Estic OÜ hagi CEC OÜ vastu kahju hüvitamiseks CEC OÜ vastuhagi Estic OÜ vastu töövõtulepingu alusel tasu saamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 17 082 eurot 16 senti Vastuapellatsioonkaebuse hind 4000 eurot Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Estic OÜ apellatsioonkaebus CEC OÜ vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellant (hageja/ vastustaja): Estic OÜ (registrikood 12049388), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja (kostja/ vastuapellant): CEC OÜ (registrikood 11899989), vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-111826 muutmata.
2.Jätta Estic OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta CEC OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Estic OÜ (hageja) hagi CEC OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja kostja vastuhagi hageja vastu töövõtulepingu alusel tasu saamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 11 864 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks kinnisasjal asukohaga Kambja vald Räni küla Saarekese 10. Kostja tegi hagejale tööde kohta
10.augustil 2021 hinnapakkumise. 2021. aasta sügisel tekkisid ehitamise käigus probleemid. Kostja ei esitanud hagejale dokumente, millest nähtuks ehituse käigu dokumenteerimine. Kuna läbirääkimised kostjaga ebaõnnestusid, siis asus hageja otsima võimalusi objekti lõpetamiseks. Seetõttu pidi hageja tegema täiendavaid kulusid, et tuvastada tehtud tööde senine maht. Hageja ei saanud kostjalt ehituspäevikut ja muid asjakohaseid dokumente. Hageja pidi pöörduma hoone arhitekti PrefabHomes OÜ poole, et tellida ehitusdokumentatsioon, sh teostada selleks vajalikud avamised ja avade sulgemised, et tuvastada tehtud tööde mahud. PrefabHomes OÜ arve nr A-15-03-22 on 4000 eurot (käibemaksuta). Kuna kostja ei esitanud hagejale jooksvalt dokumente tehtud tööde kohta, siis oli PrefabHomes OÜ-lt teenuse soetamine hädavajalik, et oleks võimalik jätkata ehitusega. Ehitustööde jätkamiseks oli vaja fikseerida tehtud tööde maht ja kvaliteet. Samuti on dokumendid vajalikud selleks, et edaspidi taotleda ehitisele kasutusluba. Eelkõige oli kaetud tööde akte vaja, et oleks võimalik tellida ehitustöid. Pooled leppisid kokku, et kostja ehitab kortermaja ning kostja pidi tegema kõik tööd kuni valmimiseni. Kostja teostas krohvimise viies korteris, kuid see oli puudulik ja kehva kvaliteediga, mida hageja keeldus vastu võtmast. Poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde kvaliteedistandardi kohta, kuid tehtud tööd ei vastanud keskmisele ja mõistlikule kvaliteedile, mida saaks oodata uuelt eluruumilt. Siseseinad olid krohvitud ebakvaliteetselt nii, et seinad ei olnud sirged, vaid olid konarlikud ning neid ei oleks olnud võimalik viimistleda. Hageja ei oleks saanud sellise kvaliteediga krohvitud kortereid müüa. Kostja pidi tegema ehitustööd nõuetele vastavalt, kuid ei teinud seda vastavas mahus ja kvaliteediga ning pooltel tekkis vaidlus, misjärel kostja lõpetas tööde tegemise. Puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tellima uued tööd OÜ-lt Barbosa. Puuduste kõrvaldamiseks eemaldati vana krohv ja tehti krohvimistööd uuesti. Tehtud tööde eest esitas OÜ Barbosa arve 7864 eurot (käibemaksuta). Hageja lasi teha krohvimistööd viies korteris. Krohvimistööd tähendasid osaliselt senise krohvi eemaldamist, sest krohvikiht muutuks liiga paksuks, ja osaliselt parandustöid. Eelnevalt eemaldati seintest metallankrud. Hageja tegi uue krohvimistöö osas, milles kostja on vastuhagina nõude esitanud akti nr A2109 alusel summas 6170 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus sellega, et alates 6. detsembrist 2021 kostja töötajad objektile ei ilmunud, kuid seda seetõttu, et kostja andis viimased tööd hagejale üle 3. detsembril 2021. Seetõttu ei saanud hagejale üllatuslikud olla ka kostja poolt 15. detsembril 2021 hagejale esitatud aktid nende tööde osas, mille kostja oli lõpetanud. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et tellija tasub iga tehtud töö eest
eraldi jooksvalt. Hageja pole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et tasumine toimub tööde kui terviku vastuvõtmisel. Poolte vahel ei olnud sellist lepingut, millest nähtuks, millised tööd lõpuks teha tuleb – töödes lepiti kokku jooksvalt ning suuliselt.
2.detsembri 2021 koosolekul ei osalenud Aleksandr Skrõpak, teda asendas kostja teine töötaja S.G.. Viidatud koosolekul ei osalenud P.U., Aivar Armulik ega Andrus Pintman. Koos S.G.ga ja M.P. viibisid koosolekul veel kolm kostja töölist. Kostja ei ole koosolekul andnud ühtki kinnitust selle kohta, et kostja nõustub hagejale väljastatud arvete tühistamisega. Kostja hinnangul on koosoleku protokoll koostatud tagantjärele. S.G.l puudus volitus kostja nimel puuduste kõrvaldamise osas kokkulepete sõlmimiseks. Hageja ei ole väidetavaid puudusi piisavalt kirjeldanud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik hageja väidetele vastata. Hageja esitas nimekirja konkreetsetest puudustest alles 21. veebruaril 2022 (tabel), millele kostja esitas vastuväited 23. veebruaril 2022. Tabelist ei nähtu, et hageja oleks kostjale ette heitnud neid puudusi, mida ta heidab kostjale ette hagiavalduses, s.o ehituspäeviku ja muude asjakohaste dokumentide esitamata jätmist ning ebakvaliteetset seinte krohvimist. Kostja andis viimased tööd üle 3. detsembril 2021. Eeldusel, et hageja vaatas seejärel viivitamatult tööd üle, on käesolevaks hetkeks igal juhul möödunud võlaõigusseaduses (VÕS) § 644 lg 1 esimeses lauses sätestatud mõistlik aeg. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis oleks kostjale pannud kohustuse hagejale ehitusdokumentatsioon üle anda. Hageja oli objektil peatöövõtjaks ning seega ehitusdokumentatsiooni eest vastutavaks isikuks. Kostjal oli ehituspäevik olemas ning hageja nõudmisel oleks ta saanud selle hagejale esitada. Kostja on ehituspäeviku esitanud hagejale käesolevas tsiviilasjas. Arvestades, et hageja ei ole kostjalt varem ehitusdokumentatsiooni nõudnud, ei ole ehitusdokumentatsiooni tellimiseks kantud kulude nõudmine kostjalt põhjendatud. Kostja ei ole ehitavaks isikuks ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1 mõttes, mistõttu temal alltöövõtjana ei lasu ehitamise dokumenteerimise kohustust. Kostja pidi organiseerima objektile vaid töötajad, kes vastavalt hageja korraldustele ehitustöid teevad. Sisuliselt oli kostja üksnes tööjõu vahendaja ning juhised töö tegemiseks tulid hageja projektijuhilt M.P.ilt. Hageja ei ole krohvimisega seotud tööde puhul kirjeldanud ega tõendanud, milles puudused täpselt seisnevad. Krohvimisega seotud tööd olid tehtud puudusteta ning hageja ei ole nõudnud krohvimistööde ümbertegemist põhjendusel, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Seetõttu ei ole põhjendatud Barbosa OÜ-lt tellitud tööde kulude hüvitamise nõue 7864 eurot. OÜ Barbosa poolt hagejale väljastatud arvel puudub spetsifikatsioon ja sellelt ei nähtu, milliseid töid ja millises mahus on OÜ Barbosa hagejale teinud. Hageja ei ole seega tõendanud, et arvel kirjeldatud tööd on üldse seotud kostja tööde väidetava parandamisega. Kostja vastuhagi
4.Kostja esitas vastuhagi hageja vastu, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista põhivõla 27 784 eurot 80 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 602 eurot 89 senti ja viivise põhinõudelt (27 784 eurot 80 senti) alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169 eurot 2 senti ja viivise sellelt nõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi kohaselt sõlmisid kostja töövõtjana ja hageja tellijana suulise töövõtulepingu, mille kohaselt tegi kostja hagejale erinevaid üldehitustöid kuue korteriga ridaelamu ehitusel asukohaga Kambja vallas Räni külas Saarekese 10. Tööd lepiti kokku jooksvalt, sest vahepeal muudeti projekte. Kostja tegi hagejale töid perioodil 15.05.2021–03.12.2021 ning viimased tööd on hagejale üle antud 3. detsembril 2021. Tööde üleandmisel hageja ühelegi puudusele ei
viidanud. Seetõttu esitas kostja hagejale 15. detsembril 2021 järgmised aktid, mida hageja ei ole kostjale tasunud: 1) akt nr A2101 summas 564 eurot, mis on väljastatud müürilati paigaldamise eest; 2) akt nr A2102 summas 2275 eurot, mis on väljastatud fermide paigaldamise eest; 3) akt nr A2103 summas 1856 eurot, mis on väljastatud pööningu vaheseinte ehitamise eest; 4) akt nr A2104 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele aluskatte paigaldamise eest; 5) akt nr A2105 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele distantsliistu paigaldamise eest; 6) akt nt A2106 summas 1365 eurot, mis on väljastatud roovituse paigaldamise eest; 7) akt nr A2107 summas 312 eurot, mis on väljastatud katusekivide katusele tõstmise eest; 8) akt nr A2108 summas 4008 eurot, mis on väljastatud välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest; 9) akt nr A2109 summas 6170 eurot, mis on väljastatud siseseinte krohvimise eest; 10) akt nr A2110 summas 1664 eurot, mis on väljastatud puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest; 11) akt nr A2111 summas 288 eurot, mis on väljastatud avade kiletamise eest; 12) akt nr A2112 summas 2817 eurot, mis on väljastatud tõsteseadmete rentimise eest. Lisaks on hagejal kostjale tasumata sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest 925 eurot (finantseerimisakti punkt 1.6 ja 1.8). Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjale tasumata 23 154 eurot, millele lisandub käibemaks 4630 eurot 80 senti, kokku 27 784 eurot 80 senti. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169 eurot 2 senti. Pärast lepingulise esindaja sekkumist oli võimalik aru saada, milles probleemid seisnevad. Kostja poolt hagejale tehtud etteheidetest on põhjendatud vaid see, et korterite seinad ei ole täisnurga all ning väide, et müürilatt on paigaldatud ebakorrektselt, kui see tõendamist leiab. Seinte mittetäisnurksus on puudus, mida kostjal ei ole võimalik kõrvaldada, st seda ei saa parandada, vaid seda tuleks arvestada sisetööde käigus. Müürilati ja seinaploki vahele on kostja valmis tõkkematerjali paigaldama, kui hageja tõendab, et see on jäänud paigaldamata. Kostja hinnangul ei ole tegemist oluliste puudusega, mis välistaks tehtud tööde eest tervikuna tasumise. Poolte vahel ei olnud enne töödega alustamist lõplikku kokkulepet selles, milliseid lepingulisi töid kostja teeb. Poolte vahel ei olnud enne töödega alustamist ka kokkulepet, et kostja peab hagejale elamu tervikuna valmis ehitama. Algselt leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja teeb üksnes vundamenditöid. Vundamenditööde tegemise ajal teatas hageja, et vaja oleks ehitada ka seinad ja vahelaed ning seejärel, et tarvis oleks paigaldada ka hüdroisolatsioon ja teha katusetöid ettevalmistavad tööd. Sarnaselt lepiti ükshaaval kokku ka kõikide teiste tööde tegemises. Tööde käigus muudeti korduvalt ka projekte. Pooled ei leppinud kokku ka tööde valmimise lõplikku tähtaega, sest tööde lõplik maht ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel teada. Alati ei lepitud ka jooksvate tööde osas kokku konkreetseid töö valmimise tähtaegu, vaid hageja teatas, et tööd tuleks teha valmis võimalikult kiiresti. Mõne töö tähtajad, nt seinte ehitamisega seonduvad tähtajad lepiti kokku ka e-kirja teel. Pooled leppisid tööde eest kostjale makstavas tasus kokku suuliselt. Osaliselt nähtuvad tasukokkulepped hinnapakkumisest, ülejäänud tööde puhul nähtuvad tasukokkulepped kostja poolt väljastatud tehtud tööde aktidest, mille koostamisel kostja pooltevahelisi suulisi kokkuleppeid arvesse võttis. Aktides toodud tööde hindadele tervikuna pole hageja vastuväiteid esitanud, viidates üksnes akti nr A2110 osas, et kostja lubas töö teha tasuta, kuid kostja ei nõustu sellega. Pooltel puudus selge kokkulepe selle kohta, millal muutus aktides toodud tasunõue sissenõutavaks. Pooltevahelise praktika kohaselt esitas kostja hagejale tehtud tööde eest arve,
määras arvel kuni 5-päevase maksetähtaja ning seejärel hageja tasus arve. Sellest saab järeldada, et tasu jooksvate tööde eest muutus sissenõutavaks umbes 5 päeva pärast arve edastamist. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), st
3.detsembril 2021, mil kostja kõik tööd hagejale üle andis. Katusetöödest jäi kostja poolt tegemata üksnes katusekivide paigaldus, sest hageja loobus sellest enne nende töödega alustamist ning otsustas katusekivide paigalduse tellida teiselt isikult. Seega jäi see töö lõpetamata hagejast tingitud põhjustel. Kostja ei ole nõudnud raha katusekivide paigaldamise eest. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi tõsteseadmed objektile organiseerima ning kandma sellega seonduvad kulud hageja. Kuna hagejal ei olnud aega tõsteseadmete kohale transportimisega tegeleda, leppisid pooled kokku, et kostja toob seadmed ise kohale, et tööde tegemine saaks jätkuda. Kohtueelsete õigusabikulude nõude osas märkis kostja, et lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta), toiminguid tegi 8 tunni ja 31 minuti ulatuses. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Pooled arveldasid tehtud tööde eest jooksvalt, mida kinnitab maksete tegemine kostjale. Hagejal ei olnud võimalik töid vastu võtta, sest tööd ei olnud valmis, kuid hageja soovis sisuliselt etappide kaupa arveldada, mille kohta pole aga poolte vahel kokkulepet. Hagis viidatud aktid A2101-A2107 puudutavad kõik katuse ehitamist, kuid katus ei ole valmis, mis oli töövõtu ese ja mille valmimine oli hageja kui tellija huvi. Tehtud tööd ei ole tingimustele vastavad ja on puudulikud. Hageja on korduvalt selgitanud kostjale, et ta ei nõustu aktidega ja ta ei ole nõus neid aktsepteerima, sest kostja tehtud tööd ei ole valmis ja osaliselt tehtud tööd on oluliste puudustega. Hageja on tööd üle vaadanud (VÕS § 643), kuid tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1 esimene lause). Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest nendes esinevate oluliste puuduste tõttu. Hageja esitas kostja nõuetele järgmised vastuväited: 1) akt nr A2101 (müürilati paigaldamine, 564 eurot) – tehtud töö on hageja poolt muudetud nõuetekohaseks. Puuduste kirjeldus on korduvalt esitatud poolte kirjavahetuses. Kogu hoone müürilati paigaldus ei ole korrektne. Müürilatt on kinnitatud otse Fibo plokile, Fibokruvidega. Müürilati ja seinaploki vahele ei ole paigaldatud tõket, mis eraldaks kahte erineva soojusjuhtivusega materjali. Müürilatiks kasutatud puit ei ole immutatud. 2) akt nr A2102 (fermide paigaldamine, 2275 eurot) – puudub kogus ja periood (s.o 19.21.08.2021) ei ole õige, sellel ajal ei saanud seda tööd teostada. Paigaldatud fermid olid viltu ja seda ei parandatud kostja poolt. 3) akt nr A2103 (pööningu vaheseinte ehitamine, 1856 eurot) – vaheseinu ei ole ehitatud. 4) akt nr A2104 (sarikatele aluskatte paigaldamine, 455 eurot) – kile ei olnud kinnitatud korrektselt, parandama ei tuldud, tuul rebis tehtud osa lahti, seega ei saanud seda tööd aktsepteerida. Kate oli paigaldatud ilmse sooviga varjata muid defekte. 5) akt nr A2105 (sarikatele distantsliistu paigaldamine, 455 eurot) – osaliselt paigaldatud, kuid mis oli, tuli lahti võtta, sest aluskate oli katki tulenevalt ebapiisavast kinnitamisest ja see tuli välja vahetada. 6) akt nr A2106 (roovituse paigaldamine, 1365 eurot) – töö oli valesti tehtud ja maha võetud hageja poolt ning uuesti seda ei tehtud.
7) akt nr A2107 (katusekivide katusele tõstmine, 312 eurot) – seda ei viidud lõpule ja selle käigus lõhuti osa materjale. 8) akt nr A2108 (välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamine, 4008 eurot) – tööde tegemise aeg 19.-27.11.2021 ei vasta tõele. 20.11, 21.11 ja 27.11 langevad nädalavahetusele ja nendel päevadel ei tehtud ehitusobjektil töid. Arvestusse jääb seega 6 päeva, mil üks töötaja sai teostada tööd 48 tundi. Kuna objektil ei olnud üle kolme üldehituse töötaja, siis said nad viibida kohal maksimaalselt 144 tundi, kuid kuna täistööpäevi ei ole teostatud ja lahkuti enamasti enne tööpäeva lõppu, siis on sellise akti esitamine alusetu. Lisaks olid tehtud tööd ebakvaliteetsed. Tööd on hageja poolt ümber tehtud. Avamisel selgus, et hüdroisolatsiooni teostatud ei olnud ja see tuli hagejal teha täiendavate kuludega. Seinte soojustusplaatide paigaldus ei võimaldanud välisseinte krohvimist, mille tõttu tuli krohvseinad asendada puitlaudisega. 9) akt nr A2109 (siseseinte krohvimine, 6170 eurot) – 711 m2, mis on aktis toodud, ei vasta tõele, sest projekti põhiselt arvestatuna on seda osa, mis krohviti, võimatu mõõdistada selles koguses ja tehtud osa oli ebakvaliteetne ning on nüüdseks uuesti tehtud. Tööde tegemise aeg ei vasta tõele, sest siis ei viibinud objektil kedagi. 10) akt nr A2110 (puitkarkassi valmistamine ja avadele (aknad, uksed) paigaldamine, 1664 eurot) – avad valmistati valede mõõtudega ja neid ei saanud kasutada. Kostja teostas uued avatäited. Kostja lubas, et selle eest tasu ei nõuta. Pooltel oli kokkulepe, et karkassid tehakse tasuta, mis korvab materjalikulu ja lisaväljakutse. 11) akt nr A2111 (avade kiletamine, 288 eurot) – hageja jaoks on selle töö eraldi kajastamine aktil arusaamatu ja et see töö on eraldi töölõik. Selle töö vajadus tekkis, kuna avatäited olid tehtud valede mõõtudega ning seetõttu tuli avad kiletada, sest aknapaigaldajad ei saanud tööd teha ja nad tuli uuesti kutsuda siis, kui avad olid korrektselt tehtud. 12) akt nr A2112 (tõsteseadmete rentimine, 2817 eurot) – hageja on korduvalt kostjale teatanud, et ta ei hüvita tühjalt seisvate seadmete rendihinda. Sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2023. a otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4000 eurot. Hageja hagi 7468 euro väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi hageja vastu ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 27 112 eurot 10 senti, sealhulgas põhinõue 23 183 eurot 2 senti ja viivis 3929 eurot 8 senti. Tasaarvestamise tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 23 112 eurot 10 senti (s.o põhinõue) ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 23 112 eurot 10 senti tasumata osalt alates 31. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu 6778 eurot 87 sendi väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 5770 eurot 80 senti, viivis ajavahemiku 03.01.2022–11.04.2022 eest 149 eurot 30 senti ning viivis ajavahemiku 12.04.2022–30.10.2023 eest 868 eurot 77 senti. Maakohus jättis Tartu Maakohtu 21. märtsi 2023. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2568 eurot 15 senti. Maakohus rahuldas osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 331 eurot 16 senti. Tasaarvestamise tulemusena
mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7763 eurot 1 sent ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt maakohtu otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja hagi
7.Maakohus leidis, et pooled sõlmisid 2021. a mais suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses ehitustööde tegemiseks kinnisasjal asukohaga Kambja vallas Räni külas Saarekese 10. Töövõtuleping sõlmiti juriidilistest isikutest hageja ja kostja vahel majandustegevuses, milles hageja on tellijaks ja kostja on töövõtjaks. Kostja ei ole tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping või et kostja oli tööjõu vahendaja. Ehitavaks isikuks (ehitajaks) oli kostja ning ehitamiseks oli nõutav ehitusluba. Töövõtulepingu raames on asjatundjaks eelkõige töövõtja ehk ehitaja. Seetõttu peab ehitajale olema teada, kuidas tuleb ehitamine dokumenteerida. Hageja nõudis kostjalt ehitusdokumentide (ehituspäevikute, kaetud tööde aktide) esitamist, kuid nõutud tähtajal ega kostja enda poolt pakutud tähtajal ehitusdokumente kostja hagejale ei esitanud. Kostja esitas ehituspäevikud kohtumenetluse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale kaetud tööde aktid esitanud. Kostjal oli kohustus ehitamine dokumenteerida. Ehitamise dokumenteerimiseks kostja poolt ei olnud vaja pooltevahelist kokkulepet. Tegemist on seadusest tuleneva üldise kohustusega ning kostja on ka menetluses teatanud, et ta on ehituspäevikuid ja kaetud tööde akte koostanud, kuid nende esitamist hagejale ei ole kostja tõendanud. Hageja on tõendanud, et pärast kostjale määratud tähtaja möödumist tellis ta kaetud tööde aktide koostamise maksumusega 4000 eurot. Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina arve nr A15-03-22 ja hinnakalkulatsiooni, millest nähtuvalt on Saarekese 10 kaetud tööde aktide koostamise hinnaks 4000 eurot (käibemaksuta). Kaetud tööde aktide koostamiseks tehti järgmisi toiminguid: ehituskonstruktsioonide osaline avamine ja sulgemine 1200 eurot; ridaelamu kaetud tööde aktide koostamine 1600 eurot ja ehituseksperdi kaasamine 1200 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude 4000 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.Maakohus leidis, et hageja uue krohvimistöö tegemisega seotud kulude nõue 7864 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et krohvimistöödes esinevad puudused, millele hageja tugineb, vaadati objektil üle koos töövõtjaga (kostjaga). Kuna puudusi objektil koos töövõtjaga üle ei vaadatud, siis pidi hageja teavitama kostjat puudustest pärast tööde üle vaatamist, ning neid puudusi piisava täpsusega kirjeldama. Kui tellija ei teavita koos puudustest teavitamisega, et ta nõuab töövõtjalt kohustuse täitmist, kaotab ta õiguse nõude esitamiseks ka hiljem. Hageja ei nõudnud kostjalt krohvimistöödes esinevate puuduste parandamist või uue töö tegemist VÕS § 646 lg 1 järgi. Tõendamata on hageja väide, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellega seotud kulutuste hüvitamist nõuda. Kostja vastuhagi
9.Maakohus leidis, et poolte vahel oli praktika töö eest ositi tasumiseks ja seega töö ositi üleandmiseks. Töö vastuvõtmise korra kohta pooltel kokkulepe puudus. Seega tuleb kohaldada VÕS 637 lg-t 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Maakohus arvestas asja lahendamisel, et hageja ei saa tugineda lepingu lõppemise asjaolule ega hinna alandamisele.
9.1.Maakohus leidis, et kostja nõue müürilati paigaldamise eest (akt nr A2101; 564 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 676 eurot 80 eurot) on põhjendatud. Müürilatt oli
paigaldatud ja tasukokkulepe oli olemas. Hageja ei saa keelduda töö eest tasumast. Kostja edastas akti hagejale tasumiseks 21. detsembril 2021 ning see muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel, sest poolte vahel oli varasemate arvete tasumisel selline kokkulepe. Hageja nõustus sellega. Seega saabus tasumise tähtpäev 26. detsembril 2021 ja kohustus muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021.
9.2.Maakohus leidis, et kostja tasunõue fermide paigaldamise eest (akt nr A2102; 2275 eurot, lisandub käibemaks ehk 2730 eurot), pööningu vaheseinte ehitamise eest (akt nr A2103; 1856 eurot, lisandub käibemaks ehk 2227 eurot 20 senti), sarikatele aluskatte paigaldamise eest (akt nr A2104; 455 eurot, lisandub käibemaks ehk 546 eurot), sarikatele distantsliistu paigaldamise eest (akt nr A2105; 455 eurot, lisandub käibemaks ehk 546 eurot) ja roovituse paigaldamise eest (akt nr A2106; 1365 eurot, lisandub käibemaks ehk 1638 eurot) on põhjendatud ja rahuldas nõuded täies ulatuses. Nimetatud tööde tegemises ja tasus oli pooltel kokkulepe, tööd olid valminud. Seega on nende tööde eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Hageja ei ole tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Tasu puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest (akt nr A2110; 1664 eurot, millele lisandub käibemaks; kokku 1996 eurot 80 senti) on põhjendatud. Pooltel oli kokkulepe selle töö tegemises ja hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli selle töö osas kokkulepe töö tasuta tegemises. Tasunõuded muutusid sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Kostja tasunõue sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest (finantseerimisakti punkti 1.6 ja 1.8 summas 925 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 1110 eurot) on samuti põhjendatud. Selle töö tegemises ja tasus oli pooltel kokkulepe ning töö oli valminud. Kuna nimetatud nõude esitas kostja kohtumenetluse käigus ning selle nõude täitmist ei olnud kostja hagejalt varem nõudnud, lähtus maakohus sellest, et see nõue muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel vastuhagi hagejale kättetoimetamisest ehk
25.aprillil 2022. Kohus on eeltoodut pooltega kohtuistungil arutanud ning hageja ja kostja nõustusid sellega. Hageja ei ole selle töö kohta eelmenetluse ajal vastuväiteid esitanud. Hageja ei määranud kostjale selles töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Seega ei saa hageja keelduda ka selle töö eest tasumast.
9.3.Maakohus leidis, et kostja tasunõue katusekivide katusele tõstmise eest (akt nr A2107; 312 eurot, lisandub käibemaks; kokku 374 eurot 40 senti) on põhjendatud. Kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest nähtub, et kostja pidi paigaldama katusekivid. Töö hinnaks oli 4550 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled ei vaidle selle üle, et katusekivid on katusele tõstetud. Hageja tugineb sellele, et tegemist on pooliku tööga ja poolte vahel ei olnud katusekivide katusele tõstmise osas sellist tasukokkulepet nagu on kostja tasunõue. Kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt tellis hageja kogu töö koos paigaldusega, aga siis hageja loobus sellest. Hageja on nõustunud sellega, et katuse ehitamine hõlmab ka katusekivide katusele tõstmist. Maakohus leidis, et hinnapakkumises märgitud katusekivide paigaldus hõlmab tööna ka katusekivide katusele tõstmist. Kostja tugineb sellele, et selle töö tegemisele kulus 19,5 tundi ning tunnitasu suuruseks on 16 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole selle töö ajakulu kohta eelmenetluse ajal vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid väiteid selle kohta, et sellele tööle kulunud aeg 19,5 tundi on ebamõistlik. Maakohus leidis, et selle töö tegemisele kulunud 19,5 tundi on mõistlik aeg. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021.
9.4.Maakohus leidis, et kostja tasunõue välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest (akt nr A2108; 4008 eurot, millele lisandub käibemaks) on põhjendatud osaliselt. Selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe ja see töö oli valminud. Akti nr 2108 kohaselt kulus töö tegemiseks 250,5 tundi, sealhulgas tellingute montaaž ja demontaaž. Ühe tunni hinnaks kujuneb 16 eurot. Hinnapakkumist selle töö kohta kohtule ei esitatud. Hageja hinnangul sai töid teostada 144 tundi, mitte 250,5 tundi. Hageja aktsepteeris seda, et ühe tunni hind oli 16 eurot. Maakohtu
hinnangul kostja ei tõendanud, et välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamisele kulus 250,5 tundi. Kuna hageja nõustus, et nimetatud töid sai teha 144 tundi, siis pidas maakohus põhjendatuks, et välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamisele kulus 144 tundi. Kuigi hageja tugines sellele, et selles töös esinesid puudused, ei määranud hageja kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Maakohus rahuldas kostja tasunõude välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest osaliselt – 2304 euro ulatuses (16*144), millele lisandub käibemaks, kokku 2764 eurot 80 senti. Kostja nõude 2044 eurot 80 senti ulatuses (sh käibemaks) jättis maakohus rahuldamata.
9.5.Maakohus leidis, et kostja tasunõue siseseinte krohvimise eest (akt nr A2109; 6170 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 7404 eurot) on põhjendatud. Selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe ja selle töö osas oli tasukokkulepe. Kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme Aleksandr Skrõpaki vande all antud seletuste krohviti siseseinad osaliselt, mitte terves mahus. Kostja mõõtmiste kohaselt krohviti 711 m2 ulatuses. Tunnistaja S.G. ütluste kohaselt olid siseseinad krohvitud umbes 3⁄4 ulatuses. Hageja on menetluses välja toonud, et kostja krohvis viies korteris (majas oli kokku kuus korterit), kuid see oli puudulik ja kehva kvaliteediga. Hageja lasi teha uued krohvimistööd viies korteris. Krohvimistööd tähendasid osaliselt senise krohvi eemaldamist ja osaliselt parandustöid. Hageja tegi uue krohvimistöö selles osas, milles kostja on vastuhagina nõude esitanud akti nr A2109 alusel summas 6170 eurot. Eeltoodut arvestades tuvastas maakohus, et siseseinte krohvimise osas oli töö valminud viies korteris 711 m2 ulatuses. Hageja tugineb sellele, et kostja tehtud tööd olid oluliste puudustega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja ei ole tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021.
9.6.Maakohus leidis, et kostja tasunõue avade kiletamise eest (akt nr A2111; 288 eurot, millele lisandub käibemaks) ja tõsteseadmete rentimise eest (akt nr A2112; 2817 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole põhjendatud ja jättis selle rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et avade kiletamises oli pooltel kokkulepe. Kostja ei esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe, et tõsteseadmed rendib kostja ning renditasu hüvitab hageja.
9.7.Maakohus leidis, et kostja kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue (1169 eurot 2 senti, käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja kantud õigusabikulud olid mõistliku suurusega, arvestades mh kohtueelse vaidluse keerukust ja seda, et lepinguline esindaja töötas läbi vaidlusega seotud varasema materjali, suhtles kliendiga, pidas hagejaga läbirääkimisi eespool nimetatud teemadel (mh selgitas välja, mis põhjusel hageja tehtud tööde eest maksta ei soovinud, millised olid hageja etteheited kostja teostatud töödele) ning esitas vaidlusküsimustega seoses sisulisi (mh õiguslikke) vastuväiteid ja seisukohti. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepinguline esindaja esindas kostjat kohtueelses vaidluses kahe kuu vältel. Kostja on lepingulise esindaja kulud kandnud.
Hageja apellatsioonkaebus ja vastus vastuapellatsioonkaebusele
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu 4000 euro osas ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 864 eurot. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ka osas, milles kohus rahuldas kostja hagi hageja vastu osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks 27 112 eurot 10 senti, sealhulgas põhinõude summas 23 183 eurot 20 senti ja viivise 3229 eurot 8 senti ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata otsus, milles jätta täiendavalt rahuldamata kostja nõue hageja vastu summas 8390 eurot 22 senti ning muuta vastavalt hagejalt väljamõistetud viivisesummat, menetluskulude summat ja jaotust, jättes menetluskulud poolte endi kanda ning viia läbi uus tasaarvestus. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõude 7864 eurot seoses siseseinte krohvimisega. Siseseinte krohvimine oli ilmselgelt poolik ja ebakvaliteetne. Kostjale oli antud tähtaeg, kuid kostja ei alustanud puuduste kõrvaldamisega ning selle asemel leping lõpetati ja edaspidise osas kostja keeldus igasugustest töödest. Seejärel esitas kostja aktid ning toimus kirjavahetus, kuid oluline on just asjaolu, et kostjal oli võimalus asuda töid tegema ja parandama, kuid kostja ei teinud seda. Määrav on 6. detsember 2021, sest pooled on nõustunud, et sel päeval lõppes leping. Kostja ei soovinud enam edasi ehitustöid teha ehk siis lõpetada pooleliolevaid töid ja teha parandustööd ebakvaliteetsele tööle. S.G.l olid volitused kostja esindamiseks. Maakohus on selles osas eksinud. Maakohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et puuduste tuvastamine ning kõik sellega seonduv oli antud asjas raskendatud seetõttu, et kostja (töövõtja) ei koostanud ehitusdokumentatsiooni. Olukorras, kus kostja lõpetas ehitustööd (nii pooleliolevate tööde tegemise kui tehtud tööde parandamise) viisil, et alates 6. detsembrist 2021 ei ilmunud ühtegi töötajat ehitusobjektile ning kostja on kinnitanud sel päeval lepingu lõppemist hoolimata eelnevalt arvete tühistamisest ning ehituskoosolekust, siis ei pidanud hageja enam andma kostjale täiendavat tähtaega tööde parandamiseks ja lõpetamiseks.
11.Hageja leiab, et maakohus on vääralt rahuldanud vastuhagi tasunõude siseseinte krohvimise eest (6170 eurot). Pooltel on olnud erinev arusaam sellest, mida lugeda valminud tööks. Ei saa pidada kuidagi tõendatuks, et krohvimistööd olid tehtud 711 m2 ulatuses. Kuigi
2.detsembril 2021 toimus ehituskoosolek ning kostjal oli võimalik hiljemalt 6. detsembril 2021 töödega jätkata, siis kostja seda ei teinud. Seetõttu ei ole hageja kaotanud õigust tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Tegelikult ei olnud töö valminud ning kostja ei soovinud seda tööd ka ise lõpetada ning kostja on ise võtnud riski ehitusdokumentatsiooni koostamata jätmisega, et tema nõue võib jääda rahuldamata. Tegemist oli sedavõrd ebakvaliteetse tööga, et hageja pidi tellima uue krohvimistöö kogu mahus, millega kaasnes täiendav lisakulu, sest kostja paigaldatud krohv tuli enne eemaldada ja utiliseerida.
12.Maakohus on vääralt rahuldanud vastuhagi tasunõude katusekivide katusele tõstmise eest (374 eurot 40 senti). Eraldivõetuna ei olnud sellise töö tegemises kokkulepet. Kostja pidi paigaldama katusekivid, mida aga kostja lõpuks ei teinud. Katusekivid jäid paigaldamata ning seega ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Maakohtu järeldus on vale, et hageja loobus sellest tööst. Kostja on sisuliselt tuletanud konkreetse töö ja selle tegemise hinna, kostja esitatud arvestus ja kohtus uuritud tõendid ei haaku omavahel.
13.Kohus on vääralt rahuldanud tasunõude müürilati paigaldamise eest (676 eurot 80 senti). Tehtud töö ei vastanud projektile, sest müürilatt oli paigaldatud ilma isolatsioonita. Tehniliselt
ei ole võimalik müürilatti ümber paigaldada, kui sellele toetub kogu katusekonstruktsioon. Olukorras kus töö parandamisega kaasneks suuremad kulud kui vastav töö on väärt ning samuti pole võimalik mõistlikult hinda alandada (pole võimalik leida referentsina puudulikult tehtud töö hinda), siis ei saa lugeda tasunõuet sissenõutavaks.
14.Maakohus on vääralt rahuldanud kostja kahjunõude kohtueelsete õigusabikulude osas (1169 eurot 2 senti). Kui kostja nõue rahuldati osaliselt, siis peaks ka samas osas rahuldama kostja kahjunõude kohtueelsete õigusabikulude osas.
15.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks kostja poolt vaidlustatud osas puudub põhjus. Kostja tegi pika aja jooksul ehitustöid mahus ja ulatuses, mis ei ole omane ei alltöövõtule ega veel vähem tööjõu vahendamisele. Kostja tegi erineva raskusastmega ehitustöid, mille sisu oli hoone püstitamine, st vundamendi, kandevkonstruktsioonide, katuse jne ehitus. Selliste tööde puhul saab ja peab ehitusdokumentatsiooni koostama just töövõtja kui ehitav isik, sest ainult töövõtja saab omada suuremat osa informatsiooni (kasutatud materjalide, töövõtete, kaetud tööde jne kohta). Eeltoodud järeldust ei väära ka see, et ehitusobjektil teostasid eritöid (nt torutöid) kolmandad isikud. Asjaoludest nähtuvalt esitas kostja lõpuks hilinenult ehituspäevikud, mis olid tagantjärgi koostatud ja ei olnud usaldusväärsed. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses sellele, et hagiavaldusega esitatud tõendid ei ole asjakohased ega usaldusväärsed. Kostja vastuapellatsioonkaebus ja vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse ühistada osas, milles kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu 4 000 euro ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi tervikuna rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus on teinud poolte nõuete osas tasaarvestuse, määranud kindlaks menetluskulude jaotuse ja pooltelt välja mõistetavad menetluskulude summad ning tegi menetluskulude osas tasaarvestuse, ning teha uus otsus, millega jätta kõik poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kõik ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda ja kohustada hagejat maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.
17.Kostjal ei olnud ehitusdokumentatsiooni esitamise kohustust. Kostja tegi töid hageja alltöövõtjana, mistõttu ei olnud tema ehitavaks isikuks EhS § 15 lg 1 mõttes. Seetõttu ei lasunud kostjal ka ehitamise dokumenteerimise kohustust. Selline kohustus on muude kokkulepete puudumisel peatöövõtjal ehk hagejal. Objektil tegutses peatöövõtjana hageja. Otsuse kujunemine ei ole seega selles osas jälgitav ja maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud hageja dokumentatsiooni tellimise kulude nõude aluseks olevaid tõendeid ning nende usaldusväärsust. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja on kahju tekkimist veenvalt tõendanud hinnapakkumise ja arve esitamisega. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.
18.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on hageja poolt vaidlustatud otsuse punktide osas seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad hageja poolt viidatud alused otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja uue krohvimistöö tegemisega seotud kulude nõude. Hageja pole tõendanud, et kostja poolt tehtud krohvimistööd on puudustega. Hageja ei ole kostjat puudustest teavitanud ega määranud nende kõrvaldamiseks tähtaega. S.G. puudusid volitused kostja esindamiseks. Tema tööülesannete hulka ei kuulunud kostja nimel
selliste oluliste otsuste tegemine nagu nt puudustega nõustumine ja puuduste kõrvaldamiseks lubaduste andmine. Kuna tellija lõpetas töövõtulepingu juba 6. detsembril 2021, siis saigi töövõtja küsida tasu VÕS § 655 lg 1 alusel tehtud tööde eest. Isegi kui hageja lõpetas VÕS § 655 lg 1 alusel lepingu, tuleb tal tõendada puuduse olemasolu ja ka lõpetatud lepingu korral tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Maakohus lähtus põhjendatult kostja poolt esitatud andmetest, tuvastades, et krohvimise osas olid tööd valminud 711 m2 ulatuses. Hageja ei ole avaldanud numbriliselt, millises suurusjärgus olid tema hinnangul tööd tehtud.
19.Kohus on õigesti rahuldanud kostja tasunõude katusekivide katusele tõstmise eest. Katusekivide katusele tõstmises olid pooled kokku leppinud. Hinnapakkumisest nähtub, et töö hõlmas katusekivi paigaldamist ja see omakorda hõlmab katusekivide katusele tõstmist. Hageja ei ole töö ajakulu (19,5 tundi) osas menetluses otseselt tuginenud sellele, et see oleks olnud ebamõistlik. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tööolud olid halvad, mis põhjendab ka rohkemate tööliste kasutamist ning tööaega. Kuna tellija otsustas loobuda kostja poolsetest edasistest katusetöödest ning lõpetas lepingu 6. detsembril 2021, oli kostjal igal juhul õigus tasule juba teostatud tööd eest. Katusekivide tõstmise töö eest tasumise eelduseks pole ehituspäevikute koostamine.
20.Maakohus on õigesti rahuldanud kostja tasunõude müürilati paigaldamise eest. Sellele, et müürilati isolatsioon puudus, ei ole kostja vastu vaielnud. Kostja oli valmis kõik sellega seonduvad puudused kõrvaldama, kuid hageja kostjalt tööde ümbertegemist ei nõudnud. Paigaldatud müürilatt on jätkuvalt omal kohal, seda ei ole eemaldatud ning uuesti paigaldatud, millest ühtlasi järeldub, et paigaldatud müürilatt ei ole takistanud ehitise kasutuselevõtmist (vastasel juhul oleks see tulnud eemaldada). Puuduvad põhjendused, miks hageja ühtki õiguskaitsevahendit tasu maksmisest keeldumiseks ei kasutanud.
21.Maakohus on õigesti rahuldanud kostja kahjuõude kohtueelsete õigusabikulude osas. Kohtueelsed õigusabikulud ei ole oma olemuselt samastatavad menetluse käigus tekkivate lepingulise esindaja kuludega ning kohtuvälistele õigusabikuludele ei rakendu seega TsMS § 163 lg-st 1 tulenev põhimõte, et kulud mõistetakse välja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja lepingulise esindaja tegevust kohtueelses vaidluses tuleb vaadata laiemalt, mitte konkreetse nõude või summa põhiselt. Lepingulise esindaja eesmärgiks oli vaidluse kui terviku kohtuväline lahendamine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. Hagi tagamise abinõuna jääb kehtima Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
23.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hageja nõude uue krohvimistööga seotud kulude väljamõistmiseks rahuldamata ja osas, milles maakohus rahuldas kostja vastuhagis müürilati paigaldamise, katusekivide katusele tõstmise ja siseseinte krohvimise tasunõuded ning kohtueelsete õigusabikulude nõude, samuti neilt
arvestatud viivised. Lisaks vaidlustab hageja temalt väljamõistetud kostja menetluskulude suurust ja jaotust, palub jätta menetluskulud poolte endi kanda ning viia rahuldatud nõuete osas läbi uus tasaarvestus. Kostja taotleb vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ehitusdokumentatsiooni tellimise kulude nõudes ning palub teha uus otsus, millega jätta hageja hagi tervikuna rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus on teinud poolte nõuete osas tasaarvestuse. Samuti palub kostja tühistada otsuse osas, millega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja pooltelt välja mõistetavad menetluskulude suurused ning tegi menetluskulude osas tasaarvestuse, ning teha uus otsus, millega jätta kõik poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hageja hagi ehitusdokumentatsiooni esitamata jätmisest tekkinud kahjunõude osas rahuldanud ja hageja nõude krohvimistööde ümbertegemise eest jätnud rahuldamata. Maakohus on põhjendatult rahuldanud kostja vastuhagi müürilati paigaldamise, siseseinte krohvimise, kivide katusele tõstmise ja kohtueelsete õigusabikulude nõuete osas. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
25.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et temal oli ehitusdokumentatsiooni esitamise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mitte alltöövõtuleping, milles hageja oli tellijaks ja kostja töövõtjaks. Arvestades kostja tehtud töid, mille sisuks oli elamu püstitamine (dtl 75-76, 97-99, 130), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostjat tuleb lugeda ehitavaks isikuks EhS § 15 järgi ja kostjal oli ehitamise dokumenteerimise (kaetud tööde aktid ja ehituspäevikud) kohustus hageja ees. Asjaolu, et hageja tellijana sõlmis muid lepingud teisi töid teinud ettevõtetega vastavalt tegevusvaldkondadele, ei mõjuta kostja kohustusi hageja ees. Seega ehitamise dokumenteerimiseks kostja poolt ei olnud vaja eraldi pooltevahelist kokkulepet. Tegemist on seadusest tuleneva üldise kohustusega. Kuigi kostja on menetluses teatanud, et ta on ehituspäevikut pidanud ja kaetud tööde akte koostanud, ta neid tähtaegselt hagejale üle ei andnud. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Lisaks peab tellijale tekkinud kahju olema lepingu sõlmimisel töövõtjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) (vt nt RKTKo 08.03.2023, 2-18-9985/70, p 13 ja teised seal viidatud lahendid). Praegusel juhul on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude, nõudes dokumentatsiooni kordategemisega seotud kulutuste hüvitamist. Ehituse dokumenteerimise kohustus tuleneb seadusest. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja jätab õigeaegselt dokumentatsiooni esitamise kohustuse täitmata, on ta kohustust rikkunud ja vastutab selle eest. Kuna kostja ehitamise dokumentatsiooni hagejale üle ei andnud, on põhjendatud hageja pöördumine kolmanda isiku poole ehitusdokumentatsiooni tellimiseks. Tekkinud kulud on hageja kahju, mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on
põhjuslik seos. Kostjale pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, kuna temal lasus dokumenteerimiskohustus. Asja materjalide kohaselt on hageja pöördunud puuduoleva ehitusdokumentatsiooni tellimiseks hoone arhitekti PrefabHomes OÜ poole, kelle juhatuse liige on M.P.. Ringkonnakohtu hinnangul on hinnapakkumises märgitud tööd puuduoleva dokumentatsiooni koostamiseks vajalikud ja mõistlikud. Samuti ei saa hagejale ette heita hoone arhitekti poole pöördumist. Kostja ei ole ka välja toonud, mida muud oleks pidanud hageja tekkinud olukorras tegema, ega ole näidanud ära, et märgitud tööd ja nõutud summa vastava teenuse eest ei olnud mõistlik. Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamiseks ei pea olema tuvastatud, et kulud on kantud (RKTKo 08.03.2023, 2-18-9985/70, p 13).
26.Hageja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja siseseinte krohvimisega seotud nõude. Ringkonnakohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei piisa ainuüksi sellest, kui tõendamist leiab asjaolu, et seinad olid krohvitud puudulikult. Maakohus ei ole eksinud, leides, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt osales
2.detsembri 2021. a koosolekul volitatud esindaja. Arvestades S.G. rolli hageja objektil, ei ole tõendatud, et S.G.l oleks olnud volitus kostja nimel puuduste kõrvaldamise osas kokkulepete sõlmimiseks. Seega tõendamata on hageja väide, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja on VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellega seotud kulutuste hüvitamist nõuda.
27.VÕS 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et arvestades viisi, kuidas kostja müürilati paigaldas, ei saa tehtud tööd lugeda valminuks VÕS § 637 lg 3 tähenduses ja tasu sissenõutavaks. Tuleb eristada töö valminuks lugemist ja tehtud töö vastamist lepingutingimustele. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent töö ei vasta (teatud osas) lepingutingimustele. Asjas ei ole vaidlust, et müürilatt on paigaldatud, ehitatud hoone on vastu võetud ja sellel on kasutusluba olemas (dtl 689), seega saab lugeda tehtud töö valminuks. Sellest saab järeldada, et võimalik lepingutingimustele mittevastavus ei mõjutanud tehtud töö kasutatavast. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui töövõtja tehtud tööd ei saaks lugeda valminuks puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist. Osaliselt tehtud töö või puudustega töö valminuks lugemise korral muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, ent tellija võib VÕS § 111 kohaselt keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude maksmapanekuga seotud eeldatavatele kuludele. Puudustega töö eest tasumisest keeldumiseks tuleb kasutada õiguskaitsevahendeid ka siis, kui tellija hinnangul lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamine oleks põhjustanud ebamõistlikke kulusid. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei saa keelduda töö eest tasumast.
28.Ringkonnakohus nõustub, et katuse ehitamine hõlmab ka kivide katusele tõstmist, mille eest on tasu nõudmine põhjendatud ka siis, kui katust lõpuni ei ehitatud. See, et kostja töötaja S.G. tunnistajana antud selgituste kohaselt toimus kivide tõstmine kraanaga ja seda kostja tasuarvestuses ei kajastu, ei lükka ümber tööjõu kasutamist märgitud mahus. Sama tunnistaja selgituste kohaselt oli kraana tellitud hageja poolt (dtl 704), mistõttu ei peakski see tasuarvestuses kajastuma. Tunnistaja selgituste kohaselt tehti tööd vihmase ilmaga, esialgu oli kaks inimest, pärast oli veel 2-3 inimest (dtl 704). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selle töö tegemisele kulunud 19,5 tundi saab lugeda mõistlikuks ajaks.
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma vastuväiteid krohvitud töö mahule. Kostja oleks saanud esitada omapoolsed arvutused ja tõendid, kui suures ulatuses oli kostja tööd teinud. Tunnistaja P.U. näidati akti A2109 (dtl 71), millel on märgitud siseseinte krohvimine 711 m2. P.U. selgituste järgi annab hoonepind sellised ruudud välja ja see töö võis olla tehtud (dtl 691). Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda.
30.Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on vääralt rahuldanud kostja kahjunõue kohtueelsete õigusabikulude osas täies ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole oma olemuselt samastatavad menetluse käigus tekkivate lepingulise esindaja kuludega ning kohtuvälistele õigusabikuludele ei rakendu TsMS § 163 lg-st 1 tulenev põhimõte, et kulud mõistetakse välja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude (VÕS § 128 lg 3) rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused (vt RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Riigikohtu seisukoha järgi võivad kulutused õigusabile olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud nt lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24). Kuigi maakohus rahuldas kostja nõuded osaliselt, ei ole käesolevas asjas võimalik eristada, kui suures ulatuses olid kulud seotud rahuldamata jäänud nõuetega. Puudub põhjendatud alus arvata, et kostja kohtueelsed õigusabikulud oleksid olnud väiksemad, kui kostja oleks nõudnud hagejalt väiksemat summat (jätnud rahuldamata nõuded esitamata). Kostjale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega, kostja kohtueelsed õigusabikulud olid mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega. Kokkuvõttes on maakohtu järeldused põhjendatud ning apellatsioonja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks (sh väljamõistetud viivise, tehtud tasaarvestuse, menetluskulude jaotuse, kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse ning väljamõistetud menetluskulude tasaarvestuse osas).
31.Kuna hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seda arvestades ei määra ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluskulusid kindlaks ega mõista neid pooltelt välja.
32.Ringkonnakohus rahuldas 25. jaanuari 2024. a määrusega kostja vastuhagi täiendava tagamise avalduse. Kuna ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus kostja vastuhagi osaliselt rahuldas, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt täiendavalt kohaldatud tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.