Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Irma Külavee
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
23.12 23.12.2008, .12.2008, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-0606-24350
Tsiviilasi
A A ’i hagi S K vastu võlgnevuse 3 500 000 krooni, krooni, intresside intresside summas 261 785.16 krooni ja viivise (0,1% (0,1% tasumata põhivõlast põhivõlast kuus kuni põhivõlas põhivõlas kohustuse täitmiseni) täitmiseni) nõudes, nõudes, ja S K vastuhagi A A’i A’i vastu lepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamise nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA/vastuhagis - kostja: A A, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx; Hageja volitatud esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik, AB Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn KOSTJA/vastuhagis - hageja: S K, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx; xxxxx, Kostja volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ, Laada 27, Rakvere.
Kohtuistungid on toimunud
09.03.2007, 29.08.2007, 29.11.2007, 19.05,2008, 26.05.2008, 10.10.2008 ja 14.11.2008
Menetluskulude jaotus
Kohtuotsusele edasikaebamise kord
Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 12.09.2006 esitas A A Viru Maakohtusse hagi S K vastu 3 500 000 krooni nõudes (I, lk 6-7, 8, 2223, 24). Hagiavalduse kohaselt laenas hageja A A kostjale – S K`le 3 500 000 krooni, mille saamist kostja tunnistab 08.04.2004 vormistatud laenulepingus - võlakirjas. Laenulepingu-võlakirja kohaselt kohustub kostja S K tagastama võlgnetava summa 3 500 000 (edaspidi 3,5 miljonit) krooni aprillis 2005. Kostja oma kohustust ei täitnud. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostja rahuldavat seletust kohustuse täitmata jätmise osas andnud. Kohustuse tähtajalise täitmata jätmisega on kostja rikkunud kohustust võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 tähenduses. Koos hagi esitamisega taotles hageja ka hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja kinnisasjadele, milleks on väikeelamumaa xxx linnas, xxxx ja korteriomand xxxxx. Hageja taotleb hagi tagamist, kuna hagejale teadaolevalt puudub kostjal püsiv sissetulek, mis võimaldaks kohustuse täitmist. 15.09.2006 täiendab hageja hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esitatud asjaolusid (I lk 2930, 34-35) ning 20.09.2006 esitatud avalduses täpsustab hagi tagamiseks kinnistute koormamisel kohtuliku hüpoteegi summat (I, lk 46-47). Kostja on kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud ning hagejal on alust arvata, et kostjal napib vahendeid kohustuse täitmiseks, kuna kostjale kuuluvad kinnistud on korduvalt koormatud kolmandate isikute õigustega, sh kohtuliku hüpoteegiga, mis annab alust arvata, et kostjal on veel arvestatavates summades täitmata võlakohustusi. Kostja ei tegele ka ettevõtlusega ning tema osalusega äriühingud on äriregistrist kustutatud või pankrotistunud, mida tõendab väljavõte äriregistrist. Hageja palub arvestada kostja S K varasemat käitumist kohustuste täitmisel (muu hulgas on kostja hagejale teadaolevalt antud kohtu alla süüdistatuna ametiseisundi kuritar-
vitamises xxxx juhtumis). Nõude õiguslikul põhistamisel tugineb hageja VÕS § 30, 94, 100, 101 ja 396 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – koopia 08.04.2004 sõlmitud kokkuleppest (I, lk 8, 24, 60), väljavõte kostja osalusega äriühingute registriandmetest seisuga 15.09.2006 (xxxx (reg.kood xxxx, pankrotis), OÜ xxxx (reg.kood xxxx, kustutatud 02.12.2005, AS xxxx (reg.kood xxxx) likvideerimisel; I, lk 37).
Kohtumenetluse käik Kohus rahuldas 19.09.2006 kohtumäärusega hagi tagamise taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmisega S K`le kuuluvatele kinnistutele Xxxx, xxxx summas 2 miljonit krooni (reg.-osa nr xxxx, 1⁄2 kaasomandist), ja xxxx asuvale korteriomandile - summas 1,5 miljonit krooni (I, lk 50-52; lk 71). Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna määrusele 20.10.2006, jäeti kohtuliku hüpoteegi kandetaotlus xxxx asuva korteriomandi osas rahuldamata, kuna kinnistusregistriossa xxxx on 17.05.2006 avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS-i Sampo Pank kasuks (I, lk 82). Kostja oma kirjalikus vastuses 25. 25.10.200 10.2006 .2006 hagi ei tunnista (I, (I, lk 7878-79 ja 8080-81). 81). Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud võlgnevuse aluseks oleva laenusumma 3 500 000 krooni reaalset üleandmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole võlakirjas märgitud summat hagejalt saanud. Kuivõrd hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud, puudub kostjal kohustus maksta tagasi võlakirjas märgitud rahasumma. Kostja reserveerib endale õiguse esitada vastuhagi laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamiseks. 15.11 .11.2006 .2006 esitas hageja kostja vastuse suhtes oma kirjaliku arvamuse (I, lk 96, 97). Hageja leiab, et kostja väide laenu üleandmise mittetõendatusest ei vasta tõele. Kostja on ise laenusumma saamist kirjalikult oma allkirjaga kinnitanud. Lähtudes eeltoodust on ka alusetu kostja nõue hagejale tõendada laenusumma üleandmist. 06.12.2006 määratud eelistung lükati poolte taotlusel kohtu poolt edasi seoses poolte vahel asjas toimunud läbirääkimistega (I, lk 100-102, 103). 03.01.200 03.01.2007 .01.2007 eelistungil esitas hageja esindaja Vahur Kivistik kohtule venekeelse käsikirjas koostatud dokumendi – „Raspiska“ koos selle tõlkega eesti keelde (tõlgituna- „Allkiri“), mis on allkirjastatud kostja poolt 02.01.2007 (I, lk 113, tõlge – I, lk 114). Nimetatud dokumendi kohaselt on kostja valmis iga kuu maksma 7500 krooni kuni võla täieliku tasumiseni A A`ile. Hageja on seisukohal, et esitatud dokument tõendab võla tunnistamist kostja poolt. Hageja leiab, et pooled on läbi rääkinud võla tasumises ning läbirääkimisi võib jätkata kõrvalkohustuste osas (I, lk 115-116). Hageja on andnud kostjale sularahas 3,5 miljonit krooni ja kostja on võlakirjas kinnitanud selle raha kättesaamist. Kostja volitatud esindaja esitas samal eelistungil 03.01.2007 vastuväite, leides, et 02.01.2007 kostja antud allkirja ei saa käsitleda võlatunnistusena, kuna nimetatud päeval toimunud läbirääkimistel ei osalenud hageja, vaid tema isa A A, kes vormistas dokumendi ja kostja üksnes kirjutas
sellele alla. Võlatunnistusena saaks kostja arvates käsitleda 08.04.2004 koostatud dokumenti, kuna siis oli tegemist varasema võlakohustuse ümbervormistamisega. Läbirääkimiste jätkumisel vajaks täpsustamist ka kohustatud isikute ring. Kostja S K selgitas, et 02.01.2007 koostatud dokumendil on tema allkiri. Ta lubas, et tal on võimalik 7500 krooni iga kuu tagasi maksta. Töö tulemuslikkuse korral oleks ehk edaspidi võimalik ka rohkem maksta. 3,5 miljoni krooni ulatuses võlakohustust on ta tunnistanud, kuid see ei ole ainuüksi kostja kohustus, ka teised isikud osalesid selles. Kostja väitel oli tegemist xxxx äritegevuseks võetud varasema laenuga, mille täpset summat kostja ei mäleta. See summa võis olla ca 2,5 miljonit krooni ning 08.04.2004 võlakirjas märgitud kohustus on juba koos kõrvalkohustustega. Varasem võlakohustus, kus oli mitu allkirja, oli aegunud. Raha oli xxxx „äris sees“, kuid „pankrotipesast ei olnud võimalik raha enam kätte saada“. Kuna teised kohustatud isikud olid vahi all, siis allkirjastas kostja võlakirja enda nimel (I, lk 115-117.) 09.03 .03.2007 .2007 eelistungil esitab kostja esindaja taotluse A A`i, V S `i ja M K `i tunnistajatena kohtusse kutsumiseks, et tõendada tegelikku laenusuhet AS-i xxxx juhtivtöötajate V S `i, M K `i ja S K ja A A`i vahel, mis seonduvalt AS-ist xxxx riigivilja kadumise kohta alustatud kriminaalmenetlusega ning V S ja M K `i vahistamisega vormistati ümber laenukohustuseks S K ja A A`i vahel (I, lk 119, 129-130). Kostja esitas kohtule ka Kaitsepolitsei poolt 19.03.2004 kostja elukohast läbiotsimisel ära võetud ja 30.01.2007 kostja abikaasa L Fi avalduse alusel tagastatud võlakohustuse, mis on 24.09.2002 allkirjastatud nimetatud kolme isiku poolt (I, lk 120-121,122) ja mille alusel anti neile A A`i poolt üle 2 miljonit krooni. Kostja väitel anti nimetatud summa üle sularahas AS-ile xxxxx 2002.aastal ja edaspidi vormistati seda laenulepingut mõned korrad ringi, kuna raha oli tagastamata. 10.04.2007 esitas hageja avaldus avalduse valduse kõrvalnõuete osas (I, lk 133133-134 ja 135135-136). 136). Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg summas 3 500 000 krooni, viivis 0,1% tasumata põhivõlast kuus kuni põhivõla täitmiseni ja intress summas 261 785.16 krooni. Hageja arvestuse kohaselt moodustab intress seisuga 09.04.2007 summas 261 785.16 krooni.. Arvestuse aluseks on aastas makstav intress 2,5%, s.o. summas (3 500 000 x 2,5/100) = 87 500 krooni ja intress ühe päeva kohta vastavalt 87 500/365 = 239.73 krooni. Kostja on kohustatud intressi maksma 1092 päeva eest, s.o. 1092 x 239,73 = 261 785.16 krooni. Viivisesumma moodustab 09.04.2007 seisuga 81 549.99 krooni. Kostja on võlgnevuse tasumisega olnud viivituses 23 kuud ja 9 päeva. Kuus moodustab viivis 3 500 000 x 0,1/100 = 3500 krooni ja 23 kuu eest (23 x 3500) = 80 500 krooni. Viivis ühe päeva kohta on 3500/30= 116.66 krooni ja 9 päeva eest (116,66 x 9) = 1049.99 krooni, seega kokku summas 80 500+1049.99 = 81 549.99 krooni. 09.05.2007 09.05.2007 eelistungil jääb hageja esitatud võlanõude võlanõude juurde. juurde Hageja esindaja selgituse kohaselt on hagis käsitletud kostja allkirjastatud võlakirja nii laenulepingu kui võlatunnistusena üheaegselt. Raha on hageja poolt üle antud kostjale, kuid kuupäeva ning asjaolu, kas raha anti üle korraga või mitmel korral, tuleb hagejalt endalt täpsustada. 3,5 miljonit krooni anti üle sularahas ning hageja suudab tõendada, millal, kus ja kes raha üle andis.. Samal eelistungil 09.05.2007 jääb kostja esindaja varem esitatud taotluste juurde (I, lk 140-143). Võlatunnistust ja laenulepingut üheaegselt olla ei saa. Laenuleping peab olema kahepoolne dokument ning mõlema lepingupoole poolt alla kirjutatud ja raha peab olema reaalselt üle antud.. Hageja ei ole raha üle andnud ja kostja leiab, et hagejal ei olnud võimalik ka sellist summat üle anda, kuna äriregistri ja kinnistusregistri andmetest nähtuvalt ei saanud tal olla vahendeid sellise summa üleandmiseks. Kostja seletuse kohaselt oli tegemist A Ailt kolmele AS-i Xxxx juhtkonda kuuluvale isikule antud laenuga summas 2 miljonit krooni, mis anti üle AS Xxxx kassasse, maksja isikut kostja ei tea. Tagasimakseid on tehtud A Aile intresside osas.
A A pöördus S K poole dokumendi ümbervormistamiseks A Ai nimele. Oma nimel ei tahtnud ta seda teha, kuna oli tegev xxxx ja see oli omakorda ärisuhetes Xxxxega. 21.05.2007 koostatud avalduses täpsustab hageja võlakirjaga seonduvaid seonduvaid asjaolusid (I, lk 145). 145).
03.08.2008 esitas kostja kostja S K vastuhagi (I, lk 187187-191). Vastuhagis esitas S K nõude A A’i vastu lepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamiseks, paludes tuvastada temal 08.04.2004 allkirjastatud võlakirjast tuleneva kohustuse puudumine A A' kasuks. Vastuhagiavalduses esitatud asjaolud ning võlakirja koostamisele eelnenud sündmuste kirjeldus on sama, mis kostja poolt 31.05.2007 esitatud kirjalikes vastuväidetes (I, lk 149-151 ja 152-154): S Kl puuduvad kostja ees lepingulised kohustused, kuivõrd ta ei ole sularahas 3 500 000 krooni laenu saanud. 08.04.2004 kohtus ta A A`i isa A A'iga viimase elukohas. A A tegi ettepaneku vormistada AS-i Xxxx juhtivate töötajate valdusesse ja AS-i Xxxx vajadusteks antud laenusumma 2 000 000 krooni ümber A Ai nimele, kuna teised allkirja andnud isikud (V S ja M K) olid vahi all. Allkiri pidi olema garantiiks, et AS-le Xxxx 24.09.2002 antud raha tagastatakse läbi toimivate majandustehingute ning nimetatud võlakiri pidi välistama täiendavate nõuete esitamise hageja vastu.. Võlakirja vormistamisele oli eelnenud A A'i ettepanek notari juures vormistatava tehinguga pidi tagatama hageja vara (xxxxx asuv kinnistu) säilimine ning sellega ka AS Xxxx (pankrotis) võlgnevuse likvideerimine A A' ees. Kuna elamule seatud pandi tõttu jäi tehing vormistamata, siis seejärel tegigi A A ettepaneku võlakirja vormistamiseks oma poja A A' nimele. Reaalselt raha ei pidanud nimetatud võlakiri looma hageja jaoks mingisuguseid negatiivseid juriidilisi tagajärgi ning raha pidi tagastatama äriühingu AS-i Xxxx (pankrotis) või viimasega seotud äriühingute rahaliste vahendite arvelt. Kuivõrd A A ei ole esitanud nõuet kolme isiku allkirjaga võlakohustuse täitmiseks, siis ei ole otstarbekohane seda nõuet ja selle põhistusi analüüsida. Hageja taotleb vastuhagis lisaks A Ai tunnistajana ülekuulamisele ka 24.09.2002 AS –i Xxxx huvides laenu võtnud isikute - V Si ja M Ki, ülekuulamist tunnistajatena. Hageja on seisukohal, et kostjal puudusid reaalsed varalised võimalused sellises summas laenu andmiseks. Vastavalt avalikest registritest saadud teabele oli kostja 2003.a. OÜ xxxx juhatuse liige, kellele majandusaasta aruandest nähtuvalt tasu ei makstud; ariühing ei maksnud ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Ühegi teise äriühinguga kostja sel ajal seotud ei olnud. Seega ei ole usutav, et isikul oli võimalus anda laenuks sularaha summas 3 500 000 krooni. Avalikest registritest ei nähtu ka enne 08.04.2004 A Ai poolt kinnisvara müümist. 08.04.2004. koostatud dokumendist ei nähtu laenuandja poolt oma kohustuse täitmist ning hagejale 3 500 000 krooni üleandmist. Seega on täitmata seadusjärgne laenuandja kohustus, s.o. rahasumma üleandmine laenusaajale, mistõttu ei saa lugeda, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping. Vastuhagi rahuldamine, millisega tuvastatakse lepingujärgse kohustuse puudumine, välistab täielikult põhihagi rahuldamise. Vastuhagis tugineb hageja nõude õiguslikul põhistamisel VÕS §-s 396 lg 1 sätestatule. Kostja (põhihagis hageja) A A 29.08.2008 kohtule esitatud vastuses vastuhagi ei tunnista (II, lk 1212-15). Kostja leiab, et hageja S K väited on mitte ainult paljasõnalised ja ebaloogilised, vaid ka vastuolus tegelike asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega. S K väited on vastuolus keskmise inimese, veelgi enam – majandustegevuses kogenud isiku tavapärase käitumisega. Ei ole loogiline ega usutav, et S K pidanuks mingil põhjusel võtma endale olematu kohustuse ja koostama sellekohase dokumendi. 08.04.2004 dateeritud dokumendil on ta sõnaselgelt kinnitanud, et on kätte saanud 3 500 000 krooni. Puudub igasugune põhjus arvata, miks ta pidanuks omakäeliselt koostama dokumendi, mis ei vasta tegelikele asjaoludele. Samuti puudub ka igasugune põhjus, miks A A pidanuks nõudma, et kolme kohustatud isiku-
solidaarse võlgniku asemele (S K, V S ja M Ki allkirjaga 24.09.2002 dokument) astuks üks kohustatud isik. Sellega võlausaldaja ei suurenda tõenäosust saada võlg tagasi, vaid vastupidi, võimaliku probleemse võla tagasisaamine muutub vähem tõenäoliseks. S K väidete usutavust vähendab ka paljasõnaline väide nagu oleks A Ai ja AS Xxxx vahel olnud võlaõiguslik suhe.. Pole andmeid, et selline võlaõiguslik kohustus, st. AS-i Xxxx võlg A Ai ees, kajastuks nimetatud äriühingu raamatupidamisarvestuses. S K väited kummutab ka kohtumenetluse ajal tema poolt 02.01.2007 alla kirjutatud võlatunnistus,, kus ta kinnitab kohustuse olemasolu A Ai ees ja kohustub maksma igakuiselt 7500 krooni. xxxx notar Irma Rahnu on kinnitanud oma õiendis, et temal puuduvad andmed võimaliku 19.03.2004 tehingu osas, samuti ei saa see olla kajastatud e-notar andmebaasis, sest vastav andmebaas võeti kasutusele alles 2006.a. A A on juba varem esitatud kirjalikus seletuses kohtule selgitanud, et sai S Kle laenu andmiseks vajaliku raha oma isalt A A’ilt. Seega ei ole oluline, kas A A omas isiklikult ja avalike registrite kohaselt varasid summas 3 500 000 krooni laenu andmiseks, vaid oluline on, et A A sai raha laenu andmiseks oma isalt A Ailt, kellel vastavate vahendite olemasolu tõendab A A dokumentidega, samuti soovib seda tõendada A Ai tunnistajana antavate ütlustega ning asjaoluga, et isa on ka varem suuri summasid sularahas välja laenanud. Ka S K ise on tunnistanud koos V Si ja M K A Ailt laenu võtmist sularahas summas 2 miljonit krooni. Kuna A A elab oma isaga ühes majas, siis on talle ka teada, et nimetatud 2 miljonit krooni on A Aile koos intressidega korrektselt tagasi makstud. Ehkki 2 miljoni krooni laenu tagastamine pole otseselt käesoleva tsiviilasja esemeks, puudub vaidlus, et A Ail oli suurtes summades vahendeid, sealhulgas sularaha. Nimetatud 2002.a. laenatud ja tagastatud sularaha moodustas osa vahenditest, mis 08.04.2004 A Ai poolt S Kle laenati ja mille viimane jättis tagastamata. A A on 12.11.1997 kandnud oma isale A Aile tänutäheks 1 100 000 krooni edukates börsitehingutes teenitud raha. Nimetatu selgitab ka isa ja poja usalduslikke suhteid ning aitab mõista, miks usaldas A A omakorda 2004. aastal pojale edasilaenamiseks 3 500 000 krooni. Samuti annab see kinnitust perekonna sees liikunud summade suurusest. Kostja selgitab ka, et tema isa A Ai igakuine sissetulek ületas aastakümnete vältel kordades Eesti keskmise sissetuleku. A A töötas mitukümmend aastat xxx ja xxxx direktorina, omas ja omab märkimisväärses ulatuses kinnisvara ning osalust äriühingutes. Ka A Ai ema töötas pikka aega asutuse juhina ja oli keskmisest kordades rohkem tasustatud. Aastakümneid väldanud kõrgem sissetulek võimaldas perekonnal säästa sadu tuhandeid kroone. Vastuhagis esitatud S K põhjendused, miks ta kahel korral - 08.04.2004 ja 02.01.2007 - on allkirjastanud väidetavalt ebaõige sisuga dokumendid, on ebaloogilised ja vastuolus äritegevuses kogenud isiku tavapärase käitumisega. 29.08.2008 eelistungil teatas S K esindaja Küllike Namm vajadusest kontrollida hooneregistrist andmeid 19.03.2004 kavatsetud müügitehingu teostamiseks väljastatud tõendi kohta, kuna notarilt telefoni teel saadud teabe kohaselt on tehingu kohta andmed olemas – hooneregistrist võeti välja dokument tehingu tegemiseks (kinnistu müümiseks L H `ile). 01.10.2007 esitas ta taotluse eelnimetatud kavatsetud notariaalse tehingu osas tõendite kogumiseks xxxxx linna ehitusregistrilt, kuna hooneregistri tegevus on lõppenud 31.12.2003 ning vastavalt andmekoguseadusele väljastab samast ajast tehingu sooritamiseks notaritele teavet kohaliku omavalitsuse ehitusregister (II, lk 25-26). 23.10.2007 vastuhagis kostja esindaja esitatud seisukohtades ( II, lk 31-32 ja 33-34) ei nõustu kostja eelnimetatud taotlusega, kuna hageja väidetud xxxx asuva kinnistu müügitehingu asjaolud ei puutu antud kohtumenetlusse.
Kohus rahuldas taotluse tõendite kogumiseks, kuid xxxx Linnavalitsusest ja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talitusest esitatud vastuse kohaselt S K poolt taotletud andmed väidetava tehingu kohta puudusid (II, lk 38, 59). 29.11.2007 29.11.2007 kohtuistungil kuulas kohus ära hageja A A’i A’i seletuse vande all II, lk 7575-80). 80). Hageja ütluste kohaselt pöördus S K tema poole 2004. aasta kevadel (kas märtsi lõpus või aprilli alguses) „järjekordse laenu saamiseks“. Hageja arutas seda oma isaga ja, kuna „eelmised laenud olid korrektselt tagastatud koos protsentidega“, siis otsustas ta kostjat usaldada ja anda talle uue laenu. Raha andis hageja üle oma kodus xxxx summas 3,5 miljonit krooni. Kostja kirjutas selle kohta võlakirja ja lepiti kokku intressides, mis olid 2,5 % kuus. Laenu tähtaeg oli pool aastat. Kuna kostja oli hea sõber ja perekonnatuttav, siis hageja usaldas teda ja laenu tagastamises kahtlusi ei tekkinud. Kostja koostas oma käega võlakirja, milles pani kirja varem kokkulepitud tingimused. A Ait seal juures ei olnud, temaga rääkis hageja varem, millistel tingimustel võiks laenu anda. Laenu saamiseks pöördus kostja hageja poole paar nädalat varem. Hageja kinnitab, et laenatud summa oli 3,5 miljonit sularahas ja kostjale andis ta selle üle samal päeval, kui võlakiri koostati. Kostjaga kohtuti tihti ja arutati laenu tagastamise võimalusi, kuid laen on tänaseni tagastamata. Kostja tunnistas alati laenu, lubas igakuiselt hakata maksma graafiku alusel, mille ta ise kirjutas. Suuliselt lubas ta algul suuremat summat, siis lepiti kokku, et hakkab maksma iga kuu 7000 krooni. Hageja sai kostjale laenatud raha oma isalt, kes samuti usaldas kostjat. Otsustati, et hageja isa ise vahele ei sega, kuna kostja on hageja tuttav. Hageja tunneb kostjat juba kooliajast alates, hiljem käidi ka perekonniti läbi. Hageja esindaja küsimusele, kust hageja isa sellise suure summa laenamiseks sai, seletas hageja, et tema isa on terve elu töötanud juhtivatel kohtadel. Ta on 35 aastat olnud xxxx direktor, samuti on olnud aktsionär erinevates äriühingutes. Tal on mitu korterit xxxx ja maja maal. 1997.a. andis isa talle aktsiate ostuks börsil ca 150 000 krooni ja sellest sai teenitud mitu miljonit. Siis otsustas hageja „isa premeerida“ ja kandis tema arvele üle 1 100 000 krooni. Hageja ütluste kohaselt „K antud raha oli viiesajalistes kupüürides ja pakkides 50 000 krooni kaupa“. Pakid olid kummiga kinni pandud. Laen anti sularahas kuna „varem oli K tagastanud esimese laenu sularah as summas 2,5 miljonit krooni“ ja „see oli sularahas olemas“. Hageja isal oli ka täiendavalt sularaha, kuna tal oli kombeks sularaha kodus hoida (II, lk 76). Tunnistajale väitis kostja, et laenab „raha xxxx jaoks“, kuid täpsemalt tunnistaja ei tea.. Tagatist ei vormistatud, sest hageja oli kostjaga lähedane sõber, usaldati teineteist. Kuna varasemad laenud olid tagastatud korrektselt, siis ei tekkinud kahtlust, et võib tulevikus probleeme tekkida. Rahapakid loeti kostja juuresolekul üle, iga kupüüri üle ei loetud. Ka 2002 aastal pöördus S K hageja poole laenu saamiseks. Selle laenuga olid seotud veel S ja K .,Koos isaga leiti, et nende kolme isiku poolt laenu tagamine on piisav garantii. Hageja viis oma isa ja kostja omavahel kokku ning „isa andis selle laenu, mille lepingule kirjutasid peale kostja alla ka „K ja S ’“. Hageja teab, et see laen maksti isale tagasi õigeaegselt koos intressidega. Tagasimaksmise juures hageja ise ei olnud, kuid kuulis seda isalt. Kostja esindaja esitatud küsimustele vastuseks seletab hageja (II, lk 77) järgmist: Raha laenamisel 2004.a. andis hageja selle kostjale üle kilekotis. Raha oli umbes 65-70 pakki. Enne 2004.aastat oli esimene suur laen oli 2002.aastal - summas 2 miljonit krooni. Hageja on isiklikult laenanud varem kostjale teleri ostuks raha (vist 50 000 krooni), siis lepingut ei vormistatud ja ka see summa on tagastatud. Kostja esindaja küsimusele, miks hageja isa ise kostjaga tehingut ei sõlminud, vastas hageja: „K pöördus alati otse minu poole raha saamiseks“.. „Esimesel korral viis ta kostja isaga kokku, siis teisel korral, kui isaga rääkisin, siis isa ütles, et see on sinu sõber ja mina usaldan ja tegele ise temaga“, s.t., et hageja vormistaks ise selle laenu. Kuna isa teadis, et raha on välja laenatud, siis ei ole ta hagejalt raha tagasi nõudnud. Hagejal isiklikult 3,5 miljonit krooni laenata ei olnud raha sai hageja samal päeval kodus isa käest, kuid isalt hagejale raha andmise kohta mingit dokumenti ei vormistatud Hageja ei tea, millistest vahenditest sellise lühikese tähtaja jooksul
oleks kostja raha tagasi maksnud, kuid „jutt oli mingist xxxx“. Tagatist laenule ei seatud, sest varasemad lepingud olid täidetud ja hagejal ei tekkinud täitmises kahtlusi. AS-is Xxxxes toimunud suuremast viljavargusest teadis hageja niipalju, kui sellest meedias kirjutati. Hageja ei teadnud, et kostja on kahtlustatav kuriteos, millega tekitati kahju 28 miljonit krooni. Ta ei teadnud ka, et kostja oli olnud enne 08.04.2004 vahi all, kuid teadis, et „kostja suhtles politseiga“. Hageja ei teadnud laenamise momendil, et S K suhtes on alustatud kriminaalasi. Kirjaliku maksegraafiku koostamise ajal hagejat ennast kodus ei olnud ning selle maksegraafiku andis kostja hageja isale. Hageja kinnitas, et enne 08.04.2004 sõlmitud laenulepingut on olnud A ja S K vahel ainult üks kirjalik laenuleping. Kostja S K seletas 29.11.2007 kohtuistungil järgmist: (Kuna hageja ei nõustunud kostja S K taotlusega tema poolt vande all seletuse andmiseks, siis tulenevalt TsMS § 268 ei olnud kostja ülekuulamine vande all võimalik).. 08.04.2004 aastal kostja mingit laenu ei saanud, vaid tegemist oli varem hageja isalt A A`ilt AS–i Xxxx äritegevuseks selle juhtkonna liikmete poolt laenatud ja tagastamata summa ümbervormistamisega (II, lk 81-84). AS Xxxx ja xxxx tegid koostööd: xxxx tellis AS-ilt Xxxxelt (edaspidi: xxxx ) vilja, mis tuli Ukrainast ja ka mitmelt poolt Euroopast. Kostja oli xxxxxx varustaja. Suuremas koguses vilja hankimiseks oli Xxxxel vahepeal raha puudu, mistõttu kasutati igasuguseid võimalusi rahaprobleemide lahendamiseks ning üks võimalustest oli paluda A Ailt abi - laenati tema käest raha. Laenasid need, kes vilja varumisega tegelesid: K tegutses vilja alal Euroopas ja kostja tegeles sellega Venemaal, S oli ladustaja kohapeal. „Kui tekkis probleem rahaga, siis oli vaja kiiresti laenata“. Peeti nõu nii A kui ka tema isaga A Aiga. Arutati neid probleeme koos, see kõik toimus töö käigus ja vajas kiiresti lahendamist. Tegemist oli A pere isikliku rahaga. Kostja seletuse kohaselt koostati laenu kohta dokument, kus olid kostja, K ja S allkirjad. Esimene laen saadi ja dokument vormistati 2001.aastal summas 2 miljonit, see laen oli poole aasta peale ja see sai koos intressidega tagastatud ja laenaja A A oli rahul. Teine laen oli septembris 2002 aastal, kui laenati „vist“ summas 2,5 miljonit krooni. Laen vormistati Xxxxe blanketil ning sellel olid K , S ja kostja allkirjad. See laen võeti „vist“ 7 kuuks ja seda laenu ei makstud tagasi. 2003 aasta suvel tekkis Xxxxel rahapuudus. Mõlemad laenud olid võetud Xxxxe jaoks vilja ostuks. Suvel 2003 lõppes laenu tagastamise tähtaeg ning kostja palus A Ail oodata, kuni raha laekub. Laenu saamiseks pöörduti Rietuma panga poole Riias. Laenu saamiseks oli vaja läbi viia rahvusvaheline audit Laenu sooviti saada 42 miljonit. AS Xxxx käive oli üle 100 miljoni krooni. Veebruari alguses 2004 loobus Rietuma pank laenu andmisest. Siis avastati Xxxxes riigivilja reservfondis puudujääk. Vahistati S ja K , ka kostja ise oli märtsi keskel 2004.a. kaks päeva vahi all. S ja K olid 4 kuud vahi all. Tekkis olukord, kus keegi ei teadnud, kui kaua kestab uurimine ja kui kaua nad vahi all on. A A soovis, et kostja paneks oma maja tagatiseks selle tagastamata laenu katteks. Suhted poolte vahel olid sõbralikud ning kostja nõustus xxxx asuva maja tagatiseks panekuga. Maja tagatiseks panna ei saanud ja kuna kostja oli üksi vabaduses, siis pidi ta selle asja ära lahendama. Kostja kirjutas selle võlakirja omakäeliselt 08.04.2004 ning võttis enda peale Xxxxe võla tagasimaksmise kohustuse, olles ühendav lüli selle laenu võtmisel. Laenu eest vastutasid kolm isikut, s.o. kostja, M K ja V S. Võlakirja vormistamise varianti pakkus „vist A A“. Laenaja soov oli sellised tingimused kirja panna, nagu need võlakirjas on. Laenajaks oli A ning varem võetud laenu intressid arvestati laenusummasse sisse. Võlakirja koostamise juures oli A A ning kooskõlastatud oli see ka A Aiga. A A rääkis, et vaatame edaspidi, kuidas äri läheb ja ootame, kuni teised vabastatakse vahi alt. Kostja otsis koos A A`iga äritegevuse võimalusi xxxx alal. Laen on senini tagasi maksmata. 08.aprillil 2004 võlakirjas on kajastatud need võlad, mis olid enne üleval. Kostja sõlmis maksegraafiku laenu tagastamiseks. Ta on nõus maksma tagasi oma osa, s.o. 1/3 esialgselt võetud summast. Laenu võeti 2 miljonit krooni, kui arvestada intressid juurde, siis maksaks kostja 2,5 miljonist kroonist tagasi 1/3. Kostja kinnitab, et toimiku I köite lk
113 oleval dokumendil on tema allkiri, teksti kirjutas A A (II, lk 82). Kuna järgmisel päeval sai kostja hageja advokaadilt kirja, kus olid sees ka kostjale mittesobivad tingimused, siis jäid läbirääkimised pooleli. Kostja väitel saadi raha A käest ja tagasi pidi makstama A . Raha saadi sularahas A ja A Ai majas septembris 2002 a. Kostja kinnitab, et laenuteksti kirjutas tema. Alla kirjutasid ka K ja S. Märtsis 2004.aastal pöördus kostja poole A A, et kostja võtaks Xxxxe võla enda peale. Notari juures pidi toimuma tehing, millega oleks tagatud Xxxxe võlg A , kuid tehing jäi ära, kuna majal on arest peal. Maja oleks kirjutatud A A’i õe L H `i nimele. Samal päeval oli kostja kodus läbiotsimine. Kostja vahistati 22-23.märtsil. Kostja abikaasa pöördus hageja isa poole kaitsja leidmiseks. Kaitsjaks soovitati Urmas Arumäe`d. Kõik teadsid, et kostja ei suudaks seda laenu 4 kuuga tagasi maksta. Kostja ei tahtnud kaotada oma parimat sõpra ja seepärast kirjutas võlakirjale alla. Teised tulid küll vangist välja, aga midagi ei lahenenud. Kostja abikaasa L F teadis varasemat võlga, kuid 3,5 miljoni krooni kohta koostatud võlakirjast ei teadnud ta midagi. 2002.a. võetud laen võeti AS-ile Xxxx viljaostmiseks, laen maksti Xxxxe sisse kassa kaudu ja sellega tegeles V S. Laenu vormistamine toimus Xxxxe blanketil ja seal on ka märgitud, et laenusumma on Xxxxe aktsiatega tagatud. Kostjale kuulusid AS xxxx aktsiad, kes oli AS Xxxxe omanik. Kostja ei tea, kas võetud laen kajastus äriühingu bilansis kohustusena A Ai ees. 2002 aasta võlast maksti A tagasi 500 000 krooni. Kostja pidi laenu tagasimaksmise tähtaega pikendama, sest 2004.a. aprillis olid kõik vahi all. Võlakirjal märgitud summa - 3,5 miljonit krooni võis kujuneda koos tagastamata summa intressidega. A A ei tahtnud ennast siduda Xxxxega.. Kostja pidi selle võla kuidagi vormistama, keegi kostjat ei ähvardanud ega mõjutanud. Raha võeti äriks, see xxxx jäi pooleli. Kostja jaoks ei ole vahet, kumma käest ta raha sai kas hageja või tema isa käest, kogu aeg arutati asju koos. Kostja ei tea täpselt, kuid võis olla nii, et V S pani laenatud summa kassasse. Xxxxe raamatupidamises peaks kajastuma 2002.aastal võetud laenust 500 000 krooni tagasimaksmine mitte otse hagejale, vaid läbi nende isikute, kes olid laenu võtjateks. Kostja väitel sai tema 16.03.2004 teada riigivilja puudujäägist miljonite kroonide väärtuses. Kostja ise ei ole ennast riigivilja kadumises kunagi süüdi tunnistanud ja ei ole ka rääkinud, et on selles süüdi. A`i `i,, kes andis ütlusi 29.11.2007, Kohus kuulas asjas üle tunnistajatena A A `i 29.11.2007, 19.05.2008 ja 10.10.2008 toimunud toimunud kohtuistungi kohtuistungil, M K`i K`i ja V S`i S`i - 19.05.2008 ja 10.10.2008 toimunud kohtuistungil, samuti L F`i F`i 26.05.2008 toimu toimunud kohtuistungil. kohtuistungil. 29.11.2007 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes kinnitas hageja isa A A (II, lk 85-87), et ta teadis 2004.a. aprillikuus oma poja A A`i poolt S K`le 3,5 miljoni krooni laenamisest. Ta nägi allkirja, et S K on raha kätte saanud. Tema andis raha sularahas hommikul üle hagejale ja hageja andis selle samal päeval üle kostjale, raha anti üle tunnistaja ja hageja ühises kodus. Tagasimaksmisega oli probleeme, kuna graafikut ei täidetud. Graafikus oli kohustus tasuda igakuiselt mingi summa võla katteks, kas 7000 krooni või 10 000 krooni kuus. Paar nädalat enne laenu andmist rääkis hageja tunnistajale, et kostja tahab laenu. Kostja ja hageja olid suured sõbrad, tunnistaja tundis ka kostja vanemaid. Tunnistajal oli raha, mida laenata, kuid mõtles, et „las A tegeleb selle asjaga“. 2002.aastal olid „K , S ja veel keegi kolmas“, kelle nime tunnistaja ei mäleta, tunnistajalt võtnud laenu, mis on tagasi makstud ja mis oli samuti sularahas. Tagasi maksti 2003.aastal 2,5 miljonit krooni, see raha oli tunnistajal kodus pakkides ja kilekoti sees. Rohkem tunnistaja ise ei ole laenu andnud, „ülejäänud olid A tehtud tehingud“. Kostja vahistamisel võttis tunnistaja kostja abikaasa palvel ühendust Tallinnast advokaadiga – Urmas Arumäega, kes oli varem ka xxxxx nõukogus. Tunnistaja teada sai kostja abikaasa Tallinnas selle advokaadiga kokku. Xxxxest xxxx kadumi sest teab tunnistaja vaid niipalju, kui ajalehtedes kirjutati. Kostja ütles, et tema ei ole süüdi. Osa vilja xxxx jaoks sai küll ostetud Xxxxest, kuid see ei olnud väga suur osa.
19.0 19.05 .05.2008 kohtuistungil tunnistaja A A seletab (II, lk 117117-123) 123), 3) et peale 2004..a. laenu võtmist tuli S K ükskord ise hageja juurde koju, kuid hagejat kodus ei olnud. Kostja oli nõus laenu tagastama täies summas, s.o 3,5 miljonit krooni, lubades maksta 7000 - 10 000 krooni kuus. Kostja tahtis, et tunnistaja kirjutaks graafiku teksti ja ta ise kirjutas sellele alla. Maksma kostja ei hakanud. Tunnistaja kinnitab, et ..“see raha oli isiklikult kostjale antud ja Xxxxega ei olnud sellel laenul mingit pistmist“. 2002.aastal laenas tunnistaja 2 miljonit krooni, lisandusid intressid. See laen ka tagastati kostja ja V Si poolt sularahas ning toodi tunnistajale koju. Tagastamine oli tunnistaja mäletamist mööda tähtaegne ja korraga, kuupäeva enam ei mäleta. Kostja poolt 3,5 miljoni krooni laenamise soovist rääkis tunnistajale hageja. Sellest oli juttu paar nädalat enne, kui kostja raha sai. Tunnistaja kinnitab, et see välja laenatud 3,5 miljonit krooni oli tema raha, mille ta andis A ja mille A pidi andma kostjale. Tunnistaja üleandmise juures ei olnud. Kostja oli tunnistaja poja A vana tuttav ja usaldus tema suhtes oli olemas. 2002.aastal sai tunnistaja 2 miljonit krooni laenu anda, sest tema palk oli 50 000 krooni kuus (bruto), see palk oli kahe xxxxx – xxx ja Xxxxe juhtimise eest. Lisaks olid ka esinduskulud 20 000 krooni kuus. 1999.a. oli tema palk 25 000 krooni kuus. Juba 30 aastat enne seda oli tunnistajal suhteliselt kõrge palk. Tunnistaja on omanud ka erinevate äriühingute aktsiaid, ka praegu on tunnistajal xxxxx aktsiaid. Ta on olnud xxxx restorani „xxxx xxxxx ja xxxx baasil moodustatud aktsiaseltsi omanik. Need aktsiad müüs tunnistaja 5-6 aastat tagasi. Xxxxx oli tunnistajal kolmetoaline korter ja garaaz, mille müüs 1997.a. xxxx oli neljatoaline korter ja 2 garaazi, mille müüs vist 1995 a., samuti on müünud autosid ja traktori. Tunnistaja kinnitas, et on teinud oma vara kohta kohtule ka nimekirja. Tunnistajal oli 10 % xxxx ja xxxx aktsiatest, kuid need müüdi 2004. või 2005. aastal. Xxxxesse tuli tunnistaja tööle uuesti 1999.a. algul ja töötas kuni 2004.a. lõpuni. Ta oli Xxxxe xxxx ja juhatuse liige. 1997-2002 ja 2003-2004 on ta erastanud maad maja ümber xxxx ja ka juurde ostnud. Maja on ehitatud 1992.a. ja sellele on tehtud juurdeehitus, täiendavalt ehitati saun ja bassein. Tunnistajal oli raha kogutud aastate jooksul. Ka tema abikaasa on töötanud direktorina ja olnud ka rajoonidevahelise ametiühingu esimees. Palgad võttis tunnistaja alati välja sularahas, kuna ta „pankasid ei usaldanud“. Ka poeg A kandis tunnistajale üle miljon krooni. Oma pojaga laenulepingut ei ole vormistanud - ei pidanud seda vajalikuks. Kostjale antud laen oli äritegevuseks, tagastama pidi kostja laenu aasta pärast. 2,5 miljoni krooni tagastamisel andis tunnistaja laenajatele tagasi tema käes olnud laenulepingu.. Kostjaga ei ole tema maja võõrandamisest L H`ile juttu olnud. Tunnistaja seletuse kohaselt läks ta pensionile kas 1996 või 1997.a., kuid töötas pärast seda edasi. Tema abikaasa läks pensionile enne tunnistajat, kuid töötas samuti edasi kuni 1997.a. Tunnistaja on oma sissetulekute juures säästnud sadu tuhandeid kroone aastas. Tal oli ka nõukogude ajast sääste, oli meremehena töötamise ajast valuutat, samuti olid talle markasid andnud Soomes elanud tädi ja ristiema. 10.10.2008 toimunud kohtuistungil (II, lk 190190-193) väitis A A tunnistajana, et ta ei mäleta enam, millele kulus hagejalt kingitusena saadud 1,1 miljonit krooni. Tema väljaminekud ei ole suured, 78 aastat ei ole ta riietele erilisi väljaminekuid teinud, sõidab autoga, mis talle ei kuulu. Toidule kulub tal ca 1000-2000 krooni kuus, ravimitele - 200 krooni kuus, eluasemele võib kuluda 20002500 krooni kuus. Osa kuludest katab põllumaa rentimisest saadav tasu (ca 1000 krooni aastas). Suurema osa majapidamiskuludest katab tunnistajaga ühes majas elav hageja. Hageja ega tema pereliikmed ei ole tunnistaja ülalpidamisel olnud. Hageja ise oli kommertsdirektor algul xxx ja hiljem Xxxxes. Tunnistaja poolt 2000-2004 ostetud kaks kinnistut võisid maksta à 100 000200 000 krooni, maja kõrvalt ostetud väike maatükk maksis 50 000 krooni. Maja rekonstrueerimistööde kulud kandis põhiliselt hageja, kelle palk oli perioodil 1998-2004 summa 10 000 ja 20 000 krooni vahel. Tunnistaja kinnitas, et tema sissetulekud ja säästud varasemast perioodist võimaldasid tal sularahas välja laenata 3,5 miljonit krooni. 19.05.2008 kohtuistungil tunnistaja M K`i K`i antud ütlustest nähtub (II, lk 124124-128), 128), et alates 2000.a. või 2001.a. kuni pankroti väljakuulutamiseni oli ta AS Xxxx juhatuse liige ning samal ajal 2003.aastast töölepingu alusel tööl ka müügimehena. Tunnistaja väitel ei ole tema A A’ilt füüsilise
isikuna kindlasti laenu võtnud, ei mäleta ka Xxxxega seoses raha laenamist. 24.09.2002 koostatud dokumendil on küll tema allkiri, kuid tunnistaja ei mäleta, mis asjaoludel on see allkiri antud.. Xxxxe ja AS Xxxx vahel olid ärisuhted, kuna Xxxx müüs xxxx vilja. Xxx tegeles S K. Tunnistajal isiklikult raha vaja ei olnud. AS-i Xxxxe blanketil on eraisikud andnud allkirjad laenu saamisest see oleks pigem nagu garantiidokument. Tunnistaja ei mäleta niisuguse dokumendi koostamist, vajalikkust ega ka seda, kus see on vormistatud ja milleks. Ei A ega A A ei ole nõudnud tunnistajalt tagasi 24.09.2002 dokumendil märgitud võlga. Tunnistaja ei tea endal selle dokumendiga seoses mingi võlakohustust olevat. Samuti ei tea tunnistaja midagi 2004.a. aprillis A Ai poolt antud laenust S Kle, ta ei oska seda kinnitada ega ümber lükata. Xxxx kajastas oma ärikohustusi raamatupidamisdokumentides. 16.03.2004 tunnistaja vahistati ja vahi all oli ta ligikaudu 2 kuud. Tunnistaja kinnitab, et 24.09.2002 allkirjastatud dokumendis märgitud raha tema ei ole saanud ega ole ka selle alusel midagi tagasi maksnud. Seda, kas AS Xxxx on selle dokumendi alusel raha saanud ja/või raha tagasi maksnud, ei oska tunnistaja öelda.. 10.10.2008 kohtuistungil kinnitab tunnistaja M K veelkord, et 2002.a. laenulepingul on ka tema allkiri, kuid ta ei mäleta allkirja andmisega seotud asjaolusid (II, lk 189). Tunnistaja V Si Si ütlusest 19.05.2008 kohtuistungil nähtub, et ta oli tegev AS-is Xxxx 1984 kuni 2004 aastani, juhatusse kuulus 1994 – 2004, s.o. kuni ettevõtte pankrotistumiseni. Xxxx müüs A A’i firmale xxxx vilja ja sealt läks vili edasi Xxxxele ümbertöötlemisele. Xxxxest müüdi vilja ka otse Xxxxele, keda esindas A A. Füüsilise isikuna A Ail lepingulisi suhteid Xxxxega ei olnud. A A andis laenu tunnistajale, M Kile ja S Kle. Nemad kolmekesi pöördusid A Ai kui füüsilise isiku poole, pöördusid kui juriidilise isiku AS Xxxx esindajad. A A lubas anda laenu ainult sel juhul, kui esinetakse kui füüsilised isikud. See võis olla 2001.a. või 2002 a. Laenu võeti 2 miljonit krooni sularahas ja kõik kolm kirjutasid dokumendile alla. Tekst kooskõlastati raha saamise käigus. Raha saadi A Ailt tema kodus sularahas, ka M K oli laenust teadlik, kuid kus ja millal tema allkirja andis, seda tunnistaja ei mäleta. A Ai poole laenu saamiseks soovitas pöörduda kostja – S K. Laenatud raha kasutati Xxxxele vilja ostmiseks, kuid ta ei oska öelda, kas raha kanti AS-ile Xxxxele või ostsid nad vilja kui füüsilised isikud. Sularahas võeti Aitelt laenu kahel korral, esimesel korral A Ailt, kuid teise korra suhtes ei mäleta, kas võeti A või A Ailt. Esimesel korral võeti laenu 2 miljonit krooni, see summa tagastati, siis võeti uuesti 2 miljonit krooni. Intresse maksid esimese laenu saamisel iga kuu, intress oli suurem kui pangas, kuid väiksem kui teiste võlausaldajate puhul. Tagasi maksti samuti sularahas. Intresside maksmisel mingeid dokumente ei vormistatud. Intressidena ettenähtud summad andis A’ile üle kostja. Tunnistaja ei mäleta enam, kuid teab, et esimene laen 2 miljonit krooni tagastati korraga. Tunnistaja mäletamist mööda viisid nad sularahas koos kostjaga selle summa A Aile koju kätte. Teine laen võeti peale seda paari kuu pärast. Mindi jälle kolmekesi, tunnistaja, M K ja S K, ilmselt oli see jällegi Aite juures kodus, ei mäleta, kas võeti laenu seekord A `lt või Ailt. Tunnistaja ei mäleta ka , kas M K oli kaasas või mitte, ei mäleta ka, kas M K kirjutas sellele dokumendile alla. Ka selle laenu kasutamise eest maksti igakuiselt intresse. Raha kasutamist ei mäleta. Intresside tasumiseks isiklikku raha ei kasutatud. Tagatist laenu andmisel ei nõutud, A A uskus nende ausõna ja tundis ka nii tunnistajat kui tema vanemaid. Teine laen jäi tagasi maksmata. Põhjuseks oli juhatuse liikmete arreteerimine, ettevõte pitseeriti kinni ja mõne kuu pärast kuulutati välja pankrot. Enne vahistamisi jäid paari kuu eest intressid maksmata; intresse maksti sularahas, üle andis kostja, mingeid dokumente ei vormistatud. Intresside maksmiseks võeti raha AS-i Xxxxe kassast. Tunnistaja vahistati 19.03.2004 ja oli 3 ja pool kuud vahi all. Tunnistaja on kuulnud, et S K on kirjutanud mingisugusele lepingule alla, et võtta võlakohustuse täitmist enda peale. Tunnistaja ei mäleta, kas 24.09.2002 vormistatud dokument on koostatud ühes eksemplaris, ei oska öelda, mis sai laenu tagasimaksmisel selle aluseks olnud laenudokumendist (st kas see anti tagasi või mitte), ei oska ka öelda, kas 24.09.2002 vormistatud dokument on esimese või teise laenu kohta. Tunnistajal endal ei ole kummagi laenu kohta dokumenti. Tunnistaja kinnitas, et on kahel korral sularahas saanud Aite majas sellises summas laenu, kuid ei mäleta, kes summa üle
andis. Ka raha tagastamise kohta dokumendi vormistamist või laenulepingu tagastamist tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ei mäleta ka intresside tagasimaksmise vormistamist AS-i Xxxx siseselt, kuigi vormistamiseta raha võtmine oleks olnud võimatu. Laenusummad kanti üle AS-ile Xxxx, kuid tunnistaja ei mäleta, kuidas seda vormistati, kas selleks suurendati aktsiakapitali või maksti raha kassasse. Kolmanda võimalusena osteti selle raha eest xxxx füüsiliste isikutena. Mingeid ametlikke lepinguid A A’i kui füüsilise isikuga Xxxxel ei olnud ning ta ei ole ka viimase võlausaldajaks.. Tunnistaja kinnitab, et A A`ile tema võlgu ei ole, et on võlgu A A’ile teise laenu eest 2 miljonit, kuigi see oli võetud AS-i Xxxxe huvides. Xxxxe juhatus oli laenu võtmisega nõus, kuid juhatuse vastavat otsust ei vormistatud. Juhatusse kuulusid veel V K ja T R (II, lk 140). 10.10.2008 kohtuistungil kinnitas V S endiselt, et ta ei mäleta, kuidas Aitelt laenatud raha AS-i Xxxx sisse maksti ja ei oska seletada, miks see ei kajastu Xxxxe raamatupidamises, kuid kinnitab, et raha oli võetud laenuks A A`ilt. Tunnistaja ei mäleta ka, kes ja kuidas selle laenatud summa Xxxxele üle andis (II, lk 188). Kostja abikaasa L F`i F`i tunnistajana 26.05.2008 26.05.2008 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohaselt (II, lk 147147-153) sai tema 08.04.2004 kostja poolt allkirjastatud võlakirjast teada kostjalt 2006.aasta sügisel kohtu poolt kostja vara suhtes käsutuskeelu kohaldamisel. Tunnistaja teadis, et kostjal on mingid kohustused, aga kui suured, seda ei teadnud. Võlakirja allkirjastamise ajal olid teised isikud kinni. Kostja ütles summaks 3,5 miljonit krooni, aga tegelikult peaks võlga olema 2 miljoni krooni ringis, et ülejäänud summa olevat viivis ja intressid. Siis meenusid tunnistajale A Aiga seoses kodus nähtud dokumendid, kus olid käendajateks tema abikaasa S K, V S ja M K. 2004.a. märtsis võttis kaitsepolitsei need dokumendid läbiotsimise käigus ära; need olid 3 dokumenti, üks oli originaal, üks oli sellest koopia ja üks dokument oli veel.. Tunnistaja taotlusel anti kaitsepolitseist need allkirja vastu talle kätte. Ühel dokumendil oli kirjas, et A Ailt laenati sularahas 2 miljoni krooni, kirjeldatud olid ka tingimused ja protsendid, mille suurust tunnistaja enam ei mäleta. Dokumendil olid all kolm allkirja.. Samast dokumendist oli koopia ja kolmas dokument oli raha tagastamise kohta. Tunnistaja oletab, et selle sama 2 miljoni tagastamisest. Kõik dokumendid olid käsitsi kirjutatud, kuid kuupäevi tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja arvab, et see üks dokument oli sama raha tagastamise kohta, mille võtmise kohta olid ka allkirjad antud.. Tunnistaja oletab, et võlakiri oli laenu andnud isiku käes ning laenu tagastamisel anti ka võlakiri tagasi. Teist korda laenamisest rääkis tunnistajale kostja, kelle sõnade kohaselt oli üks laen tagastatud, kuid teine oli osaliselt tagastatud -ca „ poole miljoni ringis teisest rahast oli tagastatud“. Kostja rääkis tunnistajale, et ta oli sunnitud 08.04.2004 võlakirjale alla kirjutama, kuna raha oli läinud firmale ja V S ja M K olid sel ajal vahi all. Tunnistaja teab, et 08.04.2004 laenu ei ole võetud, sest muidu ei ole 16.mail 2006 Sampo Panga avaldusel alustatud täitemenetluses terve nende vara pandud müügiks. 19.03.2004 toimuma pidanud notariaalse tehinguga seonduvalt seletab tunnistaja järgmist: Peale Xxxxest vilja kadumise ilmsikstulekut (vist 17.03.2004), kas samal päeval või järgmisel, käis nende juures kodus L H, kes rääkisid tunnistaja abikaasaga. Tunnistaja selle jutuajamise juures ei viibinud. L H`i lahkumise järel ütles kostja tunnistajale samal õhtul, et „ M on kinni, V otsiti ja firma poolt jäid meil rahalised kohustused A ja Aile“. Kostja ütles, et nemad peavad oma maja vormistama L nimele, et maja oleks hiljem garantii laenu kättesaamiseks. Nad ise pidid majas edasi elama. Tehing pidi vormistatama 19.03.2004 notar Rahnu büroos. Samal päeval toimus neil kodus läbiotsimine. Kostja läks notari juurde, kus pidi kohtuma L H`iga. Tunnistaja jäi koju abielutunnistust otsima. Kui tunnistaja majast väljuma hakkas, siis oli kaitsepolitsei juba ukse taga. Kostja teatas, et tehingut ei saagi teha, kuna majal on Sampo Panga poolt pant peal. Pant oli seotud xxxx nisuveski ehitusega. Tunnistaja teadmisel oli Xxxx oma varaga neid kohustusi taganud ja tema arvates oli pant maha võetud. 22.03.2004, kui kostja arreteeriti, palus kostja tunnistajal advokaadi leidmiseks pöörduda A A`i poole. Samuti palus ta „A toonitada, et kindlasti täidetakse kohustused, mis A ees on“. A A pakkus tunnistajale kolme advokaati..
17.03.2004 kostja ei rääkinud võla suurusest Aite ees, ütles, et laen sai võetud xxxx ostmiseks. Tunnistaja järeldas, et see oli firma jaoks, kuna xxxxx isiklikult vaja ei olnud. Kostja sõnade kohaselt pidi tehingu vormistamise notari juures korraldama A A. Peale vahi alt vabastamist xxxx kostja millegagi ei tegelenud, oli kodune, sai töötu abiraha 4 või 6 kuud. Ka äritegevust ei arendanud. Tunnistaja ise oli lapsega kodus ja tegi tööd kodus. Kodus olid suured perekonfliktid, kostja jõi sel ajal palju ning tunnistaja tahtis teda Wismarisse ravile viia. Tunnistaja hinnangul ei olnud tema abikaasa 2004 a aprillis isikuks, kellele anda laenu ükskõik mis summas, kuna tal ei olnud töökohta, vara oli kõik arestitud, ta just tuli vanglast ja perspektiiv oli samuti vangla. Tunnistaja väitel oli ta alati oma abikaasa rahaliste ja varaliste seisudega kursis. Ametialaste probleemidega ta täielikult kursis ei olnud, „kuna märtsis 2004 Xxxxe juhtum“ oli talle šokk.. Enne 2004. a. märtsikuud eri olnud kostja rääkinud, et teda võib ähvardada kriminaalsüüdistus 20 miljoni krooni ulatuses. Kostja ise ei ole end ka kunagi süüdi tunnistanud. A Ailt laenu võtmise kavatsusest kostja tunnistajale ei rääkinud. Kostja on kinnitanud temale, et tema seda laenu ei ole võtnud, et see oli võlakiri vastavalt tollele situatsioonile,, mis toimus märtsis-aprillis 2004.. Seda raha ei olnud, tunnistaja oli kohustatud võtma isegi lühiajalist laenu, et katta kriminaalasjas menetluskulusid. Tunnistaja ei teadnud ka enne 2002.a. laenu võtmist, et kostja kavatseb võtta laenu A Ailt. Tunnistaja teadis vilja ostmisega seoses firmade omavahelistest ärisuhetest, aga raha laenamisest ta ei teadnud. Tunnistaja sai sellest laenust teada alles 2006 a sügisel, kui laenudokumendid välja tulid. Nende maja osas kavatsetud tehingust rääkis talle kostja, kes ütles, et „A ajab need asjad korda“. Tunnistaja ise L Hga ega ka A Aiga sellest tehingust ei ole rääkinud (II, lk 152). Tehingu vormistamine L H`i nimele pidi toimuma selle eest raha saamata. 14.11.2008 asjas asjas toimunud viimasel kohtuistungil seletas kostja S K täiendavalt järgmist. Kostjale meenus, et Aitelt laenatud summa sissemaksjaks AS-i Xxxx kassasse oli M K, kelle nimele vormistati hiljem fiktiivne dokument ka laenu tagasimaksmisest. Sellise dokumendi vormistamine oli vajalik Rietuma pangast laenu saamiseks läbiviidava rahvusvahelise auditi jaoks, et „laenuvõlg ei kajastuks ettevõtte bilansis“. Veel meenus kostjale, et tema poolt 08.04.2004 kirjutatud võlakirja tekst oli valmis trükitud teda esindanud advokaadi Urmas Arumäe kontoris ning kostja kirjutas talle ette antud teksti lihtsalt ümber. Kostja ei mäleta, millal ja kus ta selle 08.04.2004 kuupäeva kandva dokumendi valmis kirjutas. Kostja väitel ei mäleta ta kõiki asjaolusid, kuna sel perioodil tekkinud pingetega seoses tekkisid tal probleemid tervisega ja ta võttis arsti poolt välja kirjutatud rahustavaid ravimeid (II, lk 212, 215). Samal kohtuistungil 14.11.2008 väitis hageja A A vande all kostja esindaja täiendavatele küsimustele vastates, et tema ei tea, kus kostja S K laenu küsimise ja 2004.a. aprillis laenu saamise ajal töötas. Kostja enda jutu järgi töötas ta AS-is Xxxx, samuti oli ta mitme äriühingu osanikuks.. Hageja ei mäleta, mida ta teadis märtsis 2004.a. Xxxxest vilja kadumisest ja sellega seotud isikutest, samuti Xxxxe tegevuse jätkumisest. Ta ei mäleta ka tema isa A A`i poolt antud nimetatud sündmustega seotud intervjuust ajalehele „Virumaa Teataja“ 24.03.2004. Ta arutas oma isaga kostjale laenu andmist, kuid ei mäleta, et oleks isaga arutanud Xxxxes toimunut ja kostja seotust nimetatud sündmustega. Hageja teadis, et Xxxxes oli puudujääk, kuid ei teadnud, kui suur see oli ja kuidas see oli tekkinud. Ajakirjandusest käisid läbi kostja isa ja R nimed, hageja teab, et aktsionäridest oli ka juttu, kuid täpselt enam ei mäleta.
Poolte Poolte seisukohad 14.11.2008 kohtuistungil: kohtuistungil: Hageja jääb hagiavalduses ja selle täienduses esitatud põhivõla, intresside ja viivisnõude juurde, samuti hagis ja vastuhagile esitatud vastuses toodud sisuliste ja õiguslike põhjendite juurde.
Vastuhagi hageja ei tunnista. Hageja leiab, et kostja on hagi osas esitanud vastuolulisi seisukohti. Ehkki kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu, on ta kohtumenetluse ajal alla kirjutanud 02.01.2007 dokumendile, milles ta võlga A Ai ees tunnistab. Hageja leiab, et hagi on tõendatud nii kirjalike tõenditega kui hageja ja tunnistajate tunnistajate kohtus vande all antud ütlustega. 08.04.2004 koostatud võlakirjas kostja kinnitab, et on raha summas 3,5 miljonit krooni kätte saanud ja kohustub selle tagastama. 02.01.2007 allkirjastatud dokumendis kohustus kostja tasuma igakuiselt A Aile 7500 krooni, kuni küsimuse lahendamiseni hüpoteekidega. 2002.a. koostatud laenudokumendist aga nähtub laen füüsilistele isikutele M Kile, V Sile ja S Kle summas 2 miljonit krooni, mille tagastamine on tõendatud koosmõjus kolme isiku - A A`, A A` ja L F` ütlustega. A Ai ja tema isa A A` ütlused laenu andmise asjaolude ja raha saamise kohta on kooskõlas kirjalike dokumentidega, samuti on ütlused omavahel kooskõlas ja loogilised. Nende ütlustest nähtuvad ka A Ai majanduslikud võimalused raha andmiseks nimetatud summas, samuti täielik usaldus S K vastu, mis tulenes pikaajalisest sõprusest ja varasema kohustuse korrektsest täitmisest. See seletab ka laenu andmise otsustamist. Olulise osa laenatud vahenditest moodustas varem antud laenu tagastus koos intressidega - 2,5 miljonit krooni. Hageja leiab, et L F ütlused tuleb lugeda usaldusväärseks kaitsepolitseist tagastatud kolme dokumendi osas, kuna nimetatud osas antud ütlused langevad kokku dokumentidega ja A Ai ning A Ai ütlustega 2 miljoni krooni laenu andmisest ja selle tagastamisest.L F` antud muude ütluste osas leiab hageja, et need ei ole usaldusväärsed ning on osaliselt rajatud soovile abikaasat päästa ning osaliselt võivad põhineda kostja antud ebaõigest informatsioonist.Tunnistaja väitel olid tal abikaasaga usalduslikud suhted ja ta oli mehe vara- ja rahaasjadega kursis, kuid samas möönas, et ei teadnud 2002.aastal võetud laenust midagi. Ka väidetava notaritehingu kohta kinnitas L F, et teab sellest vaid S K jutu järgi. Hageja ei nõustu kostja väidetega 08.04.2004 võlakirjas eelnevalt A A`i poolt AS Xxxx (pankrotis) juhtivtöötajate valdusesse ja AS Xxxx (pankrotis) vajadusteks antud laenusumma 2 miljoni krooni ümbervormistamisest ja ei nõustu ka kostja väidetega võlakirja vormistamisele eelnenud kavatsetud notariaalsest tehingust. Hageja leiab, et AS-i Xxxx ja A Ail võlasuhete puudumine on menetluse käigus leidnud täielikult tõendamist. Kuigi nii kostja kui tunnistaja V S selgitavad, et 2002.a. laenatud raha läks AS-ile Xxxxe, on see vastuolus AS-ist Xxxx (pankrotis) esitatud dokumentaalsete tõenditega. Väidetav laen 2 miljonit krooni pidanuks kohustusena kajastuma äriühingu bilansis, samuti peaksid nähtuma raamatupidamisest andmed laenu võtmise ja väidetavalt osalise tagasimaksmise (500 000 krooni) kohta äriühingu poolt. Selliseid andmeid raamatupidamises ega pankrotihalduritel ei kajastu ja ka muid tõendeid võlakohustuste olemasolust ei ole esitatud. Paljasõnalised, ebaõiged ja vastuolus kirjalike tõenditega on ka kostja väited, nagu pidanuks 19.03.2004 toimuma notariaalne tehing, mille käigus kostja oleks müünud xxxx asuva maja L He A Ai ees oleva võla katteks. Nimetatud andmete puudumist on kinnitanud notar Irma Rahnu kirjalikult oma õiendis, samuti Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ja xxxx Linnavalitsus kohtu päringule antud vastustes. Kostja väited 2002.a. võetud laenu tagastamata jätmisest on vastuolus tema abikaasa L F` ütlustega dokumendist 2002.a. laenu tagastamise kohta. Tunnistaja A A selgitas oma ütlustes, et 2002.a. laen maksti tagasi ja tema andis tagasimaksmise järel võlgnikule tagasi ka võlakirja. Kostja seletustega on vastuolus ka tunnistaja V Si ütlused. M K kostja tunnistajana ei oska asjakohaseid ütlusi anda ja väidab end asjaolusid mitte teadvat ja mitte mäletavat.
Hageja leiab, et kostja S K väited on vastuolus keskmise inimese, veelgi enam aga majandustegevuses kogenud isiku tavapärase käitumisega, kuna ei ole loogiline ega usutav, et S K pidanuks mingil põhjusel võtma endale olematu kohustuse ja koostama sellekohase dokumendi. Samuti puudub igasugune põhjus, miks A A pidanuks nõudma, et kolme kohustatud isiku ( 24.09.2002 dokumendis märgitud S.K , V.Si ja M.Ki ), s.o. kolme solidaarse võlgniku asemele astuks üks kohustatud isik. Hageja hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas kostja suhtes oli kriminaalmenetlus alustatud või mitte, kuna kostja on ise kogu aeg kinnitanud, et tema ei ole Xxxxes toimunus süüdi. Ka vaba ajakirjanduse poolt kajastatust ei saa teha ennatlikke järeldusi. Asjas ei ole oluline, kas hageja omas isiklikult ja avalike registrite kohaselt varasid summas 3 500 000 krooni laenu andmiseks, kuna hageja sai raha laenuandmiseks oma isalt A Ailt. Perekond Ail sularahas 2 miljoni krooni ulatuses 2002.a. laenu andmiseks vahendite olemasolu tunnistab kostja ise, samuti 2002.a. koostatud laenudokument ja ka kostja tunnistajad V S ja L F. Enamik 08.04.2004 S Kle laenatud rahast pärines eelmise laenu tagastusest koos intressidega. A Ail vahendite olemasolu tõendab hageja tema poolt asjas esitatud dokumentidega (xxxx väljastatud õienditega töötasudest, konto väljavõttega 1,1 miljoni krooni üleandmisest hagejalt). Hageja leiab, et A Ai ütlustes tema tagasihoidliku ja säästliku eluviisi kohta ei ole põhjust kahelda. Hageja on esitanud temale A Ai poolt kirjaga saadetud koondi oma sissetulekute kohta ning ka laenulepingu, millega hageja vanavanemad on andnud talle 1991.a. laenu 50 000 rubla maja ehituseks xxxx külas. A Ail oli taasiseseisvumisaja alguseks sääste välisvaluutas ca 3 miljoni krooni ulatuses ning töötasude ja pensionina on ta teeninud alates üheksakümnendatest aastatest veel enam kui 3 miljoni krooni ulatuses, samuti on ta saanud hagejalt 1,1 miljonit krooni kingituseks. Eeltoodu kinnitab, et isa ja poja vahel olid usalduslikud suhted ning see aitab ka mõista, miks usaldas A A omakorda 2004.a. pojale edasilaenamiseks 3,5 miljonit krooni. Samuti annab see kinnitust perekonna sees liikunud summade suurusest. Hageja lisab, et kostja väited võlakirja teksti koostamisest Urmas Arumäe poolt ei ole tõepärased ega usaldusväärsed, kuna advokaat Urmas Arumäe ei kirjutaks vigases eesti keeles, samuti ei oleks ta lasknud läbi intresside tõlgendamisel kahemõttelisust. Samuti leiab hageja, et kostja väited varasema laenukohustuse ümbervormistamisest, millega hageja küll ei nõustu, annaks samuti aluse võla tagasinõudmiseks. Kostja seisukohad 14.11.2008 kohtuistungil Kostja hagi ei tunnista ning palub rahuldada tema poolt esitatud vastuhagi - tuvastada S K`l lepingujärgse kohustuse – tasuda A A`ile laen summas 3 500 000 krooni, lepingujärgsed intressid, millised tulenevad 08.04.2004 sõlmitud laenulepingust – puudumine. Võlakirjana pealkirjastatud dokumendi kohaselt on S K kätte saanud A Ailt 3 500 000 krooni. Kostja ei nõustu hagiga, kuid esitab alternatiivse vastuväite hagile intresside ja viiviste osas. Võlakirja tekstist nähtuvalt kohustub laenaja võlgnetavalt summalt tasuma intressi 2,5% ning viivist 0,l% tasumisega viivitatud iga kuu eest. Eelnevast tulenevalt on ebaõiged hageja esitatud arvestused, milles hageja lähtub intressist 2,5% aastas. Kuna leping sellekohast võimalust ei sisalda, siis oleks tasumisele kuuluvaks intressisummaks 87 500 krooni. Viivised ei kuuluks väljamõistmisele, kuna arvesse tuleks võtta asjaolu, et kostjal puudub vara. Talle on võimaldatud vastuhagi esitamisel riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisel, samuti nähtub sissenõudeks vajaliku vara olemasolu hagi tagamise taotlusest (II, lk 217). Kostja hinnangul ei ole hageja avaldanud konkreetset seisukohta, millega on tegemist 08.04.2004 dateeritud dokumendi puhul. 05.06.2007 kohtule esitatud avalduses hageja selgitas, et „08.04.2004 sõlmiti leping 3 500 000 krooni laenamiseks, mille kohta vormistati võlakiri".
Kostja saab lähtuda üksnes dokumendi tekstist ja tuvastatud asjaoludest, mille kohaselt hageja faktiliselt hindab suhet laenulepinguna, mitte aga võlatunnistusena, millega vormistati ümber Si, K ja K ning A Ai vaheline laenuleping summa 2 miljoni krooni laenamiseks.. Kuna 02.01.2007 koostatud „Allkiri“ on kirjutatud A Ai poolt, kes A Ai ja A Ai sõnade kohaselt 3,5 miljoni kroonise laenuga ei tegelenud, siis saab nimetatud dokumendi sisust järeldada, et tegemist oli siiski laenusuhtega enne 08.04.2004. Kostja kinnitab endiselt, et 08.04.2004 ei ole ta laenu saanud, vaid on kirjutanud kolme isiku poolt AS Xxxx huvides võetud ja täitmata aegunud kohustuse täitmiseks võlakirja, reaalselt raha saamata. AS-is Xxxx xxxx puudujäägi avastamise järel jäid M K ja V S vangistusse ja 2002.a. võetud laen 2 miljonit krooni jäi osaliselt tagastamata. Aid tegid ettepaneku tema maja müümiseks A Ai õele L H . Kuna seda tehingut ei olnud võimalik vastavalt tunnistaja L Fi ütlustele teha, siis oli S K olukorras, kus ta kirjutas kolme isiku poolt täitmata aegunud kohustuse täitmiseks võlakirja reaalselt raha saamata. Ka S K oli kahtlustatavana kinni peetud ja ta vabastati 25.03.2006. Kostja väidab, et L F`i ütlused on usaldusväärsed ning 2 miljoni krooni tagastamise kohta tunnistaja üksnes oletas, kindlalt antud asjaolu kinnitamata. Analüüsides tehingul kajastatud aega – 08.04.2004 – ja lähtudes ülaltoodud faktilistest asjaoludest ja avaliku teabega internetist, oli 08.04.2004 S K isikuks, kes oli üldteadaolevalt kahtlustatav kuriteos, millega oli põhjustatud varaline kahju üle 20 miljoni krooni.. Kostja palub nimetatud asjaolu käsitleda üldteadaoleva asjaoluna ja seda põhjusel, et alates 18.03.2004 oli kõigis vabariiklikes ajalehtedes - Päevaleht, Postimees, Äripäev, SL Õhtuleht, samuti ka kohalikus lehes „Virumaa Teataja“ nimetatud teema igapäevaselt käsitletud. Kostja esitab väljavõtte failidest, kus vastav teave avaldati erinevate pealkirjade all. Näiteks, http://www.epl.ee/artikkel/260382 17.03.2004 avaldas Eesti Päevaleht artikli „Suur osa riigi teravilja julgeolekuvarust läks kaotsi“, .ja - 19.03.2004 ajalehes „Eesti Päevaleht“ ilmunud artikli „Äriregistri kohaselt kuulub ligi kahe miljoni kroonise maksuvõlaga Xxxx kahele perekonnale. Firma juhtkonda kuuluvad V S, J S, S K ja V K on ühtlasi Keskerakonna liikmed“, jne. A A, keda avalikkus seostas samuti läbi Xxxxe juhtimise kadunud riigiviljaga, on andnud intervjuu Virumaa Teataja päevaintervjuuna milline avaldati 24.03.2004 „ Rakvere põletab ka riigivilja“. Kostja leiab, et kuna nii hageja A A kui ka A A väitsid sündmustest teadvat massimeedia kaudu, siis oli mõlemal isikul olemas teave S K seotusest enam kui 20 miljoni krooni ulatuses puudujäägiga Xxxxest, sellest, et ta on nimetatud kuriteos kahtlustatav ja sellest, et Xxxxe tegevus on lõpetatud, töötajad on sundpuhkusel ning faktiliselt S Kl tööd ei ole. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole mõistlik hageja ja tunnistaja A Ai selgitus, et neile ei olnudki vaja teada, milleks laenu oli vaja ja millistest vahenditest laen tagastatakse. Hageja ja tunnistaja A A annavad ka erinevaid selgitusi laenu tingimuste kooskõlastamise üle. Hageja ei tea isegi laenu tähtaega ja mainib, et intresside summa oli 2,5% kuus. Kostja leiab, et ei ole usutav ja kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, et suure varalise kahju põhjustamises süüdistavale isikule, kellel puudub töökoht, kellel vastavalt tunnistaja L Fi seletustele on tõsised alkoholiprobleemid, antakse laenu ilma selle eest tagatist nõudmata, samuti ei ole usutav ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas, et füüsilisel isikul on sularahana kodus enam kui 3,5 miljonit krooni. Sellist olukorda ei saa ükski mõistlik heas usus käituv isik käsitleda mõistliku käitumisena.. Vastavalt avalikele registritele kuulus sellel ajal S Kle kinnisvara nii xxxx kui ka xxxx, mis oleks andnud võimaluse seada tagatis laenu tagasimaksmise tagamiseks. Seda ei tehtud, sest S K ei saanud raha ja siis puudus ka vajadus tagatise seadmiseks.
Hageja ei mäletanud palju rahapakke oli (65-70), kuid kinnitas, et kupüüre keegi üle ei lugenud. Seega ei kinnita A A summa 3,5 miljoni krooni olemasolu. Seadusandja peab lepingute sõlmimisel eelkõige vajalikuks hinnata tehingu eesmärki.. Ei ole usutav ja mõistlik, et isik laenaks tagatiseta sellise summa ilma selle kasutamise ajal mingit intressitasu saamata ja et intress makstakse peale laenu tagastamist 4 kuu jooksul ja seda määras 2,5% laenusummalt (summa 87 500 krooni), mis on oluliselt madalam kommertspankade intressimääradest - 4-5 % pikaajaliste laenude puhul, 8-10 % lühiajaliste laenude puhul aastas. Käesoleva laenu puhul oleks tulu olnud 87 500 krooni, milline summa on oluliselt madalam ka tähtajalise hoiuse intressist alates 4% aastas. A A ei ole VÕS § 396 lg 1 tulenevat kohustust laenu väljamaksmises täitnud ja ta on kohtuistungil 29.11.2007 kinnitanud, et temal endal laenu andmiseks raha ei olnud. Seega puudus hagejal laenuandjana võimalus laenu välja anda. Oma sissetulekute kohta hageja andmeid ei esitanud. Kostja leiab, et hageja väitest oma isaga ühise elamu kohta ning tema eelpool märgitud sissetulekute puudumise alusel saab teha järelduse, et ta oli samuti A Ai ülalpeetav ja A Ai poolt teenitud tulust kaeti ka tema ülalpidamiskulusid. 3,5 miljonit krooni on hageja väidete kohaselt kogu ulatuses A Ai raha ja hageja raha selle summa hulgas ei olnud. Kostja leiab, et tsiviilasjas kogutud tõendid ka A Ail 2004.aprillis sularahas 3,5 miljoni krooni väljalaenamise võimalust ei kinnita. Hageja esitatud tõendite alusel on perioodil 1992 -aprill 2004 tõendatud A A`il sissetulek summas 3 784 455 krooni (s.o. alates krooni käibelelaskmisest kuni laenu andmiseni 08.04.2004). Kuna A Ai ütluste ja esitatud tõendite alusel olid tema kulutused kõige minimaalsemal tasemel samal perioodil summas 1 092 200 krooni (arvestamata on seejuures kulutused riietele, koduse vara soetamisele, reisimisele, bensiinile, elamu rekonstrueerimisele, mille käigus ehitati täiendavaid ruume (magamistuba) ja bassein.), siis ei olnud A Ail võimalik anda hagejale 3,5 miljonit krooni: tal ei saanud olla rohkem raha kui 2 692 255 krooni. Hageja esitatud lihtkirjalik laenuleping hageja vanavanemate poolt hagejale 50 000 rubla ehk 5000 krooni laenamisest kinnitab, et ka kõik peresisesed laenusuhted vormistati kirjalikult. Vastavate rahaliste vahendite kohta hageja poolt tõendite mitteesitamise kaudu saab kostja tõendada, et sellist raha ei olnud võimalik reaalselt laenata. Laenamiseks reaalse raha puudumisel ei täitnud ka hageja laenuandja kohustust ja tal puudub võimalus esitada täitmisnõue. Põhjus, miks kostja S K andis võlakirjana pealkirjastatud dokumendile allkirja reaalselt raha saamata, on tõendatud dokumentaalse tõendiga, mille kohaselt kolm isikut (K, K ja S) laenasid A Ailt raha 2 miljoni krooni. Kuna see laen jäi tagasi maksmata ja teised isikud olid vahi all, siis pandi kostja hageja ja viimase isa poolt olukorda, kus temalt nõuti võlakirja kirjutamist tagastamata laenuosa katteks, reaalselt talle raha andmata. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub põhivõla osas rahuldamisele täielikult, kõrvalnõuete osas aga osaliselt. Kostja esitatud vastuhagi kuulub täielikult rahuldamata jätmisele. Hageja A A nõudeks on kostjalt S K`lt 08.04.2004. sõlmitud laenuleping -võlakirjale tuginedes võlgnevuse summas 3 500 000 krooni ning lepingus sätestatud viivise ja intressi väljamõistmine.
Seisuga 09.04.2007 moodustab hageja nõutav intress summas 261 785.16 krooni ja viivis 81 549.99 krooni. Viivist 0,1% põhivõlgnevuse summast kuus taotleb hageja kuni põhivõlas kohustuse täitmiseni (I, lk 135-136). S K on esitanud vastuhagina nõude tuvastada temal lepingujärgse kohustuse - tasuda A Aile laen summas 3 500 000 krooni ja lepingujärgsed intressid, millised tulenevad 08.04.2004 sõlmitud laenulepingust – puudumine (I, lk 187-191). Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 1) 08.aprillil 2004 koostatud „Võlakirjas“ on kostja S K (isikukood xxxx), elukoht xxxx, p 1 kinnitanud , et on kätte saanud A A`ilt laenuna kolm ja pool miljonit (3 500 000) Eesti krooni. Võlakirja p 2 kohaselt kohustub ta tasuma võlgnetavalt summalt intressi 2,5%, mille tasub peale võlgnevuse tagastamist 4 kuu jooksul. Võlakirja p 3 kohaselt kohustub ta maksetega viivitamisel tasuma viivist 0,1% tasumisega viivitatud summalt iga viivitatud kuu eest. Võlakirja p 4 järgi on ta kohustunud tasuma võlgnetava summa täielikult aprillil 2005. Sama võlakirja allosas on punkti 4a täpsustatud – „Kohustun võlgnetava summa kolm ja pool miljonit (3 500 000) EEK täielikult tagastama aprillikuus 2005 (aasta) (koopia võlakirjast - I, lk 8,60, originaal eraldi ümbrikus (II köite juures). 2) 02.01.2007 on koostatud vene keeles dokument pealkirjaga „Raspiska“ , tõlgituna „Allkiri“, mille allkirjastanud isik on märkinud, et on „valmis iga kuu maksma 7500 krooni. Olukorra muutumisel hüpoteekidega küsimus lahendatakse lõplikult kuni minu võla täieliku tasumiseni A Ai ees“ (I, lk 113, 114). 3) 19.03.2004 on Kaitsepolitsei poolt kostja elukohast läbiotsimisel (I, lk 123-126) ära võetud ja kostja abikaasa L Fi avalduse alusel 30.01.2007 (I, lk 127) tagastatud AS xxxx Xxxx blanketil vormistatud võlakohustus, mis on 24.09.2002 allkirjastatud V S , M Ki ja S K poolt A Ailt 2 miljoni krooni laenu saamises (I, lk 120-121,122). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.04.2004 koostatud „võlakirja“ teksti on kirjutanud ja allkirjastanud kostja, samuti puudub vaidlus, et 02.01.2007 koostatud dokumendi „Allkiri“ on allkirjastatud kostja S K poolt. Pooled vaidlevad 08.04.2004 võlakirjas märgitud võlakohustuse aluseks olevate asjaolude ja kostjal hageja ees lepinguliste kohustuste olemasolu üle, 02.01.2007 koostatud dokumendiga 08.04.2004 võlakohustuse tunnistamise ja ka 24.09.2002 allkirjastatud võlakohustuse aluseks olnud asjaolude ja selles kajastatud kohustuse täitmise üle. Hageja A A tugineb oma nõudes VÕS § 30, 100, 101 ja 396 sätestatule ning leiab, et 08.04.2004 koostatud dokument oli üheaegselt laenuleping – võlakiri, milles kostja poolt võetud kohustus on täitmata. Hageja väitel andis ta samal päeval 08.04.2004 kostjale oma elukohas xxxx külas sularahas üle 3,5 miljonit krooni, mille ta sai oma isalt A A`ilt ja mille laenamise tingimustes oli eelnevalt poolte vahel kokku lepitud.. Omakäeliselt samal päeval koostatud võlakirjas tunnistas kostja nimetatud summas laenu kättesaamist ja kohustus tagastama laenu kindlaksmääratud tähtajaks ning tasuma saadud laenult intresse (2,5% aastas- vastavalt kõrvalnõuete osas esitatud avaldusele - I, lk 135) ja ka viivist. Kostja S K väitel ei ole ta hagejalt 08.04.2004 võlakirjas nimetatud summas laenu saanud, võlakiri ei vasta VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu tingimustele, hageja ei ole täitnud laenuandja kohustust rahasumma üleandmiseks ja tal puudusid ka vahendid sellise summa laenamiseks, mistõttu on esitatud vastuhagi lepingujärgse kohustuse (08.04.2004 allkirjastatud võlakirjast tuleneva kohustuse) puudumise tuvastamiseks (I, lk 187-191).
Kostja leiab, et 08.04.2004 vormistatud võlakirja võiks käsitleda võlatunnistusena varasema ASXxxx huvides kolme isiku poolt võetud A A`ilt võetud ja osaliselt täitmata laenukohustuse ümbervormistamisest, kus laenuandjaks jäi hageja ja laenu saajaks kolmest kohustatud isikust üksnes kostja, seejuures laenusumma ise kajastab varasemat täitmata kohustust koos kõrvalnõuetega. Ka 24.09.2002 allkirjastatud dokument tõendab AS-i Xxxx ning A A`i vahel lepingulise suhte olemasolu ning põhjendab ja selgitab ka AS-is Xxxx avastatud suures koguses xxxx kadumisega seoses selle osaliselt täitmata võlakohustuse vormistamist 08.04.2004 koostatud võlakirjana. Kohus, olles ära kuulanud hageja seletuse vande all, samuti kostja selgitused asja kohta ning tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud ja ka kohtu abil välja nõutud dokumentaalseid tõendeid ning analüüsinud kõiki tuvastatud ja ka kostja märgitud üldteadaolevaid asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue 08.04.2004 koostatud võlakirjast tuleneva võlakohustuse täitmiseks on põhjendatud ja kuulub põhivõla osas ka täielikult rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 11 lg 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 4 teises lauses sätestatu kohaselt võib seaduses ette näha, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtus tuvastatud faktiliste asjaolude ja hageja esitatud 08.04.2004 koostatud võlakirja tekstist tulenevalt leiab kohus, et nimetatud võlakirjas on kajastatud poolte vahel eelnevalt suuliselt saavutatud kokkulepe laenulepingu olulistes tingimustes (VÕS § 396 lg 1): võlakirjas on kohustatud isik - S K laenajana omakäeliselt kinnitanud laenuandja A Ai`ilt laenuks saadud summa 3 500 000 krooni kättesaamist ning on kohustatud isikuna märkinud laenu tagastamise tähtaja – aprill 2005, sams võlasummalt makstava intressi ja viivise suuruse. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud võlakirjast selgelt, et tegemist on iseseisva võlakohustusega (konstitutiivse võlatunnistusega – VÕS § 30 lg 1 ja 2), mis on kohustatud isiku poolt antud kirjalikult laenu saamisel.. Nimetatud võlakirja tekstist ei nähtu ühtegi viidet varasema võlakohustuse asendamisele (või pikendamisele) ning kostja sellekohased väited varasema kohustuse ümbervormistamisest ei ole ka kohtus tõendamist leidnud. Seejuures on ka kostja väited mingist varasemast „aegunud kohustuse ümbervormistamisest“ ebaselged ega vasta ka kostja hilisemale tuginemisele väidetavalt septembris 2002. võetud ja osaliselt täitmata võlakohustusega seonduvale. VÕS § 29 lg 1 tulenevalt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel seejuures eelkõige arvestada 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
Hageja nõue 08.04.2004 võlakirjas kajastatud laenusuhtest tuleneva võlakohustuste täitmiseks on tõendatud eelkõige kostja enda allkirjaga tema poolt 08.04.2004 koostatud võlakirjas 3,5 miljoni krooni kättesaamisest, samuti veel kohtumenetluse käigus 02.01.2007 oma allkirjaga kinnitatud lubadusest asuda hagejale võlakohustuse katteks tasuma 7500 krooni kuus (I, lk 113). 08.04.2004 nimetatud summas raha üleandmist kinnitas hageja kohtus vande all seletuse andmisel, samuti kinnitas sularahas kodus nimetatud summa olemasolu ja selle väljalaenamist tunnistaja A A. Kostja S K väited 08.04.2004 olematule summale allakirjutamisel esinenud sunnitud olukorrast, ei ole veenvad. 29.11.2007 kohtuistungil tunnistas kostja 08.04.2004 koostatud võlakirja vormistamise kohta selgituse andmisel, et keegi teda seejuures ei ähvardanud ega mõjutanud (II, lk 84).. Kostja esindaja poolt esiletoodud järeldused varasema võlakohustuse ümbervormistamisest rajanevad üksnes kostja enda seletusel ning tunnistajate L F`i ja V S`i poolt antud vastuolulistel ütlustel ning ei ole tõendatud ühegi dokumentaalse tõendiga. Kostja väited AS-iga Xxxx kujunenud olukorraga seonduvalt, milles kohustatud isikutest üksi vabaduses olles oli ta sunnitud sellises summas võlakohustuse allkirjastama ilma tegelikult raha saamata, on paljasõnalised ja tõendamata.. Tema väidete usaldusväärsust kahandab ka kohtumenetluse käigus võlakirja koostamise asjaolude osas antud seletuse muutmine: nii kirjalikes vastuväidetes kui vastuhagis on märgitud, et 08.04.2004 kohtus S K A Ai isa A A'iga viimase elukohas, kus (kostja versiooni kohaselt) tegi A A talle ettepaneku varasema võlakohustuse ümbervormistamiseks ja andis ka lubadusi kostja suhtes võlakirjast tulenevate juriidiliste tagajärgede puudumisest (I, lk 152-154, I, lk 187-191). Ka 29.11.2007 toimunud kohtuistungil seletas kostja, et võlakirja vormistamine toimus Aite juures kodus, selle koostamise juures oli A A ja kooskõlastatud oli see enne A A`iga (II, lk 81-84). Alles viimasel kohtuistungil - 14.11.2008 – kostjale meenunud asjaolude kohaselt, oli ta võlakirja teksti kirjutanud etteantud teksti järgi, mis oli trükitud teda esindanud advokaat Urmas Arumäe kontoris, kuid seejuures ei meenunud kostjale, kus, millal ja millistel asjaoludel ta selle „võlakirja“ etteantud paberi pealt maha kirjutas (II, lk 215). Kostja selgitus nimetatud suhteliselt oluliste asjaolude sedavõrd hilisema meenumise põhjustest ei ole usaldusväärne: kostja väitel oli ta seoses alustatud kriminaalmenetlusega sel ajal pingeseisundis ja rahustite mõju all ega mäleta toimunu üksikasju, samas aga kinnitas kohtule, et „sõitis sel ajal ringi autoga“. Kostja ei ole ka kohtumenetluses kordagi väitnud, et ta võlakirja koostamisel ei oleks toimuvast aru saanud (II, lk 215). Võlakirjas märgitud summas 08.04.2004 sularahas laenu üleandmist hageja ja tema isa A Ai ühises kodus xxxxx külas kinnitab hageja vande all antud seletuses ning A A tunnistajana ütlusi andes. Raha üleandmise asjaoludes langevad nende ütlused kokku (raha oli pakkides ja üleandmine toimus kilekotis). Kostja väited selles, et kuna hageja ütlustest nähtuvalt kupüüre üle ei loetud, siis ei kinnita hageja summas 3,5 miljoni krooni olemasolu, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Hageja kinnitas, et summa oli 3,5 miljonit krooni, et raha oli pakkides 500kroonistes kupüürides 50 000 krooni kaupa ning pakke oli 65-70 tükki ning pakid loeti üle (II, lk 76). Võlakirjas on kostja ise kinnitanud 3,5 miljoni krooni kättesaamist ja ta ei ole ka kohtumenetluse käigus kordagi väitnud, et üleantud summa oli tegelikult väiksem. Kohus leiab ka, et kuigi hageja poolt vande alla antud seletuses nimetatud laenu tähtaeg (pool aastat) ja intresside arvestamise alus (2,5% kuus) ei vasta võlakirjal märgitule, võib see eksimus olla seletatav ka pikema aja möödumisega tehingu sõlmimisest. Kostja väitel ei ole hageja esitatud võlakirja puhul tegemist laenulepinguga, vaid varasemast võlakohustusest tuleneva võlgnevuse ümbervormistamisel koostatud võlatunnistuse andmisega. (VÕS § 396 lg 2). Kostja S K sellekohased väited hageja isa A Ai ja AS –i Xxxx vahelistest lepingulistest võlakohustustest, nende osalistest täitmata jätmisest ja ka sellega seonduvast
võlakirja vormistamisele eelnema pidanud väidetavast müügitehingust 19.03.2004 , ei ole aga tõendatud ühegi dokumentaalse tõendiga. Kohus leiab, et kostja S K väited AS-i Xxxx huvides võetud mitmest laenust ja laenukohustuse hilisemast mitmekordsest ümbervormistamisest on vastuolulised ja tõendamata. Kostja on väitnud nii 24.09.2002 laenule eelnenud 2001.a. võetud võlakohustuse olemasolu ja selle täitmist kui ka 24.09.2002 võlakohustuse alusel uue laenu võtmist, millest osa – 500 000 krooni tagastati, oskamata täpsustada, millal ja millistes summades laenud võeti ja kuidas tagasimaksmine toimus, samuti – kas tegemist oli üksnes intresside või ka põhivõlgnevuse osalise tagastamisega. Nii on kostja väide tagastamata laenust ca 1,5 miljoni krooni ulatuses täielikult põhistamata. Kohtule on kostja enda poolt esitatud ainult üks kirjalik dokument Aitelt varem võetud laenu kohta ja see on 24.09.2002 kolme isiku poolt allkirjastatud võlakohustus 2 miljoni krooni laenamisest A Ailt. Nii hageja kui tunnistaja A A kinnitasid nimetatud summa tagastamist tähtaegselt koos intressidega, kokku summas 2,5 miljonit krooni sularahas. Sularahas laenu saamisi A A`ilt ja ka laenu tagastamisi kinnitas ka kostja, samuti kinnitas seda kohtus tunnistajana V S, kelle ütluste kohaselt küll võeti suures summas sularahas laenu A`itelt kahel korral ja mõlemal korral olid füüsiliste isikutena kohustatud isikuteks tema, kostja ja M K, kes kuulusid ka AS Xxxx juhtkonda (II, lk 129-140). Tunnistaja M K 24.09.2002 võlakohustuse vormistamisega seonduvaid asjaolusid ei mäleta, kuigi kinnitab, et dokumendil on tema allkiri. M K`i kinnitusel ei ole temalt selle dokumendi alusel võlga tagasi nõutud ja ta ei tea ka endal selle dokumendiga seoses mingi võlakohustuse olemasolu olevat. Kas AS-il Xxxx on selle dokumendi alusel raha saanud ja tagasi maksnud, seda tunnistaja ei teadnud (II, lk 124-128). Tunnistaja V S`i ütluste kohaselt jäi osaliselt A`itelt sularahas nende kodus saadud laen tagastamata, kuid tunnistaja ei osanud kohtule kinnitada, kas talle kohtus näidatud 24.09.2002 kuupäeva kandev ja kolme isiku poolt allkirjastatud võlakohustus oli esimene võlakohustusega dokument või siis teine dokument, mille alusel kohustus jäi osaliselt täitmata. Ta ei teadnud ka, mis sai võla tagastamisel võlakohustusega dokumendist. Tema ütlused on vastuolus ka kostja S K seletusega väidetava AS-i Xxxx huvides võetud laenu kasutamisest ja intresside maksmisest. Kostja S K väitel tema ei tegelenud äriühingule raha üleandmisega ega ka tagastamisega, vaid vormistusliku poolega, summa sissemaksmisega ja tagastamisega tegeles juhatuse liikmena V S. Tunnistaja V S aga ei mäletanud kohtus, mil viisil saadud laenusid AS –i Xxxx huvides kasutati või kuidas neid raamatupidamisdokumentides kajastati. Laenu võtsid nad füüsiliste isikutena, mis oli väidetavalt ka A A`i seatud tingimuseks laenu andmisel. V Si väitel andis ta intressideks ettenähtud summad kassast ja andis sularahas S K`le, kes viis ja andis need A Aile. Kuidas ja miks ei kajastunud võetud laenud ega makstud intressid AS-i Xxxx (pankrotis) raamatupidamisdokumentides, seda V S juhatuse liikmena seletada ei osanud. Kostja poolt 14.11.2008 kohtuistungil meenunud asjaolude kohaselt oli laenu sissemaksjaks kassasse hoopis M K, kelle nimele vormistati hiljem ka fiktiivne dokument laenu tagastamisest. A Ai ja AS-i Xxxx vahel olnud väidetava võlaõigusliku suhte kohta ei ole esitatud ühtegi sellekohast dokumenti. Nimetatud äriühingu raamatupidamise arvestuses vastavad andmed puuduvad. Kostja väitel oleks pidanud laenu võtmine ja intresside maksmine olema kajastatud raamatupidamises. Tunnistaja V S laenu kajastamist AS-i Xxxx raamatupidamises seletada ei osanud, kinnitas vaid, et laen oli võetud vilja ostmiseks kolme füüsilise isiku poolt ja seda on kasutatud AS Xxxx huvides. 08.06.2007 korraldava määrusega rahuldas kohus kostja taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks, kohustades AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotihaldureid esitama kohtule kassasissetuleku dokumendid sularahas üle 500 000 krooni sissemaksmise kohta AS-i Xxxx kassasse perioodil 24.09.2002 kuni 01.11.2002 (I, lk 155-156). 07.07.2007 AS –i Xxxx (pankrotis) pankrotihaldurite Reet Relviku ja Toomas Saarma edastatud vastuse kohaselt AS-i Xxxx (pankrotis) arhiveeritud raamatupidamise dokumentide hulgas kohtu poolt küsitud dokumente sellise sularahas toimunud sissemakse kohta ei ole (I, lk 176)
Kuna kostja väidetud laen oli võetud füüsiliste isikutena AS Xxxx huvides, siis laenusumma tagastamata jätmise korral peaks nimetatud isikutel olema esitatud nõue AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses, kuid AS Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Reet Relviku poolt 17.06.2008 koostatud vastusest kohtu päringule 30.05.2008 nähtub, et AS Xxxx (pankrotis) on tunnustatud üksnes S K, V S`i ja M K`i poolt esitatud töölepingutest tulenevaid nõudeid. Muid nõudeid nimetatud isikute poolt AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitanud (II, lk.163). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka tõendatud A Ail ja AS-i Xxxx lepinguliste suhete ja sellest tulenevate täitmata võlakohustuste olemasolu. 08.04.2004 koostatud võlakirjas märgitud võlakohustuse tulenemist varasemast võlgnevusest ei tõenda ka kostja väited 19.03.2004 kavandatud notariaalsest tehingust. Isegi juhul,kui vastavaid päringuid tehingu teostamiseks oleks teostatud, siis ei oleks see kohtu hinnangul tõendanud kostja poolt 08.04.2004 laenu mittesaamist. Samas ei ole kostja väited 08.04.2004 võlakirja koostamisele eelnema pidanud 19.03.2004 kavandatud notariaalse tehingust kohtus ka tõendamist leidnud. Kostja väitel pidi xxxx notar Irma Rahnu büroos tehtama A A`i ettepanekul tehing, millega kostjale ühisvarana kuuluva elamu xxxx müüakse A Ai õele L H`ile tagamaks kostja vara säilimist ja A Ai ees esineva AS-i Xxxxe kohustuse täitmist. Vastav kostja teave tehingu eelregistreerimisest ei ole aga kohtus tõendamist leidnud. xxxx notar Irma Rahnu on kirjalikult kinnitanud hagejale antud õiendis, et tal puuduvad andmed võimaliku 19.03.2004 tehingu osas, samuti, et nimetatud tehing ei saa isegi hüpoteetiliselt olla kajastatud e-notar andmebaasis, sest vastav andmebaas võeti kasutusele alles 2006 (II, lk 16). Kostja taotlusel nõudis kohus tehingu eelneva registreerimise ja tehingu tegemiseks notari poolt tehtud võimalike päringute kohta andmeid ka xxxxx Linnavalitsusest ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide ja registrite osakonnast 21.11.2007 saadud vastuse kohaselt ei ole notar Irma Rahnu 01.03.2004 kuni 19.03.2004 teinud järelepärimisi xxxx osas (II, lk 59). Samuti nähtub xxxx Linnavalitsuse kirjast 05.11.2007,, et ka nende dokumendiregistris ei ole samal ajavahemikul registreeritud notar Irma Rahnu või tema büroos töötava isiku poolt elektrooniliselt edastatud taotlust ega ka linnavalitsuse vastust teabe saamiseks xxxxx kinnistul asuvate ehitiste kohta, s.h. keeldude ja pantide kohta (II, lk 38). Seega ei nähtu ühestki ametiasutusest antud tõendist andmeid 19.03.2004 notari juures kavandatud tehingu eelregistreerimist ega vastavate eelpäringute tegemist. Kohus leiab ka, et kostja abikaasa L F`i poolt antud ütlused 19.03.2004 toimuma pidanud tehingust ei ole selles osas usaldusväärsed, kuna vastav teave pärineb kostjalt endalt ning tunnistaja ise ei viibinud L H`i ja kostja sellekohase jutuajamise juures, samuti ei ole ta ise nimetatud tehingust rääkinud ei L H`i ega A Aiga. L F`i poolt tunnistajana antud ütlused on vastuolulised ja mitteusaldusväärsed ka kostjal hageja ees laenukohustuse puudumise osas. Tunnistaja väitis kohtus, et tal olid kostjaga usalduslikud suhted ja ta teadis kostja rahaasjadest, kuid samas seletas, et 08.04.2004 koostatud võlakirjast sai ta teada alles 2006.aasta sügisel kohtu poolt kostja varale keelumärke seadmisel, samuti ei teadnud ta 2002.a. A A`ilt võetud laenust ega teadnud ka kostjal olemas olnud võlakohustuste suurust, seda isegi väidetava 19.03.2004 nende eramuga kavandatud notariaalse (rahatu) tehinguga seoses. Eeltoodu alusel saab kohus teha järelduse, et tegelikult puudus tunnistajal ülevaade oma abikaasa tegevusest ja tema rahalistest tehingutest. Erinevad on ka poolte hinnangud 02.01.2007 kostja poolt võla tasumiseks antud allkirja suhtes. Hageja leiab, et 02.01.2007 kostja poolt antud „allkirja“ võla tasumiseks maksetena summas 7500 krooni kuus saab käsitleda ka 08.04.2004 võlakirjas märgitud laenukohustuse tunnistamisena. Kostja esindaja väitel ei ole 02.01.2007 kostja antud „allkirja“ võimalik käsitleda võlakirjas märgitud kohustuse tunnistamisega, kuna „allkirjal“ ei ole ühtegi viidet 08.04.2004 koostatud doku-
mendile, samuti on dokument koostatud väidetava laenuandja isa, mitte aga laenuandja enda poolt. Kohus, hinnates 02.01.2007 kostja S K poolt allkirjastatud dokumendi koostamise asjaolusid ja kostja enda seletust nimetatud dokumendi osas kohtu eelistungil 03.01.2007 (allkirja andmisele järgnenud päeval), leiab, et 02.01.2007 antud kostja „allkiri“ on seostatav 08.04.2004 koostatud võlakirjas märgitud kohustusega. Selles, et dokumendil on kostja S K enda allkiri, vaidlus puudub. Sellel perioodil pidasid pooled kohtumenetluse ajal läbirääkimisi asja võimalikuks lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. 02.01.2007 antud „allkirjas“ on märgitud, et kostja on „valmis iga kuu maksma 7500 krooni“ .....ja..... „Olukorra muutumisel hüpoteekidega, küsimus lahendatakse lõplikult kuni minu võla täieliku tasumiseni A Ai ees“ (I, lk 113, 114). Seega, asjaolu, et dokumendi teksti kirjutas A A, ei oma iseenesest tähtsust, kuna võla tasumise kohustust tunnistab kostja just A Aile. Tunnistajad on ka asjas seletanud, et laenude võtmisel olid asjaga tavaliselt seotud nii A kui A A. Samuti seletas S K 03.01.2007 eelistungil, et „ma lubasin eile, et 7500 krooni on mul võimalik iga kuu maksta...“ ja edasi „töö edukuse korral ehk edaspidi on võimalik ka rohkem maksta. 3,5 miljoni summa võlakohustust olen tunnistanud“. Kostja lisab küll, et „see kohustus ei ole ainuüksi minu kohustus, ka teised osalesid selles“, kuid ainuüksi kostja sellekohane väide ei tõenda veel teiste kohustatud isikute tegelikku olemasolu (I, lk 116). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 02.01.2007 kostja antud „allkirja“ maksegraafiku alusel võla tasumiseks on võimalik käsitleda kui nn deklaratiivset võlatunnistust 08.04.2004 võlakirjas kajastatud laenu maksetähtaja pikendamiseks. Kohus leiab ka, et kuna laenatud rahasumma pärines hageja A A` isalt A A`ilt, siis ei ole oluline hagejal endal nimetatud summas laenamiseks vahendite olemasolu tõendamine. A A`il vastavate vahendite olemasolu on tõendamist leidnud nii hageja vande all antud seletusega kui A Ai tunnistajana antud ütlustega selles, et A A`i sissetulek xxxx ja Xxxxe juhina oli mitmeid kordi kõrgem Eesti keskmisest sissetulekust, samuti asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega tema varalisest seisust. Kohtus tuvastatud asjaoludel on tõendatud ka ,et olulise osa 08.04.2004 laenatud 3,5 miljonist kroonist moodustas 2002.a. septembris võetud ja tagastatud laen koos intressidega (2,5 miljonit krooni). Kostja abikaasa L F`i ütluste kohaselt sai ta tagasi kaitsepolitseist kolm dokumenti (II, lk 147-148): „Ühel dokumendil oli kirjas, et võtavad A Ailt sularahas laenu 2 miljonit krooni (...) All oli kolm allkirja. Sellest samast dokumendist oli koopia ja kolmas oli raha tagastamine“. Kuigi tunnistaja oma ütlustes vaid oletas, et „see oli selle sama 2 miljoni tagastamine“ ning veidi hiljem täpsustas: „Ma arvan, et see oli ikka selle sama raha tagastamise kohta, mille võtmise kohta ka allkirjad olid antud“ on tema sellekohased ütlused kooskõlas tunnistaja A A`i ütlustega. A A kinnitas tunnistajana, et 24.09.2002 kolme isiku poolt allkirjastatud võlakohustus täideti tähtaegselt koos intressidega sularahas, kokku summas 2,5 miljonit krooni ning laenu tagastamisel tagastas ta ka laenajatele võlakirja. Ka hageja kinnitas vande all seletuse andmisel, et kolme isiku poolt võetud laen oli isale tagastatud tähtaegselt. VÕS § 96 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. VÕS § 96 lg 3 kohaselt, kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kuna 24.09.2002 võladokumendi originaali esitas kohtule kohustatud isik - kostja, siis VÕS § 96 lg 3 tulenevalt ka eeldatakse, et selles kajastatud võlakohustus oli täidetud. Teiste võlakohustuste olemasolu või teisi raha tagastamist kinnitavaid dokumente kohtule esitatud ei ole.
Hinnates Aite pere majanduslikku seisukorda ja varasemaid rahalisi võimalusi on ka 08.04.2004 väljalaenatud summa olemasolu küllaltki tõenäoline. Hageja on esitanud ka A A`i enda koostatud nimekirja oma sissetulekutest ja rahalistest vahenditest, samuti tema vanemate poolt hagejale antud laenust. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud kiri, mis algab sõnadega „Kallis poeg.. „(II, lk 174) ja sellele lisatud A Ai koostatud „Sissetulekute ja rahaliste vahendite koond“ (II, lk 175) ei ole iseenesest kohtus tõendina arvestatavad, kuid nimetatud „koondil“ välja toodud andmed on enamuses vastavuses muude asjas esitatud tõenditega, samuti A A`i poolt tunnistajana ja hageja poolt vande all antud ütlustega nende pere majanduslike võimaluste suhtes. A A`i poolt saadud töötasud perioodil 1992-1998 kokku summas 981 343 krooni, perioodil 1999 – aprill 2004 summas 1 965 000 krooni. Nimetatud andmed vastavad täielikult AS Xxxxest esitatud tõenditega tema palga suurusest (II, lk 177, 178). AS Xxxxest 23.05.2008 väljastatud õiendi nr 315 kohaselt töötas A A AS Xxxxe juhatajana alates 15.04.1999 kuni 08.10.2004 ning tema kuupalk oli perioodil 1999 kuni 31.12.2002 summas 25 000 krooni ning alates 01.01.2003 kuni 08.04.2004 summas 50 000 krooni (II, k 143). Kahtlusi ei tekita ka „koondil“ märgitud andmed pensionile minekul makstud pensionist (1996 – aprill 2004) kokku summas ca 250 000 krooni. Pangakonto väljavõttega on tõendatud ka 1997.a. detsembris 1,1 miljoni krooni ülekanne A A`ilt ( II, lk 63-64); korterite müügist laekumisena märgitud summa ca 300 000 krooni on korterite keskmiseid hindu arvestades samuti usaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt on ainus muude tõenditega tõendamata summa hageja väide perekonna säästudest Nõukogude ajal ligi 3 miljonit krooni ulatuses, mis vahetati dollariteks summas ca 200 000 krooni (II, lk 175). Perekonna võimalusi varasemast perioodist tõendab ka „Laenuleping“ 10.05.1991 hagejale tema vanavanemate (D A ja V A) poolt 50 000 rubla laenamisest elamu ehitamiseks (II, lk 176). 15.07.2008 esitas A A kohtule tema poolt 1999.a. kohta esitatud tuludeklaratsiooni, kinnitades kaaskirjas, et maksuameti andmetel ta teiste aastate (2000 – 2003) kohta tuludeklaratsioone esitanud ei ole (II, lk 166). Esitatud deklaratsioonist nähtub 1999.a. saadud tulu (töötasu AS Xxxxest ja lepinguline tasu AS-ist xxxx) kokku 239 286 krooni (II, lk 167-170). Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et tuludeklaratsioon ei kajasta isiku kogu majanduslikku seisu, vaid konkreetsel aastal deklareeritavat osa. Kuigi kostja väitel ei ole usutavad hageja isa A Ai ütlused samal perioodil (1992 - aprill 2004) tehtud kulutuste suurusest, ei ole ka vastupidist tõendatud. Kostja väited A Ai suurtest väljaminekutest seoses eramu juures tehtud ehitustega, ei ole põhjendatud. Kasutusluba E A`ile xxxx külas asuva kinnistu nr xxxx asuvate eramu laienduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni torustike kasutamiseks on välja antud xxxx korraldusega xxxx (korraldus nr xxxx, II, lk 144), mis tähendab, et vastavad kulutused võidi teha ka peale aprillikuud 2004.a. Samuti kinnitas A A tunnistajana, et enamiku maja juurdeehitusega seotud kulutustest kandis temaga samas majas elav hageja - A A ( II, lk 191). Kostja väited A Ai ülalpidamisest tema isa poolt ei ole millegagi põhjendatud, kuna ainuüksi kohtu jaoks sissetulekute kohta tõendite mitteesitamine ei tähenda veel sissetulekute puudumist. Tunnistaja A Ai ütluste kohaselt töötas hageja xxxxx xxxx, samuti näitab hagejal endal olemas olnud vahendite suurust tema võimalus 1997.a. kinkida isale 1,1 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaatamata A Ai teostatud tehingute kohta nende väärtust kajastavate lepingute ja nende maja renoveerimistööde kulutusi kajastavate dokumentide esitamata jätmisele, on asjas olemasolevate tõenditega piisavalt tõendatud A A`il hagejale üle antud ja kostjale väljalaenamiseks antud summa jaoks vahendite olemasolu. Kostja esindaja kohtukõnes esitatud hulgalised viited interneti veebilehekülgedele ja seal alates 17.03.2004 avaldatud Eesti Päevalehe ning teiste ajalehtede artiklitele, mis kajastavad AS-ist Xxxx kaotsi läinud xxxx seonduvat, jätab kohus tähelepanuta. Kohus nõustub kostjaga, et üldteadaolevalt kajastati avalikus meedias Xxxxest vilja kadumisega seotud sündmusi, kuid
hageja ei ole ka vastupidist väitnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et meedias avaldatu kohaselt seostati ka S K nime nimetatud sündmustega, samuti on teada, et ta oli kahtlustatavana kinni peetud (xxxx)(hageja väljenduse kohaselt teadis ta, et kostja suhtleb politseiga), kuid kohtu hinnangul ei ole pooltevahelisi varasemaid suhteid arvesse võttes antud juhul oluline, kas kostja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus või mitte. Oluline on, et kostja ise ei olnud end süüdi ei tunnistanud ja kostja esindaja ei ole ka ühelegi vastupidisele kostja avaldusele meediaga suheldes osundanud. Kostja väited, et massiteabevahendites avaldatust tulenevalt üldteadaolevaks asjaoluks S Kle esitatud süüdistus üle 20 miljoni krooni ulatuses vilja kadumisest, ei ole tõendatud. 08.04.2004 võlakirja koostamise ajal oli kostja enda väitel tegemist üksnes kahtlustusega ning kostja ise end süüdi ei tunnistanud. Kostja väited üldteadaolevatest asjaoludest tulenevalt (kostjal teadaolevate sissetulekute ja äritegevuse puudumisest jne) hageja ebamõistlikust käitumisest sellises summas tagatiseta laenu andmisel on vastuolus kostja enda poolt 31.05.2007 esitatud kirjalikus vastuses (I, lk 152-154) ja ka vastuhagis (I, lk 187-191) väidetuga, et nimetatud allkiri pidi olema garantiiks, et AS-le Xxxx 24.09.2002 antud raha tagastatakse läbi toimivate majandustehingute AS Xxxx või viimasega seotud äriühingute rahaliste vahendite arvelt. Hageja on kinnitanud, et kostja soovis laenu „xxxx“ ning kostja ei ole asjas vastupidist tõendanud, st et kostjaga seotud äriühingute tegevus oleks lõppenud ja kostjal puudunud võimalus äritegevuse jätkamiseks. Kostja ise kinnitas kohtus seletust andes, et otsis sel ajal koos A A`iga äritegevuse võimalusi viljaäri alal. VÕS § 7 sätestab, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus nõustub kostjaga väidetega selles, et 3,5 miljoni krooni ulatuses sularaha kodus hoidmine tavainimese puhul on ebausutav ning selle laenamine tagatist nõudmata võib olla kujunenud olukorras ebamõistlik, kuid VÕS § 29 lg 5 p 6 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupooltevahelist senist praktikat. Antud asjas on nii hageja kui tunnistaja A A ja V S andnud ütlusi, mis on kooskõlas kostja enda antud seletusega selles, et A A on ka varem kodus hoidnud ja sealt välja laenanud tagatist nõudmata suuremas summas sularaha, mis koos intressidega moodustas tagastamisel 2,5 miljonit krooni. Kostja väited veel täiendavast varasemast laenukohustusest ja sellest osa tagastamata jätmisest ei ole aga eelpool esitatud asjaoludel tõendamist leidnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma kohustuse kostjale võlakirjas märgitud summa laenamises täitnud, kostja on hagejalt nimetatud summas laenu saanud, kuid ei ole omapoolset kohustust laenu 3,5 miljonit krooni tagastamiseks täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 tulenevalt on õigus võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Hageja taotleb oma hagi täiendustest kostjalt 01 % viivist põhivõlast kuus kuni põhivõla kohase täitmiseni. Vastavalt 08.04.2004 võlakirja p.3 on kostja kohustunud tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,1% tasumisega viivitatud summalt iga viivitatud kuu eest. Võlakirjas märgitu kohaselt pidi kostja tasuma võla aprillis 2005. Seega – hiljemalt 30.04.2005. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatud põhimõtte rakendamist otsuse täidetavuse huvides peab üldjuhul otstarbekaks ka Riigikohus oma tsiviilkolleegiumi lahendis ts asjas nr 3-2-1-69-08. Võlakohustuse täitmisega on kostja viivituses alates 01.05.2005, mistõttu kohtuotsuse teatavaks tegemise päeva seisuga 23.12.2008 on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud 43 kuud ja 23 päeva. Viivis ühes kuus moodustab (3 500 000 x 0,001) = 3500 krooni. Seisuga 23.12. 2008 moodustab viivis võlgnetavalt summalt kokku (43 x 3500) + (23 x 116,66) = 153 183.18 krooni. Kostja on alternatiivse vastuväitena esitanud 14.11.2008 kohtuistungil taotluse kostja maksejõuetuse tõttu viivise väljamõistmata jätmiseks või selle vähendamiseks. Maksejõuetuse põhjendamisel tugineb kostja talle kohtu poolt võimaldatud menetlusabi vastuhagi esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest osalisel vabastamisel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et VÕS § 162 tulenevalt puudub antud juhul alus viivisnõude osas kostja alternatiivse vastuväite rahuldamiseks, kuna nõutav viivis ei ole põhivõla suurust arvestades ülemäära suur ning kostja ei ole ka, vaatamata poolte vahel toimunud läbirääkimistel lubatule, võlakirjas märgitud laenukohustust täitma asunud. 14.08.2008 rahuldas küll kohus oma määrusega osaliselt S K taotluse menetlusabi saamiseks (kohustades vastuhagi esitamisel tasuma riigilõivu summas 500 krooni, I, lk 221-222), kuid käesoleval ajal on tema tegelik majanduslik seisund teadmata ja ka tõendamata. TsMS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 08.04.2004 koostatud võlakirjas on kokkulepitud intressimääraks võlgnetavalt summalt 2,5%, mille kostja on kohustunud tasuma peale võlgnevuse tagastamist 4 kuu jooksul. Hagis esitatud asjaolude kohaselt oli võlgnetavalt summalt intressiks 2,5 % aastas ning 09.04.2007 seisuga on hageja poolt arvestatud intressisummaks kokku 261 785.16 krooni. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et võlakirja punktis 2 ei ole määratletud intressi arvestamise perioodi (ei kuu ega aasta kohta), mistõttu saab kohus lugeda kokkulepitud intressiks 2,5 % kogu võlgnetavalt summalt, s.o. intresside osas on põhjendatud rahuldada hageja nõue summas (3 500 000 x 0,025) = 87 500 krooni. Kuigi kostja väitel on võlakirjas märgitud intress ebamõistlikult väike ja sellise väheatraktiivse laenu andmine ebausutav, on antud juhul tegemist füüsiliste isikute vahelise laenusuhtega ning mõlema poole väitel (kuigi erinevatel motiividel) rajanes selliste tingimustega võlakirja koostamine poolte pikaajalisel sõprussuhtel ja vastastikusel usaldusel.
Kohtukulude jaotusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seoses hagi kõrvalnõuete osalise rahuldamisega ja kostja vastuhagi rahuldamata jätmisega, peab kohus põhjendatuks, et hageja kantud kohtukulud jäävad kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja tehtud kulutused jäävad täielikult kostja enda kanda.
Hageja esitatud avalduse kohaselt oli seisuga aprill 2007 arvestatud intresse kokku summas 261 785.16 krooni (nõude kohaselt moodustab intress aastas 87 500 krooni ning alates 08.04.2004 kuni aprill 2007 on hageja intressisummaks 261 785.16 krooni. 14.11.2008 kohtuistungil hageja täiendavat arvestust kõrvalnõuete osas ei esitanud. Viivis sama päeva seisuga moodustas – 81 549.99 krooni. Kokku oleks hageja nõue kuulunud seisuga aprill 2007 rahuldamisele summas 3 500 000 + 261 785.16 + 81 549.99 = 3 843 335.10 krooni. Kohus rahuldas intresside osas nõude osaliselt. Viivisnõuet arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotuse aluseks on hageja nõude osaline rahuldamine seisuga aprill 2004 summas 3 669 049.90 krooni (s.o. mitte arvestades viivise edasist arvestamist), s.o. (3 669 049.90 : 3 843 335.10) x 100 = 96 %. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile jättetoimetamisest. Kohtute seaduse § 1387 lg 1 tulenevalt edastatakse alates 2008. aasta 1.oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent
Irma Külavee
Merle Kaegas
Tartu Ringkonnakohus 12.aprillil 2010.a. otsustas: otsustas
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 23. detsembri 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus S K kanda. Kohtuotsus jõustus 15.septembril 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.