lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-102584/16

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-102584/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2455
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102584

Tsiviilasi

Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu avaldus J. P. ja V. P. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu, rk 80500509, lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isikud: J. P., ik xxxx, kehtiv elukoht RR-s xxxx; tegelik elukoht teadmata V. P., ik xxxx, kehtiv elukoht RR-s xxxx; tegelik elukoht teadmata Suuline menetlus - istung 18.09.2024

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikutelt J. P.ilt ja V. P.ilt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu kasuks perioodi detsember 2020 – 23.09.2021 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 1074,30 eurot, viivised 18.09.2024 seisuga summas 357,98 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikutelt J. P.ilt ja V. P.ilt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu kasuks viivis põhinõude (1074,30 euro) tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.09.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda ning välja mõista J. P.ilt ja V. P.ilt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu kasuks menetluskuluna 828,65 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Välja mõista J. P.ilt ja V. P.ilt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (828,65 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikutele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1.Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 20.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnike vastu ning seoses menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude korrektse hagita asja avaldusena 11.03.2024.
2.Avalduse kohaselt olid puudutatud isikud nõudeperioodil Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 10 korteriühistu liikmed. Puudutatud isikutele kuulus 612/27007 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61,20 m2. Puudutatud isikutel on võlg avaldaja ees. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohustab korteriühistu liiget tasuma perioodiliselt majandamiskulude arveid. Seega puudutatud isikud kui elamu korteriomanikud ning korteriühistu liikmed pidid osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel, muuhulgas on nõue fikseeritud ka üldiselt kaasomandi kohta asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lõikes 1.
3.Avaldaja on puudutatud isikutele esitanud igakuiselt arved majandamiskulude eest. Arved perioodil 31.12.2020 – 23.09.2021 on puudutatud isikutel tasumata kokku summas 1074,30 eurot. Avaldajal on õigus saada võlasolevatelt summadelt viivist seaduslikus määras, see on 8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023; 12% aastas alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 ja 12,5% aastas alates 01.01.2024. Viivise võlgnevus seisuga 11.03.2024 on kokku summas 288,49 eurot ja samuti nõuab avaldaja sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel summas 50 eurot. Lisaks palub avaldaja välja mõista viivise alates 12.03.2024 VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ja jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Arve number

Arve kuupäev

Tähtaeg

Tasumata summa

Viivis 8% kuni 31.12.2022

31.12.2020

20.01.2021

146,78

22,84

Viivis 10,5% 01.01 kuni 30.06.2023 7,64

Viivis 12% 01.07 kuni 31.12.2023 8,88

Viivis 12,5% 01.01 kuni 11.03.2024 3,52

31.01.2021

20.02.2021

158,61

23,60

8,26

9,59

3,80

28.02.2021

20.03.2021

159,10

22,70

8,28

9,62

3,81

31.03.2021

20.04.2021

142,51

19,37

7,42

8,62

3,42

30.04.2021

20.05.2021

119,23

15,42

6,21

7,21

2,86

31.05.2021

20.06.2021

81,31

9,96

4,23

4,92

1,95

30.06.2021

20.07.2021

58,13

6,74

3,03

3,52

1,39

31.07.2021

20.08.2021

57,41

6,27

2,99

3,47

1,38

31.08.2021

20.09.2021

64,49

6,60

3,36

3,90

1,55

30.09.2021

20.10.2021

86,73

8,31

4,52

5,25

2,08

KOKKU

1074,30

141,81

55,94

64,99

25,75

4.18.09.2024 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isikud ei ole võlgnevust tasuma asunud.

PUUDUTATUD ISIKUD

5.Puudutatud isikutele on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud 29.06.2024 nende avaldamisega 13.06.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega seisukoht avaldusele tuli esitada hiljemalt 15.07.2024. Kohtu 18.09.2024 määratud istungile puudutatud isikud ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isikute vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud). KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikud olid korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx) omanikeks 11.04.2012 kuni 23.09.2021 (dtl 59-61). Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikud olid korteriühistu liikmed ning pidid täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isikud ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
11.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikute vastu põhivõlgnevuse nõude summas 1074,30 eurot, mis on tekkinud perioodil detsember 2020 kuni 23. september 2021. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikutele väljastatud arved (dtl 62 jj). Puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isikud ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isikutel avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikutele majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikutele erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikutel õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isikud on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikutelt kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 31.12.2020 – 23.09.2021 esitatud arvete alusel majandamiskulude võlgnevus summas 1074,30 eurot.
13.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikutelt sissenõutavaks muutunud viivise solidaarne nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 11.03.2024 kokku summas 288,49 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni. Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 11.03.2024, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 12.03.2024. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 1074,30 eurolt perioodil 12.03.2024 kuni 18.09.2024 (k.a) 191 päeva eest moodustab 69,49 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.09.2024 seisuga kokku 357,98 eurot (288,49 eurot + 69,49 eurot).
15.Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 19.09.2024 edasiulatuv viivis põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 1074,30 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1074,30 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 716,32 eurot (1074,30 – 357,98).
16.KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot on

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja kuulub samuti puudutatud isikutelt väljamõistmisele.

MENETLUSKULUD

17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isikute kanda solidaarselt, kuna puudutatud isikud korteriomanikena ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
19.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikutest oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isikute poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute enda võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 133,25 eurot. 18.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku summas 828,65 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 133,25 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 153,25 eurot. 2) Asjaolude selgitamine, tõendite kogumine ja hindamine, avalduse koostamine ja esitamine - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 10.03.2024 arve nr. 2452 - 475 eurot (5 töötundi x 95 eurot); 3) 12.06.2024 istungiks valmistumine (1 tund) ja 12.06.2024 kohtuistungil osalemine (10 minutit) MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 13.06.2024 arve nr. 24140 (1 töötund ja 10 minutit x 95 eurot) 110,85 eurot; 4) 12.06.2024 kohtuistungile sõitmise transpordikulu Tartu-Rakvere-Tartu 25 eurot (määruse § 151 lg 1 p 3) + 123 km x 2 x 0,30 eurot = 73,80 eurot (määruse § 17 lg 2) jagatud kolme samal päeval Rakveres toimunud istungi vahel kokku (25 + 73,8)/3 - 32,90 eurot – MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 13.06.2024 arve nr. 24140; 5) 18.09.2024 kohtuistungile sõitmise transpordikulu Tartu-Rakvere-Tartu 25 eurot + 123 km x 2 x 0,30 eurot = 73,8 eurot, jagatud kolme samal päeval Rakveres toimunud istungi vahel kokku (25 + 73,8)/3 - 32,90 eurot – MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 18.09.2024 arve nr. 24172; 6) kulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamise eest, MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus 18.09.2024 arve nr. 24172 - 23,75 eurot (0,25 töötundi x 95 eurot). Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
21.Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvele lisatud käibemaksu.
22.Avaldaja poolt kantud kulu riigilõivule on 133,25 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 133,25 eurot puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele.
23.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks puudutatud isikutelt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
24.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
25.Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 95 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 609,60 eurot (6 h 25 min x 95 eurot).
26.Alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu ja sõidukulud analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast. (Riigikohtu 29.09.2021 määrus tsiviilasjas 2-14-63261, p 12). Avaldaja jagab kulud kolme istungi vahel. Seega on põhjendatud ka avaldaja esindaja sõidukulud ja ajatasu 12.06.2024 ja 18.09.2024 istungitel osalemise eest kokku summas 65,80 eurot.
27.Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 828,65 eurot (133,25 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, 609,60 eurot õigusabikulud ning 65,80 eurot sõidukulud).
28.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja