Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) I: H. O. (isikukood xxxxxxxxxx) Avaldaja (võlgnik) II: E. O. (isikukood xxxxxxxxxx) Usaldusisik: A. Õ.
RESOLUTSIOON
Rahuldada abikaasade H. O. ja E. O. ühine maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja H. O. pankrot 9. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada H. O. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kuulutada välja E. O. pankrot 9. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada E. O. kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada H. O. ja E. O. pankrotihalduriks A. Õ. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
5.Kohustada H. O. ja E. O. andma võlgniku vande 6. mail 2024 kell 10.45 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2024 kell 10.45 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
7.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
8.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud H. O. ja E. O. kanda.
12.Määrata H. O. usaldusisiku A. Õ. tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246 eurot 40 senti.
12.1.Anda H. O. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
12.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, s.o kokku 366 eurot mõista välja H. O. pankrotivara arvel.
13.Määrata E. O. usaldusisiku A. Õ. tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246 eurot 40 senti.
13.1.Anda E. O. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
13.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, s.o kokku 366 eurot mõista välja E. O. pankrotivara arvel.
14.Määruse resolutsiooni p-des 12.1, 12.2, 13.1 ja 13.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank ), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p-d 12.1 ja 13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.H. O. (avaldaja, võlgnik I) ja E. O. (avaldaja, võlgnik II) (abikaasad) esitasid
4.jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on igakuine sissetulek võlgnikul I 739 eurot ja võlgnikul II 460 eurot ning väljaminekud kokku 1230 eurot. Kohustusi on võlgnikul I 28 765 euro 44 sendi ulatuses ning võlgnikul II 52 833 euro 69 sendi ulatuses. Varem said võlgnikud tulu ettevõtlusest, kuid äriühingute makseraskuste tõttu võlgnikud töötasu ei saanud, koondati, mistõttu laenusid nad enam maksta ei suutnud. Ka on võlgniku I tervis viimasel poolaastal halvenenud. Võlausaldajad pole nõustunud mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi sõlmima.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku I pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangu kohaselt kuuluvad võlgnikule I H&E Maintenance Products OÜ (registrikood 14443238) ja OÜ OJA GRUPP (registrikood 10627183) osad, kuid äriühingute suhtes on esitatud pankrotiavaldused tsiviilasjades nr 2-23-17645 ja 2-23-17709. Samuti on
võlgnikul I seos xxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx) (FIE), kuid see ei tegutse. Võlgniku I Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on 3 senti, arvelduskontodel 6 eurot 60 senti, ta saab sissetulekuna vanaduspensioni 747 eurot 79 senti, mis laekub xxxxxxxxxxxxxx-xx kontole. Kohustusi on võlgnikul I kokku 35 794 euro 90 sendi ulatuses. Igakuised kulud on kokku 770 eurot. Abikaasade ühisvara hulka on kuulunud kinnisasi asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), kuid on selle kinkinud xxxxxxxxxxxxxx-xx. Lisaks on võlgnik I võõrandanud talle kuuluva haagise (reg.nr xxxxxx), sõiduauto xxxxxxxxxx (reg. nr. xxxxxx), xxxxxxx (reg.märk xxxxxx) ja ratastraktori xxx (reg.märk xxxxxx). Võlgniku I maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlikud otsused võtta füüsilise isikuna kõrge intressiga ja suures mahus laene äriühingu käibevahendite puuduse leevendamiseks, teades, et laenude tagasimaksed ületavad mitmekordselt tema sissetulekut. Ilmselgelt pidi ta mõistma, et äriühingu kasumimarginaal ei võimalda sellise intressiga laene teenindada. Võlgnik I oli maksejõuetu hiljemalt 2022. a-l, kui tema laenukohustused ei vastanud tema maksevõimele, kuid jätkas laenude võtmist. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on võimatu. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku II pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangu kohaselt kuulub võlgnikule II xxxxx aktsia hinnangulise väärtusega 40 senti, H&E Maintenance Products OÜ (registrikood 14443238) osa, kuid äriühingu suhtes on esitatud pankrotiavaldus. Võlgniku II Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on 14 eurot 58 senti, pensionifondi osakuid on 7242 eurot 7 senti ja täiendavad kogumispensioni osakuid 42 eurot 87 senti, ta saab sissetulekuna töötutoetust 352 eurot ja peretoetust 160 eurot, mis laekuvad xxxxxx-xxxxxxxxxxxx kontole. Kohustusi on võlgnikul II kokku 60 449 euro 15 sendi ulatuses. Igakuised kulud on kokku 515 eurot. Abikaasade ühisvara hulka on kuulunud kinnisasi asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), kuid on selle kinkinud xxxxxxxxxxxxxx-xx. Lisaks on võlgnik II võõrandanud talle kuuluva kinnisasja asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx), sõiduauto Š (reg.nr xxxxxx) ja H&E Kaubad OÜ (registrikood 14739772) osa. Võlgniku II maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlikud otsused võtta füüsilise isikuna kõrge intressiga ja suures mahus laene äriühingu käibevahendite puuduse leevendamiseks, teades, et laenude tagasimaksed ületavad mitmekordselt tema sissetulekut. Ilmselgelt pidi ta mõistma, et äriühingu kasumimarginaal ei võimalda sellise intressiga laene teenindada. Võlgnik II oli maksejõuetu hiljemalt 2022. a-l, kui tema laenukohustused ei vastanud tema maksevõimele, kuid jätkas laenude võtmist. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on võimatu. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada abikaasadest võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 18 lg 6 järgi kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes sama sätte lõikes 2 nimetatud menetlusliku otsustuse eraldi.
6.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et mõlemad võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel puudub oma kohustuste (võlgnikul I 35 794 eurot 90 senti ja võlgnikul II 60 449 euro 15 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole võlgnik enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on 2. aprilli 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus nende makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus lisab, et on võlgnikule I selgitanud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb ennekõike leida töö, samuti peab menetluses võlausaldajate nõuete täitmiseks maksimaalselt panustama võlgnik II sõltumata sellest, et ta on vanaduspensionär. Kohus märgib, et kui võlgnikud menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 13), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8). Kohus peab mõlema võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (ebamõistlikud otsused võtta füüsilise isikuna kõrge intressiga ja suures mahus laene äriühingu majandustegevuseks olukorras, kus laenude tagasimaksed ületavad nende sissetulekut), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab mõlema võlgniku pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui
pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2024 kell 10.45 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikel kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada.
10.Kohus kohustab võlgnikke PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kl 10.45.
11.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu võlgniku I usaldusisikuna 1120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja võlgniku II usaldusisikuna 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku võlgniku I usaldusisikuna 12 tundi 30 minutit ja võlgniku II usaldusisikuna 12 tundi 30 minutit. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos mõlema võlgniku vara ja võlgade nimekirjade ning lisadega, võlgnikele kuulunud, kuid võõrandatud vara välja selgitamine), põhjalikkust ja keerukust ning
tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu mõlema võlgniku osas eraldi 1120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustlane (nr xxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
12.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2) ning osaliselt võlgnike pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Võlgnikel puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikele usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu (300 eurot, lisandub käibemaks) tuleb välja mõista võlgnike pankrotivarast.
13.Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).
Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.