Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

02.03.2012.a esitas hageja esindaja seisukoha pankrotihalduri vastuväitele kohtu tegevuse osas. 04.03.2012.a esitas pankrotihaldur kirjaliku seisukoha, milles palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 05.03.2012.a toimunud istungil esitas pankrotihaldur taotluse enda kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Samuti ilmnes, et võlausaldajate üldkoosolekul pankrotivõlgniku esindajat valida ei õnnestunud. 06.03.2012.a esitas hageja esindaja seisukoha pankrotihalduri taotlusele enda kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna. 8.03.2012.a määrusega jättis Viru Maakohus pankrotihalduri menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna kaasamata. 26.03.2012.a toimunud S. K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul otsustati muu hulgas valida pankrotivõlgniku S. K esindajaks Monica Meristo. 30.03.2012.a esitas Monica Meristo kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi läbi vaatamata ning alternatiivselt rahuldamata. 03.04.2012.a toimunud kohtuistungil leidis hageja esindaja, et pankrotihaldur on kohustatud selgitama, milles seisneb lepingu võltsitus, ja et antud juhul ei ole võltsitust ilmnenud. Pankrotihaldur selgitas, et tema hinnangul ei vasta omal ajal kaitstud nõuete alus tegelikkusele ja et ilmnenud on uued asjaolud. Hageja jäi seisukohale, et puudus alus koosoleku kokku kutsumiseks ning võltsitusest rääkimine on asjakohatu. Kohus teatas otsuse teatavaks tegemise aja. Hageja nõude sisu: Hageja on seisukohal, et 13.02.2012.a alanud ja 20.02.2012.a jätkunud S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokolliline otsus – jätta tunnustamata hageja nõue summas 150,192.37 EUR – tuleb kehtetuks tunnistada, kuivõrd vastav otsus ei vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti rikub vastav otsus võlausaldajate ühiseid huve. Hageja palub rahuldada hagi ning tunnistada kehtetuks S K (pankrotis) 13.02.2012.a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millisega jäeti tunnustamata hageja nõue ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja sai vaidlustatavast üldkoosoleku otsusest teada 20.02.2012.a, on hagiavaldus esitatud PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Alates 13.02.2012.a on hageja palunud haldurilt selgitust, millised on need võltsitud andmed, mida S K (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõude/pandiõiguse osas on esitatud. Pankrotihaldur on selgitanud, et on jõudnud arusaamisele, et nõue tugineb võltsitud andmetele, kuid ei soovinud käesolevas menetlusstaadiumis asjaolusid avaldada. Hageja on seisukohal, et kuivõrd PankrS § 106 lg 2 on väga erandlik alus uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks, ei piisa viidatud alusel korraldatava võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel pankrotihalduri paljasõnalisest selgitusest, et nõue tugineb võltsitud andmetele. Puudub igasugune selgus selles, kas hageja nõue tervikuna või pandiõigus põhineb võltsitud andmetel, millised on need nn võltsitud andmed, millistel 27.01.2011.a hageja nõude tunnustamine põhineb. Samuti tuleb arvestada, et termin „võltsitud“ on karistusõiguslik mõiste. Hagejale jääb arusaamatuks, kas halduri arvates on esitatud laenuleping võltsitud ning millistel andmetel pankrotihalduri vastav arvamus põhineb. Hageja märgib, et laenulepingu

rahatus ei tähenda, et tegemist on võltsitud laenulepinguga. Arvestades pankrotihalduri poolt 13.02.2012.a võlausaldajate üldkoosolekul avaldatut, millise kohaselt on pankrotihalduri hinnangul tegemist (sealhulgas) rahatu laenulepinguga, on haldur eelduslikult seisukohal, et laenuleping on küll kehtiv, kuid selle alusel ei ole võlgnik tegelikkuses laenu saanud. Sellisel juhul ei ole aga tegemist võltsitud andmetega, mis annaks aluse korduva nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja on seisukohal, et pankrotihaldur ei saa aasta aega hiljem leida, et tegelikkuses ei ole võlgnik lepingu alusel raha saanud, nimetatud asjaolude kontrollimise kohustus esines halduril enne 27.01.2011.a võlausaldajate üldkoosolekut. Halduri väited mingisuguste andmete võltsimise kohta on seejuures vastuolulised ning paljasõnalised. Lisaks tuleb märkida, et 13.02.2012.a koosolekul viibis ka hageja isiklikult kohal, mil pankrotihalduril oli võimalus Hagejalt täpsustada laenulepinguga seonduvaid asjaolusid, mida haldur ei soovinud teha. Arvestades, et uue nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine on lubatav üksnes konkreetsetel erandlikel asjaoludel, on halduril kohustus võlausaldajatele selgitada, millised on need võltsitud andmed, millised on tinginud võlausaldaja nõude või pandiõiguse ebaõige tunnustamise. Vastasel juhul ei ole võlausaldajatel võimalik kontrollida, kas uue nõuete kaitsmise koosoleku korraldamiseks esineb seadusest tulenev alus või ei ole haldur enda kohustusi üksnes nõuetekohaselt ning õigeaegselt täitnud. Hageja on seisukohal, et pankrotihalduril puudus PankrS §-st 106 lg 2 tulenev alus uue nõuete kaitsmise koosoleku korraldamiseks ning üldkoosoleku otsus on PankrS §-st 83 lg 1 tulenevalt kehtetu. Pankrotihalduri seisukoht: S K (pankrotis) pankrotihaldur palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pankrotihalduri arvates on S K ja L F väited laenu saamisest S A kaheldava iseloomuga ning need väited on ümber lükatavad halduri poolt esitatud tõenditega: S K 27.09.2010.a. pankrotiavaldus koos lisadega; Viru Maakohtu 29.09.2010.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-46894; Viru Maakohtu 26.10.2010.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1046894; S A nõudeavaldus; S A ja L F vahel 22.3.2005.a sõlmitud laenuleping; S A ja L F vahel 22.3.2005.a sõlmitud laenulepingu tõlge; L F ning S A vahel 22.03.2005 sõlmitud laenulepingu muudatus 25.3.2006.a. koos tõlkega; Danske Bank A/S, S A, L F ja S K vahel 17.6.2010.a. notariaalselt tõestatud leping; S K 05.12.2011.a. kirjalik vastus pankrotihalduri teabenõudele koos lisadega; tsiviilasja nr 2-10-46894 30.1.2012.a. istungi protokoll; S K 30.1.2012.a. võlgnikuvanne; S K 06.02.2012 vastus; L F 10.2.2012.a. e-kiri vastusega pankrotihalduri päringule; KS10.2.2012.a. e-kiri vastusega S A Eestis viibimisest ja raha andmisest; koopiad erinevatest dokumentidest tsiviilasjas nr 2-06-8696; koopiad erinevatest dokumentidest tsiviilasjas nr 2-06-24350; Riigikohtu 13.1.2009.a. määrus; Riigikohtu 14.10.2009.a. määrus; Kaitsepolitseiameti 19.3.2004.a. läbiotsimise protokoll S K elukohas aadressil xxxx. Mitte üheski dokumendis ei ole enne 2010. aastat nimetatud S K ja L F väidetavat kohustust S Ale, kuigi kohustuse olemasolu ja selle kohustuse täitmise nimetamisest olnuks S K ja L F elavalt huvitatud juba 2006.aastast ning see andnuks neile võimaluse saavutada soovitud eesmärki, milleks olnud nende vabastamine riigilõivu tasumisest. S K pankrotihaldur on tuginevalt kogutud tõenditele jõudnud arusaamisele, et S K ja L F ei ole saanud S A’lt laenu ega tagastanud/tasunud talle mingit laenu/laenuintresse. Pankrotihalduri arvates on hageja laenuga seonduvate tõendite ja asjaolude loomine olnud suunatud eesmärgile, et luua S K näiline võlakohustus S A ees.

Tsiviilasjast nr 2-11-14107 L F esitatud hagist tema ja S K ühisvara jagamiseks nähtub L F tahe ja lõplikud eesmärgid seoses väidetud S A laenuga. L F eesmärgiks on olnud luua olukord, kus kunstlikust loodud, kuid tegelikkuses puuduva S K ja L F ühiskohustuse enda täita võtmisega on soovitud saada enda ainuomandisse kogu S K ja L F ühisvara esemeks olev vara, välja arvatud 200 eurot. S K (pankrotis) pankrotimenetluses on S A esitanud nõudeavalduse, milles vastavalt PankrS § 94 lg 1 on toodud nõude sisu, alus ja suurus. Vastavalt esitatule nõue tuleneb haldurile esitatud L F ning S A vahel 22.03.2005.a sõlmitud laenulepingust ja selle punktis 1.1.2 toodud kinnitusest „Laenuandja andis Laenusaajale üle summa kasutamiseks ja käsutamiseks käesoleva lepingu sõlmimise päeval enne lepingu allakirjutamist. Laenusaaja kinnitab oma allkirjaga laenu saamise fakti summas 2 500 000 (kaks miljonit viissada tuhat) eesti krooni.“ Laenulepingu punktis 1.1.2 toodu on täitmise kviitungiks ning peaks tõenda kogu laenatud raha summas 2,5 milj.kr. üle andmist S A poolt 22.3.2005.a. L F’le. Eelpool toodust on haldur teinud järelduse, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetel. S K (pankrotis) pankrotihaldur selgitas, et 27.01.2011.a. toimunud S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati hageja kui tähtaegselt esitatud ja pandiga tagatud nõue summas 2 350 000.- EEK-i. Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadaannetes teate, milles teatas, et 13.02.2012.a kell 11.00 toimub PankrS § 106 lg 2 alusel uus S K (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul (jätk 13.02.2012.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekule) avaldas haldur Ametlikes Teadaannetes 27.01.2012.a avaldatud teate sisu ning selgitas, et nõuete kaitsmise koosolekul kuulub läbivaatamisele S A nõue. Vastava nõude uus läbivaatamine tuleneb asjaolust, et peale eelmist nõuete kaitsmise koosolekut, on selgunud, et vastava nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Haldur esitas vastuväite kogu nõudele ning S A nõue jäi tunnustamata. S K (pankrotis) pankrotihaldur juhib tähelepanu asjaolule, et 27.01.2012.a võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et S A esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse ning nõude suuruseks oli 150 192,37 eurot ning haldur esitas vastuväite kogu nõudele ning tunnustamata jäi nõue summas 150 192,37 eurot. Seega hageja väide, et ta ei saa aru, kas võltsitud andmetel põhineb pandiõigus või nõue tervikuna on tegemist otsitud põhjusega. Pankrotimenetluses ei ole võimalik olukorra tekkimine, kus leiaks tunnustamist võlausaldaja pandiõigus ilma nõudeta. Hageja väide, et termin „võltsitud“ on karistusõiguslik mõiste, jääb kostjale arusaamatuks. Võltsitus ei pea olema kriminaalmenetluses tuvastatud. Ka tsiviilmenetluses on võimalik tuvastada dokumentide võltsitust. S K pankrotiasjas tsiviilasjas nr 2-10-46894 esitas pankrotihaldur 13.02.2012.a. kohtule taotluse häälte määramiseks S Ale, samuti dokumendid, mille alusel ta on leidnud, miks S A nõue tugineb võltsitud andmetele. S Al on olnud võimalik esitatud halduri seisukohtadega tutvuda tsiviilasjas nr 2-10-46894, kuid seda võlausaldaja ei soovinud. S K (pankrotis) pankrotihaldur juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlustatava otsuse tegemisel oleks rikutud seadusest tulenevat korda, samuti asjaolu, et vaidlustatav otsus rikuks võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 1 eesmärk on anda huvitatud isikule võimalus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsus menetlusreeglite rikkumise tõttu. Nimetatud sätte alusel esitatud hagis ei saa kohus lahendada küsimusi, mis puudutavad nõude tunnustamist sisuliselt. Samuti PankrS § 106 lg 2 ei sätesta pankrotihalduri kohustust põhjendada ja tõendada võltsitud andmete olemasolu võlausaldajale võlausaldajate üldkoosolekul. Võlausaldaja õiguskaitse vahendiks

on nõude tunnustamise hagi esitamine. Asjaolud, mis on PankrS § 106 lg 2 koosoleku kokkukutsumise aluseks, on lahendatavad nõude tunnustamise menetluses, kuna need puudutavad nõuet sisuliselt ning pole lahendatavad menetluses, kus esitatakse hagi nõuete kaitsmise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisele. PankrS § 103 lg 2 viimase lause kohaselt, kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Kuna S A nõuet ei tunnustatud, siis on võlausaldajal õigus esitada hagi halduri vastu nõude tunnustamiseks. Esitatud hagis on jäänud ebaselgeks ja tõendamata hageja väidetu, et 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsustatu ei vasta seadusele, et 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, et 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsustatuga rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotihaldur märgib veel üldistavalt, et kõigi võlausaldajate huvides on, et võlgnikul oleks vähe kohustusi ja võlausaldajate nõuded leiaks rahuldamist võimalikult suures määras. Kostja seisukoht: Kostja esindaja hagi ei tunnista ja palub kohtul jätta hagi läbivaatamata; juhul kui kohus leiab, et hagi ei saa jätta läbivaatamata, palub jätta hagi kostja poolt nimetatud väidete ning esitatud tõendite alusel rahuldamata; menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja leidis, et haldur on õigesti tuvastanud, et hageja nõue tugineb võltsitud andmetele. Kostja leiab, et hageja nõudes puuduvad täielikult põhistused hagi rahuldamiseks ja hagi on tõendamata. Kostja esindaja on seisukohal, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamise kohustus lasub pooltel ning hageja peaks tõendama, millisest seadusest tulenevat korda on rikutud vaidlusaluse otsuse tegemisel ning kuidas rikub otsus võlausaldajate ühiseid huve. Kostja esindaja on seisukohal, et kuna hageja nõude suuruseks oli 150 192,37 eurot, haldur esitas vastuväite kogu nõudele ning tunnustamata jäi nõue summas 150 192,37 eurot, siis hageja väide, et puudub selgus, kas hageja 27.02.2011.a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõue tervikuna, ei ole asjakohane ega põhjendatud. Samuti leiab kostja, et pankrotimenetluses ei ole võimalik võlausaldaja pandiõiguse tunnustamine ilma nõudeta ning samuti ei ole nimetatud küsimus käesoleva vaidluse teemaks, vaid kuulub lahendamisele nõude tunnustamise hagi menetlemise raames. Kostja esindaja leiab, et ei kohus ega võlausaldaja üldkoosolek ei saa otsustada, kas haldur korraldab vastavalt PankrS § 106 lg 2 nõuete kaitsmise koosoleku. Hageja esitas hagis väite, et PankrS § 106 lg 2 toodud termin "võltsitud" on karistusõiguslik termin. Kostja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-28-07, millest nähtub riigikohtu seisukoht, et võltsituse tuvastamise väite esitamisele ei pea eelnema kriminaalmenetluses või siis muus menetluses võltsituse tuvastamine. Kostja esindaja leiab, et hageja valitud meetod oma õiguste kaitsmiseks ei vasta TsMS § 3 lg 1 nimetatule. Hagis on märgitud asjaolud, millest nähtub, et hageja eesmärgiks on saavutada üldkoosoleku otsuse kehtetus ja seeläbi enda nõude tunnustamine. Vastavalt PankrS § 106 toimub nõude tunnustamine hagimenetluses. PankrS § 83 lg 1 eesmärk on anda huvitatud isikule võimalus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsus menetlusreeglite rikkumise tõttu. Nimetatud sätte alusel esitatud hagis ei

saa kohus lahendada küsimusi, mis puudutavad nõude tunnustamist sisuliselt. Hageja tugineb ainult PankrS § 106 lg 2, peab seda erinormiks ning leiab, et haldur peaks põhjendama, millised on võltsitud andmed, ning et hetkel halduri poolt esitatud info ei olnud piisav PankrS § 106 lg 2 alusel koosoleku kokkukutsumiseks. PankrS § 106 lg 2 ei sätesta pankrotihalduri kohustust põhjendada ja tõendada võltsitud andmete olemasolu võlausaldajale võlausaldajate üldkoosolekul. PankrS § 106 sätestab, kuidas toimub nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste lahendamine. Nõuete tunnustamist või tunnustamata jäämist ei ole võimalik saavutada PankrS § 83 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale kaebuse esitamisega. Kui haldur kutsub kokku võlausaldajate üldkoosoleku ning esitab vastuväite nõuete osas, ei pea haldur vastuväidet põhjendama. Võlausaldaja õiguskaitse vahendiks on nõude tunnustamise hagi esitamine. Kostja esindaja on seisukohal, et asjaolud, mis on PankrS § 106 lg 2 koosoleku kokkukutsumise aluseks, on lahendatavad nõude tunnustamise menetluses, kuna need puudutavad nõuet sisuliselt ning pole lahendatavad menetluses, kus esitatakse hagi nõuete kaitsmise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisele. Kuna hageja nõuet ei tunnustatud, siis on võlausaldajal õigus esitada hagi halduri vastu nõude tunnustamiseks ning käesolevas hagis märgitud asjaolud kuuluvad lahendamisele nõude tunnustamise vaidluse menetluses. Kostja esindaja on seisukohal, et esitatud hagis on täielikult tõendamata hageja väited: 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsustatu ei vasta seadusele; 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda; 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldaja üldkoosoleku otsustatuga rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pankrotiseaduse § 83 lg 2 järgi võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Hageja sai vaidlustatavast üldkoosoleku otsusest teada 20.02.2012.a, hagi esitati kohtule 23.02.2012.a. Seega on hagiavaldus esitatud PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Pankrotiseaduse § 83 lg 4 järgi vaatab kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist. Pankrotiseaduse § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohus selgitab, et kuigi PankrS § 83 lg 5 nimetatud isiku puudumine ei takista nõude läbivaatamist, oli antud juhul isik üldse valimata ning tulenevalt pankrotivõlgniku esindaja valimise viibimisest, kuid nimetatud isiku kui menetlusosalise kohustuslikkusest, ei vaadanud kohus asja läbi 10 päeva jooksul. Pankrotivõlgniku esindajaks valiti võlausaldajate üldkoosolekul 26.03.2012.a Monica Meristo. Pankrotiseaduse § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus

tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohus selgitab, et asi kuulub käesolevas menetluses lahendamisele osas, kas pankrotihalduril oli õigus kokku kutsuda 20.02.2012.a toimunud S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek ehk kas rikuti seadusest tulenevat korda, kas otsus on sellest tulenevalt seadusega vastuolus ning kas otsustega rikuti võlausaldajate ühiseid huve. Seega kuulub käesolevas menetluses asi lahendamisele menetlusreegleid puudutavas osas. Kohus ei hinda koosolekul tehtud otsuste sisu ega nõude aluseks olevate dokumentide võltsitust, kuna nimetatud asjaolud kuuluvad lahendamisele Pankrotiseaduse §-is 106 reguleeritud nõuete tunnustamise menetluses. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning pankrotivõlgnik S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 26.10.2010.a kuulutas Viru Maakohus välja füüsilise isiku S K pankroti. S K pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. 10.11.2010.a esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse kostja vastu. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 27.01.2011.a toimus S K (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus tuli kaitsmisele hageja nõue summas 2,350,000.- EEK (150 192.eurot), mille osas koosolek otsustas, et esitatud nõue on kaitstud ning tunnustatud. 13.02.2012.a toimus S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis hagejale null häält, põhjendades, et S A nõue tugineb võltsitud andmetele. 20.02.2012.a jätkus 13.02.2012.a alanud S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, kus pankrotihaldur vaidles vastu hageja nõudele kogu ulatuses ja hageja nõue jäi tunnustamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas pankrotihalduril oli õigus kokku kutsuda 13.02.2012.a toimunud ja 20.02.2012.a jätkunud S K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek PankrS § 106 lg 2 alusel ehk kas üldkoosoleku kokku kutsumisel rikuti seadusest tulenevat korda ning kas tehtud otsus on seadusega vastuolus ja tuleks tühistada. Samuti on vaidluse all küsimus, kas nimetatud otsusega rikuti võlausaldajate ühiseid huve ning kas otsus tuleks sellest tulenevalt tühistada. Pankrotiseaduse § 106 lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Pankrotihalduri õigus nõude või pandiõiguse tunnustamise uuesti läbivaatamiseks üldkoosolek kokku kutsuda tuleneb seega Pankrotiseaduse § 106 lõikest 2. Nimetatud sätte kohaselt peab nõude uuesti läbivaatamiseks ilmnema, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhines võltsitud andmetel või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel rikuti oluliselt seadust. Antud juhul on haldur tuginenud alusele, mis seisneb andmete võltsituses. Pooled vaidlevad selle üle, mil moel sisustada Pankrotiseaduses toodud terminit ́ ́võltsitus’’. Kohus märgib, et see, kas tegemist oli võltsitud andmetega või mitte, ei kuulu tuvastamisele käesolevas

menetluses. Selline asjaolu kuulub hindamisele PankrS §-is 106 reguleeritud nõuete tunnustamise menetluses. Antud juhul on oluline tuvastada võltsituse olemasolu võimalikkus vaid osas, mis puudutab pankrotihalduri õigust üldkoosolek sellisel alusel uuesti kokku kutsuda. Kohus leiab, et § 106 lg 2 mõtteks ei ole kohustada haldurit tuvastama ega põhjendama võltsitust koosoleku kokku kutsumisel, vaid sätestab nõude, et hetkeks, mil üldkoosolek kokku kutsuti, pidid olema ilmnenud asjaolud, mis andsid alust arvata, et nõude tunnustamine põhines andmetel, mis ei vastanud tegelikkusele. Seega piisab üldkoosoleku kokku kutsumiseks kahtlusest, et tegemist on tegelikkusele mittevastavate andmetega. Sätte sõnastust, mille kohaselt on eelduseks asjaolude ilmnemine, tuleks tõlgendada laiemalt ning mõista seda selliselt, et peab olema piisav alus arvata, et nõude aluseks olevad andmed ei vasta tegelikkusele. Seega ei ole käesoleva vaidluse lahendamise eelduseks võltsituse tuvastatus. Kohus juhib tähelepanu veel sellele, et võltsituse mõiste kui selline tuleneb nii karistusõigusest (KarS § 332 jj) kui ka tsiviilmenetlusõigusest (TsMS § 277), mistõttu ei ole hageja väide, nagu oleks võltsitus vaid karistusõiguslik termin, asjakohane. Antud juhul on oluline tuvastada, kas nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsutmisel või pidamisel rikuti oluliselt seadust. Hageja leidis, et koosolekut ei oleks tohtinud kokku kutsuda, kuna haldur ei ole põhjendanud, milles seisneb võltsitus, mis annaks aluse korduva koosoleku kokku kutsumiseks. Pankrotihaldur on selgitanud, et koosolek tuli uuesti kokku kutsuda, kuna ilmnesid uued asjaolud, mis annavad põhjuse arvata, et nõude tunnustamise aluseks olnud asjaolud ei vastanud tegelikkusele. Kohus leiab, et antud juhul oli alus kokku kutsumiseks olemas. Aluseks olid ilmnenud asjaolud, mis andsid põhjust kahelda tunnustatud nõude aluseks olnud asjaolude õigsuses. Nende asjaolude sisu on pankrotihaldur kirjalikus seisukohas, kohtuistungitel ning kohtule esitatud tõenditega piisavalt avanud, st mitte piisavalt, et tuvastada võltsitus, kuid piisavalt, et jaatada pankrotihalduri õigust olemasolevate andmete põhjal kutsuda uuesti kokku võlausaldajate koosolek. Kohus nõustub halduriga, et PankrS § 106 lg 2 ei pane haldurile kohustust põhjendada ega tõendada, milles seisneb tema arvates võltsitus, kuna nimetatud küsimuse puhul on tegemist asjaoluga, mis omab tähtsust ja kuulub tuvastamisele nõuete tunnustamise menetluses. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolu, et haldur ei ole selgitanud, milles seisneb konkreetsel juhul võltsitus ning millised on muud asjaolud, mille põhjal haldur teeb järelduse nõude aluse puudumise kohta, ei ole põhjuseks, miks koosoleku kokku kutsumise korda oleks rikutud. Kohus rõhutab veelkord, et see, milles konkreetsel juhul võltsituse sisu seisneb, ei kuulu avamisele käesolevas menetluses, mistõttu ei ole õige siinkohal seada võltsituse tuvastatust koosoleku uuesti kokkukutsumise seaduspärasuse eelduseks. Oluline on vaid see, kas halduril oli põhjendatud kahtlus ja seega põhjus koosoleku kokku kutsumiseks. Antud juhul oli selline põhjendatud kahtlus olemas. Kohus on seisukohal, et haldur on põhistanud koosoleku uuesti kokku kutsumise vajaduse. Sellest tulenevalt selline õigus pankrotihalduril PankrS § 106 lg 2 alusel ka oli. Järelikult ei ole koosoleku kokku kutsumise põhjendamatus tehtud otsuste tühistamise aluseks. Muude oluliste rikkumiste esinemist koosoleku kokku kutsumisel ega pidamisel hageja välja toonud ei ole. Seega puudub vajadus kohtul kokkukutsumise õiguspärasust muus osas hinnata. Pankrotiseaduse § 106 lg 2 kohaselt vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise uuesti läbi siis, kui ilmneb mõni samas lõikes nimetatud alustest. Pankrotihaldur on selgitanud, et asjaolud, mis viitavad võltsitusele, ilmnesid alles aasta pärast

nõuete kaitsmist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja väide, nagu ei saaks aasta hiljem sellistele asjaoludele tugineda, ei ole asjakohane. Seadus selles osas ajalist piirangut ei sätesta. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas võlausaldajate üldkoosoleku otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve ja kas see annaks aluse otsuse tühistamiseks. Pankrotihaldur ja kostja leidsid, et hageja ei ole tõendanud, kuidas rikub otsus võlausaldajate ühiseid huve. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub halduri ja kostjaga ning on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb antud juhul võlausaldajate ühiste huvide rikkumine. Sellest tulenevalt ei ole selline tõendamata asjaolu aluseks üldkoosoleku otsuse tühistamisele. Kohus märgib täiendavalt, et nõuete aluseks olevate dokumentide õigsuse tuvastamine ning kahtluse olemasolu korral nõuete järjekordne ülevaatamine ei ole ilmselgelt võlausaldajate ühiste huvidega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda, sellest tulenevalt üldkoosoleku otsus seadusega vastuolus ei ole ning tühistamisele ei kuulu. Samuti ei ole otsuse tühistamise aluseks võlausaldajate ühiste huvide rikkumine. Samas ei välista see hageja õigust esitada hagi PankrS § 106 alusel nõude tunnustamiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad kulud hageja kanda. TsMS § 174 järgi võib menetlusosaline nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 441 ja 442, PankrS §-idest 83 ja 106. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 07. juunil 2012.a Nooremreferent

Maido Roots Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.