H&E Maintenance Products OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): H&E Maintenance Products OÜ (registrikood 14443238), seaduslik esindaja juhatuse liige
H. O.
Ajutine pankrotihaldur: Urmas Tross
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada H&E Maintenance Products OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima H&E Maintenance Products OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Määrata H&E Maintenance Products OÜ dokumentide hoidjaks H. O. (isikukood xxxxxxxxxx).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
Määrata ajutise halduri Urmas Trossi tasuks 2310 eurot.
6.Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda H&E Maintenance Products OÜ-le menetlusabi. Hüvitada menetlusabi korras ajutise halduri tasu 820 eurot Eesti Vabariigi vahendite arvel ning ülejäänud tasu 1490 eurot mõista välja võlgnikult H&E Maintenance Products OÜ-lt. Tasu kanda osaühingule Konkurss (registrikood 10023775, arvelduskonto nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule, registriosakonnale ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H&E Maintenance Products OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 14. detsembril 2023 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 18. jaanuaril 2024. Avalduse kohaselt on võlgniku tegevusalaks B2B hulgimüük hooldus- ja remondimaterjalide alal. Erinevad kriisid on mõjutanud kliente, samuti on võlgnikule vajalikud teenused kallinenud. Praeguseks müügitulu puudub, töötajad on koondatud. Võlgnik on tasunud igapäevased jooksvad kulud, kuid võlausaldajatele käibevahendeid ei jätku. Võlgnik on ka lõpetanud teenuse lepingud. Võlgnikul on varana laovaru (2608 eurot 67 senti), raha pangakontodel (11 eurot 65 senti), kohustusi on 36 922 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Kohus nimetas 25. veebruari 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Urmas Trossi (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
3.Ajutise halduri ettepaneku kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetuse ja see ei ole ajutise iseloomuga. Aruande kohaselt on võlgnikul vara soetusmaksumuses 2609 eurot 30 senti (1 euro 30 senti raha kontodel, laovarud 2608 eurot) ning kohustusi kokku 83 854 euro 73 sendi ulatuses. Majandustegevus lõppes 2023. a-l. Ajutise halduri täpsustuse kohaselt võib võlgnikule kuuluva vara müügihind olla ligikaudu 1200 eurot. Kontode väljavõtete järgi on võlgnikule iseloomulik laenuvõtmine ja siis peamised arveldused mõlema juhatuse liikmega seotud äriühinguga. Juhatuse liikmed on selgitanud, et toimu maksete optimeerimine ja raha suunati parajasti sinna, kus oli vaja maksta. Puudub arusaam, kellele vahendid tegelikult kuuluvad ja kellele tuleks maksta. Maksejõuetuse põhjuseks on ühest küljest pankrotiavalduses toodu, kuid ka subjektiivsemad põhjused, mis puudutab infot klientide kohta ja laenuvahendite kasutamist. Kui peamiseks
klientideks olid seotud äriühingud, siis nende tegevus sõltus võlgniku juhatuse liikmetest. Samas laenu kasutati kauba ostmiseks ja arveldusteks seotud äriühingutega. Paratamatult tekib segadus, kui kasumlik on üldse tegevus ja kuidas rahalisi vahendeid kasutati seotud äriühingutes. Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid ka juhatuse liikmete tegevus arveldustes seotud äriühingutega ning laenude võtmine, mille eesmärk oli maksta küll tarnijatele, kuid ka toetada arveldusi seotud ettevõtetega. 2023. a kokkuvõtvalt näitas, et juhatuse liikmetel puudus arusaam oma tegevuse kasumlikkusest. Ajutine haldur ei tuvastanud juhtorganite tegevuses otseselt tahtliku tegevuse tunnuseid, mis on põhjustanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Esialgsel hinnangul võivad tekkida tagasinõudmise võimalused juhatuse liikmetega seotud äriühingute vastu, kui selguvad täpsemalt analüüsi käigus rahaliste vahendiete liikumine võlgniku ja seotud äriühingute vahel. Tuleb arvestada võlgniku juhatuse liikmete maksejõuetusmenetlusega. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2310 eurot büroole, mille kaudu ta tegutseb.
4.Maakohus määras 22. juuli 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 16. septembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kuigi ajutine haldur on aruandes esialgu märkinud, et võlgnikul on vara 2609 eurot 30 senti (1 euro 30 senti raha kontodel, laovarud 2608 eurot), on ajutine haldur täpsustanud, et selle reaalne müügiväärtus praegu või olla ligikaudu 1200 eurot. Võttes arvesse võlgniku laovarude eelduslikku väärtust, ei piisa sellest pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku
tähtaja. Kohus tegi 27. augustil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
16.septembri 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur vajadusel kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2310 eurot. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 21 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega, sh pangakontode ja majandusnäitajate analüüs) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu 21 tundi on vajalik ja põhjendatud.
10.1.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole osaühingule Konkurss (registrikood 10023775), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel ei ole äriühing käibemaksukohustuslane. Seega ei lisandu tasule käibemaksu.
10.2.Ajutine haldur on taotlenud osaliselt tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).
hüvitamist
riigi
vahenditest
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi.
10.3.Eelnevat arvestades tuleb ajutise halduri tasu 820 eurot hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud tasu 1490 eurot välja mõista võlgnikult.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.