Proinkasso OÜ hagi TÜ Impost vastu töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise ja viiviste väljanõudmise nõudes
Hagi hind
237 003 krooni
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2008
Menetlusosalised
Hageja:
Proinkasso OÜ (RK xxx, asukoht xxx)
Hageja esindajad:
A K (lepinguline esindaja) A U (seaduslik esindaja)
Kostja:
TÜ Impost (RK xxx, asukoht xxx)
Kostja esindaja:
A K (lepinguline esindaja)
RESOLUTSIOON
1.Proinkasso OÜ hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt TU-lt Impost hageja Proinkasso OÜ kasuks 247579 (kakssada nelikümmend seitse tuhat viissada seitsekümmend üheksa) krooni ja 20 senti.
3.Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Proinkasso OÜ esitas 14.07.2008 Viru Maakohtule hagi TÜ Impost vastu võlgnevuse 237003 krooni, viiviste 78768,79 krooni ja menetluskulude nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Konkrit (esialgne võlausaldaja) 08.08.2007 töövõtulepingu, mille kohaselt esialgne võlausaldaja oli kohustatud tegema kostjale töid viies osas kokku summas 455500 krooni. Töid tehti summas 366803 krooni, kui tellija ei ole vastavalt esitatud arvetele töö eest maksnud. Töövõtulepingu punkti 2.1. kohaselt kohustus tellija tasuma 7 päeva jooksul peale iga korruse tööde üleandmist. 31.10.2007 loovutas esialgne võlausaldaja võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Vastavasisuline teatis saadeti ka kostjale. 06.03.2008 saatis hageja veel korra pretensiooni, millele vastust ei tulnud. 11.07.2008 seisuga moodustasid kostja tasumata maksed 237003 krooni ja arvestuslikud viivised 78768,79 krooni, mille hageja palub koos menetluskuludega kostjalt välja mõista (tl 1-5). Kostja vastus
3.Kostja poolt 12.08.2008 kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt hageja poolt esitatud arved ja aktid ei ole alla kirjutatud, kuna kostja ei aksepteerinud arveid. Kostja raamatupidamise andmetel võlgneb kostja hagejale 40000 krooni, mida kostja on nõus tasuma (tl 26). Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes
4.Hageja jäi oma seisukohas kostja vastuse suhtes endiselt seisukohale, et kostja võlgneb 237000 krooni. (tl 32-33). Kohtuistung 14. septembril 2008
5.Kohtuistungil 04.08.2008 jäid hageja ja kostja esindajad oma kirjalike seisukohtade juurde (tl 39-44). Hageja täiendavad seisukohad
6.Hageja esitas 16.10.2008 kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad, mille kohaselt hageja vähendas oma nõuet põhivõlgnevuse osas 133812 kroonini ja suurendas viiviste osas 113767,2 kroonini. Kostja on tasunud 07.10.2008 summa 40000 krooni, millega on täielikult tasutud arvete 7195 ja 7214 põhisummad, kuid kuna nende tasumine ei toimunud tähtaegselt, arvestab hageja neilt viiviseid. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Konkrit teostama korterelamu Kraavi 14 betoonpõrandate valamistöid. Vastavalt lepingule pidi töid teostatama viies etapis (korruste kaupa) ning kostja kohustus tasuma 7 päeva jooksul peale töö üleandmist-vastuvõtmist. OÜ Konkrit ja kostja allkirjastasid akti I etapi tööde kohta, mille kohta väljastati arve nr 7195, mis tasuti kostja poolt hilinemisega. II etapi (arve 7202) ja III etapi (arve 7212) kohta allkirjastatud akte ja arveid on töövõtja OÜ Konkrit esindaja J M korduvalt viinud kostja asukohta, kuid kostja esindajad ei ole soostunud neid allkirjastama ega ei ole nende eest tasunud. Võlgnevuse tõttu ei teostanud OÜ Konkrit enam IV ja V etapi töid. OÜ Konkrit tellis töö teostamiseks objektile betooni OÜ-lt Uus Samm. Betoon toodi objektile Kraavi 14 kolmel päeval vastavalt etappidele - I etapp 17.08.2007 39 m3, II etapp 24.08.2007 42 m3 ja III etapp 31.08.2007 31 m3. Kostja on jätnud tähelepanuta, et korruselamute korruseid valatakse järje-korras alates kõige madalamast. Tasutud arved 7195 ja 7214 olid esitatud I ja III etapi kohta (tl 45-48). Kostja kirjalik arvamus hageja täiendavale seisukohale 2(5)
7.Kostja arvamuse kohasele hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus välja mõista kostjalt 133812 krooni ja viiviseid 113767,20 krooni. Kostja on tasunud oma võlgnevuse 40000 krooni, millega on kogu kostja võlgnevus tasutud (tl 69-71).
Kohtuistung 03. detsembril 2008
8.Kohtuistungil esitas kostja esindaja kohtule OÜ-ga Konkrit mõlemapoolselt allkirjastatud akti ja arved 7195 ja 7214 (tl 75-78). Kostja esindaja seletuse kohaselt ei ole kostja akti summas 133812 krooni kätte saanud. Teised kaks akti ja arvet on kostja poolt tasutud. Kostja esindaja möönis, et tasumine ei toimunud õigeaegselt (tl 73-83).
9.Hageja esindaja leidis, et kõik aktid ja arved on kostjale edastatud ja kostja on kohustatud tasuma ka II etapi akti ja arve alusel (tl 73-83).
II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja selle täiendusega ning kostja vastustega, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tunnistaja ütlused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue täiendatud kujul on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Kohus tuvastas TÜ Impost ja OÜ Konkrit 08.08.2007 sõlmitud töövõtulepingu alusel, et kostja tellis OÜ-lt Konkrit korterelamu Kraavi 14 Narvas betoonpõrandate valamise. Lepingu punkt 2.1. kohaselt määrati lepingu maksumuseks 455 500 krooni. Tellija kohustus tasuma töövõtjale peale iga korruse tööde üleandmist - vastuvõtmist 7 päeva jooksul. Kokku lepiti viies etapis. Tehtud töö aluseks võeti töövõtja poolt esitatav akt-arve tegelikult teostatud töö kohta. Lepingu punkt 2.2 kohaselt maksetähtaja ületamisel maksab tellija viivist 0,15% päevas tasumata summast. Lepingu punkt 6.3 kohaselt kohustus tellija viie tööpäeva jooksul arvates esitamisest aksepteerima või tagasi lükkama töövõtja poolt esitatud aktid tööde maksumuse kohta. Kui viie tööpäeva jooksul ei ole tellija akti aksepteerinud ega tagasi lükanud, siis loeb töövõtja akti aksepteerituks. Lepingu punkt 9 kohaselt töövõtja esitab akti tehtud tööde kohta, millele tellija esitab konkreetse pretensiooni või kirjutab alla 5 päeva jooksul peale akti esitamist (tl 6-8).
12.Nõude loovutamise lepinguga 31.10.2007 loovutas OÜ Konkrit 08.08.2007 töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (tl 15-16). Hageja esitas kostjale 06.03.2008 pretensiooni 08.08.2007 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 270622,70 krooni tasumiseks (tl 17-18).
13.Hagiavaldusele lisatud arvete ärakirjade kohaselt esitas töövõtja kostjale tehtud tööde kohta arved nr 7195 summas 129800 krooni (21.08.2007), nr 7202 summas 133812 krooni (27.08.2007) ja nr 7214 summas 103191 krooni (03.09.2007), kokku summas 366803 krooni (tl 9, 11,13). Hageja ja kostja esindajate kirjalike avalduste ja kohtuistungil antud seletuste kohaselt on kostja poolt käesolevaks ajaks arved nr 7195 ja 7214 tasutud ja vaidlus puudutab ainult arvet 7202 summas 133812 krooni ning arvete tasumisega hilinemisega seonduvaid viiviseid.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse 3(5)
(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastav tööosa vastuvõtmisel.
15.Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas töövõtja arve 27.08.2007 nr 7202 summas 133812 krooni aluseks olev töö oli kostja poolt vastuvõetud või tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Töövõtulepingu punktide 6.3 ja 9 kohaselt tuli töö üleandmine - vastuvõtmine vormistada kirjaliku aktiga, mille tellija pidi 5 tööpäeva jooksul esitamisest aksepteerima või pretensiooniga tagasi lükkama. Hageja on esitanud kohtule OÜ Konkrit blanketil vormistatud „üleandmis-vastuvõtmis akti tööde teostamisest augusti kuus 2007“. Akti kohaselt on objektiks korterelamu betoonpõrandad keldris Narvas Kraavi 14 ja tasumisele kuuluv summa koos käibemaksuga 133812 krooni. Töö üleandjaks on märgitud OÜ Konkrit ja vastuvõtjaks TÜ Impost, allkirjad aktil puuduvad (tl 12). OÜ Konkrit pangakonto väljavõtte kohaselt 01.01.2007-14.10.2007 on kostja tasunud 232991 krooni (tl 49). OÜ Uus Samm arve17.08.2007 nr 708115 ja saatelehtede 2158, 2154, 2152, 2148 ja 2143 alusel on OÜ Konkrit ostnud objekti Kraavi 14 Narva jaoks 39 m3 betooni (tl 52-55), arve 24.08.2007 nr 708158 ja saatelehtede 2213, 2222, 2210, 2214, 2207 ja 2219 alusel 42 m3 betooni (tl 56-59) ja arve 03.09.2007 nr 708193 ning saatelehtede 2309, 2300, 2293 ja 2304 alusel 31 m3 betooni (tl 60-62). Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja J M ütluste kohaselt tegi OÜ Konkrit kostjale tööd kolm korda. OÜ Konkrit poolt allakirjutatud aktid saadeti kostjale lihtpostiga, kuid kostja ei saatnud ühtegi akti allakirjutatult või pretensiooniga tagasi. Seejärel andis J. M OÜ Konkrit esindajana uuesti kolm arvet ja akti kostja esindajale T’le isiklikult üle, millest viimane kirjutas alla ainult ühele aktile, mille järgi oli arve juba tasutud. Teiste suhtes väitis, et kuna ta oli haige, ei saa ta neile alla kirjutada (tl 81).
16.Kostja esindaja esitas kohtuistungil 03.12.2008 allakirjutatud arve 7195 ja akti summas 129800 krooni ning arve 7214 ja akti summas 103191 krooni, mis on kostja poolt tasutud (tl 75-78). Kostja esindaja vastuväidete kohaselt ei ole OÜ Konkrit poolt kostjale arvet 7202 ja selle aluseks olevat tööde üleandmis-vastuvõtmisakti esitatud, mistõttu töövõtja pole täitnud töövõtulepingu p 9 ja kostjal puudub kohustus arve tasumiseks (tl 73-83).
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1-2 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Hinnates poolte esindajate poolt oma väidete tõendamiseks esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja vastuväide arve 27.08.2007 nr 7202 (summas 133812 krooni) aluseks oleva üleandmis-vastuvõtmise akti summas 133812 krooni kostja poolt mitte kättesaamise kohta ei ole usaldusväärne. Hageja poolt esitatud Uus Samm betoonitehase (asukohaga Narva, Kerese 40) saatelehtedest nähtub, et OÜ Konkrit objektile Kraavi 14 Narva toimetati betooni kolmes järgus- 14.08.-17.08.2007 kokku 39 m3; 24.08.2007 42 m3 ja 31.08.2007 31 m3 (tl 5262). Sellest nähtuvalt peab kohus usutavaks tunnistaja J.M ütlusi, et kostjale kui tellijale tehti töid kolm korda ja kõige kolme etapi betoonitööde kohta esitati kostja esindajale all-kirjastatult tööde üleandmise aktid. Aktide esitamist OÜ Konkrit poolt ja nende kättesaamist kostja poolt kinnitab asjaolu, et kostja esitas kohtule kaks OÜ Konkrit poolt allkirjastatud akti. Kohtu hinnangul puudub olukorras, kus OÜ Konkrit oli tellinud samale objektile betooni kolmes 4(5)
järgus, loogiline põhjendus kostja vastuväitele, et OÜ Konkrit tegi töid ja esitas kostjale ainult kahe etapi töö üleandmisaktid. Hageja esindaja väitel puudutas akt summas 133812 krooni I ja III etapi vahelist II etapi tööd, akti ärakirjast 133812 krooni nähtub aga, et tegemist oli keldri põrandate betoontöödega. Vaatama sellele vastuolule loeb kohus tõendatuks, et aktis nimetatud tööd summas 133812 (koos käibemaksuga) krooni olid OÜ Konkrit poolt kostjale 2007 augustis tegelikult tehtud ja aktiga üle antud, kuid kostja jättis vastavale aktile alla kirjutamata, esitamata samas tööde kohta pretensiooni, mis oli OÜ-le Konkrit aluseks vastava arve esitamisele (töövõtulepingu p 6.3.).
19.VÕS § 76 lg 1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohase rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Kostja esindaja möönis OÜ Konkrit arvete tasumisega hilinemist ja vastuväiteid viiviste arvestuse õigsuse suhtes ei esitanud. Võttes arvesse, et kohtu hinnangul on hageja nõue põhivõla 133812 krooni väljamõistmiseks põhjendatud, on põhjendatud ka hageja nõue arvete tasumisega viivitamisest tingitud viiviste 113767,20 krooni väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja täiendatud kujul esitatud nõude kogusummas 247579, 20 (133812+113767,20) krooni. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.