostja säästis alusetult 04.01.2006 tehingu alusel korteri omandamisel 540 000.00 krooni, kuna tema vanemad tasusid vaid 160 000.00 krooni,

kuid kostja omandas korterist 1⁄2, see oli vara 700 000.00 krooni väärtuses. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt välja toodud asjaolude alusel ei ole tõendatud neil nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Vastavalt 04.01.2006 tehingule (t lk 8-18) omandasid korteri võrdsetes osades kostja ja M K . Tehing on kehtiv ja seega on kehtiv ka ostjate vaheline kokkulepe omandi osade suuruste osas. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, milledest saaks järeldada, et ostjate (või ka kaaslaenusaaja ja ostjate või kaaslaenaja ja kostja) vahel olid mingid kokkulepped, milledega võttis kostja endale kohustuse teatud aja jooksul teatud summas ostuhinda hüvitada kas siis laenusaajale või kaaslaenusaajale. Selliste kokkulepete olemasolu ei ole hagejad ka väitnud. Kohus on seisukohal, et selliste kokkulepete sõlmimine oleks olnud äärmiselt kummaline, arvestades asjaolu, et noored pidid ise laenu tagasi maksma ja kooselu korral osales ja pidigi ning olekski tagasimaksus osalenud ka kostja. Alusetu rikastumise alused ja ulatused, millede korral peab isik teiselt isikult õigusliku aluseta saadu välja andma, on reguleeritud VÕS-i 52.peatüki sätetes. Ükski reguleeritud alustest (kohustuse täitmisena saadu puhul kohustuse puudumine, mitte tekkimine või hilisem äralangemine, õiguse rikkumine, teise isiku kasuks tehtud kulutused) käesolevas vaidluses teadaolevate asjaolude alusel kõne alla tulla ei saa. Seega on kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud hagejatel kostja vastu ei alusetust rikastumisest ega muust alusest tuleneva 540 000.00 krooni suuruse nõude olemasolu ja seega ka alus tasaarvestuse tegemiseks, juhul, kui korteriomand jääks hagejate kaasomandisse ja neil oleks kohustus kostjale tema osa rahas hüvitada.

10.Käesoleva kohtuotsuse, kus ühele poolele jääb ainuomand koos kohustusega hüvitada teistele nende osade väärtused, alusel tekib vastastikuna kohustus, millede sundtäitmisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 21. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega rahuldatakse kostja/vastuhageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt hagejate/vastukostjate rahaliste nõuete täitmisega.
11.Käesolev kohtuotsus asendab tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 5 hagejate/vastukostjate tahteavaldusi (nõusolekuid) kinnisomandi üleminekuks neilt kostjale/vastuhagejale vajalike kinnistusraamatukannete muutmiseks.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuulub käesolevas lahendis käsitletav hagejate/vastukostjate nõue rahuldamisele osaliselt (ainult kaasomandi lõpetamise osas), vastuhagi aga täies ulatuses (lisaks kaasomandi lõpetamisele ka jagamise viisi osas). Samas ei ole võimalik hagiavaldusega ja vastuhagiavaldusega seotud menetluskulusid mõistlikult eristada. Seetõttu asub kohus seisukohale, et käsitletava nõude osas on mõistlik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Imbi Sidok kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja