30. oktoober 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-111826
Tsiviilasi
Estic OÜ hagi CEC OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja töövõtulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks CEC OÜ vastuhagi Estic OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja töövõtulepingust tulenevas tasunõudes
Tsiviilasja hind
Estic OÜ hagihind 11 864 eurot CEC OÜ vastuhagi hind 31 873,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja)
Estic OÜ (registrikood 12049388), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind
Kostja (vastuhagis hageja)
CEC OÜ (registrikood 11899989), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
Viimase kohtuistungi aeg
21. september 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Estic OÜ hagiavaldus CEC OÜ vastu ja mõista CEC OÜ-lt välja Estic OÜ kasuks 4000 eurot.
2.Jätta rahuldamata Estic OÜ hagiavaldus CEC OÜ vastu 7864 euro väljamõistmiseks.
3.Rahuldada osaliselt CEC OÜ vastuhagi Estic OÜ vastu ja mõista Estic OÜ-lt välja CEC OÜ kasuks 27 112,10 eurot, sealhulgas põhinõue 23 183,02 eurot ja viivis 3929,08 eurot.
Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 1 ja 3 nimetatud summad ja mõista Estic OÜ-lt CEC OÜ kasuks välja 23 112,10 eurot (s.o põhinõue) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 23 112,10 eurot tasumata osalt alates 31. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata CEC OÜ hagiavaldus Estic OÜ vastu 6778,87 euro väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 5770,80 eurot, viivis ajavahemiku 03.01.2022– 11.04.2022 eest 149,30 eurot ning viivis ajavahemiku 12.04.2022–30.10.2023 eest 868,77 eurot.
6.Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 70% ulatuses Estic OÜ kanda ja 30% ulatuses CEC OÜ kanda.
8.Rahuldada osaliselt Estic OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
9.Välja mõista CEC OÜ-lt Estic OÜ kasuks menetluskulud summas 2568,15 eurot.
10.Rahuldada osaliselt CEC OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
11.Välja mõista Estic OÜ-lt CEC OÜ kasuks menetluskulud summas 10 331,16 eurot.
12.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 9 ja 11 nimetatud summad ning mõista Estic OÜ-lt CEC OÜ kasuks välja menetluskulud 7763,01 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7763,01 eurot tasumata osalt) käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Estic OÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse CEC OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue üle hagimenetlusse. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 23. mail 2022.
2.Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 21. juulil 2022. Harju Maakohus edastas
16.augustil 2022 tsiviilasja lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
3.Kostja esitas 12. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse (vastuhagi) hageja vastu.
2 (28)
4.Tartu Maakohus liitis 2. septembri 2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22-5411 tsiviilasjaga nr 2-22-111826 ning tsiviilasja numbriks jäi 2-22-111826. Liidetud menetluses loetakse hiljem esitatud hagi vastuhagiks ja selle esitanud menetlusosaline kostjaks. Seega on käesolevas asjas hagejaks Estic OÜ ja kostjaks CEC OÜ.
5.Kohtu 16. juuni 2023 kohtumääruse kohaselt lõppes asjas eelmenetlus 13. juulil 2023.
6.Kohus jättis 27. juuli 2023 kohtumäärusega kostja vastuhagi hageja vastu menetlusse võtmata järgmise suurendatud nõude osas: kohtueelsed õigusabikulud 23,31 eurot ja viivise sellelt nõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 864 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks kinnisasjal asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja tegi kostjale tööde kohta 10. augustil 2021 hinnapakkumise. 2021. aasta sügisel tekkisid ehitamise käigus probleemid.
8.1.Kostja ei esitanud hagejale dokumente, millest nähtuks ehituse käigu dokumenteerimine. Kuna läbirääkimised kostjaga ebaõnnestusid, siis asus hageja otsima võimalusi objekti lõpetamiseks. Seetõttu pidi hageja tegema täiendavaid kulusid, et tuvastada tehtud tööde senine maht. Hageja ei ole kostjalt saanud ehituspäevikut ja muid asjakohaseid dokumente. Hageja pidi pöörduma hoone arhitekti PrefabHomes OÜ poole, et tellida ehitusdokumentatsioon, sh teostada selleks vajalikud avamised ja avade sulgemised, et tuvastada tehtud tööde mahud. PrefabHomes OÜ arve nr A-15-03-22 on summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostja ei esitanud hagejale jooksvalt dokumente tehtud tööde kohta, siis oli PrefabHomes OÜ-lt teenuse soetamine hädavajalik, et oleks võimalik jätkata ehitusega. Hageja tõi 15. veebruari 2023 vastuses välja järgmised asjaolud. Ehitusdokumentatsiooni tellimise ja koostamise nõue on kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Ehitustööde jätkamiseks oli vaja fikseerida tehtud tööde maht ja kvaliteet. Samuti on dokumendid vajalikud selleks, et edaspidi taotleda kasutusluba ehitisele. Eelkõige oli kaetud tööde akte vaja, et oleks võimalik tellida ehitustöid. Hageja olukorda oleks lihtsustanud see, kui kostja oleks regulaarselt koostanud ja esitanud dokumendid, nt kaetud tööde aktid ja ehituspäevikud. Hageja nõudis kostjalt esimest korda ehitusdokumentatsiooni 03.01.2022 ning 21.02.2022 andis hageja tähtaja esitada dokumendid hagejale 22.02.2022. Kostja vastas, et dokumendid esitatakse 28.02.2022, kuid kostja neid ei esitanud. Seejärel asus hageja dokumentatsiooni ise tellima, saades 08.03.2022 hinnapakkumise.
8.2.Samuti tugineb hageja sellele, et kostja teostas ebakvaliteetsed tööd – seinte krohvimise. Puuduste kõrvaldamiseks on kostja pidanud tellima uued tööd OÜ-lt Barbosa. Puuduste kõrvaldamiseks eemaldati vana krohv ja teostati krohvimistööd uuesti. Tehtud tööde eest esitas OÜ Barbosa arve summas 7864 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tõi 15. veebruari 2023 vastuses välja, et hageja teine nõue, mis puudutab ebakvaliteetsete tööde ehk seinte 3 (28)
uuesti krohvimist, on hageja hinnangul kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 järgi. Kostja pidi teostama nõuetele vastavalt ehitustööd, kuid ei teinud seda vastavas mahus ja kvaliteediga ning pooltel tekkis vaidlus, misjärel kostja lõpetas tööde tegemise. 02.12.2021 ehituskoosoleku protokolli p-s 2 on kirjas: krohvimistööde arve esitamine on võimalik peale krohvimistöö lõpetamist ning üleandmist tellijale. Seinad sirgeks. CEC OÜ on lubanud krohvimisega hüvitada seinte kõveruse, mis seinte paigaldamisega tehti. Hageja sai aru, et 02.12.2021 toimunud koosolekul lepiti kokku, et kostja kõrvaldab puudused ja teostab tööd, mis on nimetatud 02.12.2021 protokollis, kuid 15.12.2021 esitas kostja aktid ja eeldas, et need allkirjastatakse ja talle makstakse raha. Hageja tõi 15. veebruari 2023 vastuses välja, et pooled leppisid kokku, et kostja ehitab kortermaja ning kostja pidi tegema kõik tööd kuni valmimiseni. Kostja teostas krohvimise viies korteris, kuid see oli puudulik ja kehva kvaliteediga, mida hageja keeldus vastu võtmast. Hageja nõudis krohvimistööde tegemist 28.10.2021 ja 02.12.2021. Esimene koosolek, millel käsitleti puudusi, toimus 28.10.2021, kus osalesid A. S. , A. A. , M. P. , A. P. P. U. . Töökoosoleku protokollis on selgitatud, et toimus CEC OÜ puuduste ülevaatamine ning kokkulepe, et tähtaeg puudustega tehtud tööde ja poolikute tööde lõpetamiseks on 26.11.2021. Kostja midagi ette ei võtnud. Kostja esitas tööde eest arveid, mida hageja ei aktsepteerinud. Siseseinte krohvimine on nimetatud 02.12.2021 ehituskoosoleku protokollis. Hageja sai aru, et 02.12.2021 toimunud koosolekul lepiti kokku, et hageja kõrvaldab puudused ja teostab tööd, mis on nimetatud 02.12.2021 protokollis. Poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde kvaliteedistandardi kohta, kuid tehtud tööd ei vastanud keskmisele ja mõistlikule kvaliteedile, mida saaks oodata uuelt eluruumilt. Siseseinad olid krohvitud ebakvaliteetselt nii, et seinad ei olnud sirged, vaid olid konarlikud ning neid ei oleks olnud võimalik viimistleda. Hageja ei oleks saanud sellise kvaliteediga krohvitud kortereid müüa. Hageja lasi teha krohvimistööd viies korteris. Krohvimistööd tähendasid osaliselt senise krohvi eemaldamist, sest krohvikiht muutuks liiga paksuks ja osaliselt parandustöid. Eelnevalt eemaldati seintest metallankrud. Hageja teostas uue krohvimistöö selles osas, milles kostja on vastuhagina nõude esitanud akti nr A2109 alusel summas 6170 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustub sellega, et alates 6. detsembrist 2021 kostja töötajad objektile ei ilmunud, kuid seda seetõttu, et kostja andis viimased tööd hagejale üle 3. detsembril 2021. Seetõttu ei saanud hagejale üllatuslikud olla ka kostja poolt 15. detsembril 2021 hagejale esitatud aktid nende tööde osas, mille kostja oli lõpetanud. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et tellija tasub iga teostatud töö eest eraldi jooksvalt. Hageja pole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles, et tasumine toimub tööde kui terviku vastuvõtmisel. Poolte vahel ei olnud sellist lepingut, millest nähtuks, millised tööd lõpuks teostada tuleb – töödes lepiti kokku jooksvalt ning suuliselt. Kostja märgib, et 02.12.2021 koosolekul ei osalenud A. S. , teda asendas kostja teine töötaja S. G. . Viidatud koosolekul ei osalenud P. U. , A. A. ega A. P. . Koos S. G. ja M. P. viibisid koosolekul veel 3 kostja töölist. Kostja ei ole koosolekul andnud ühtki kinnitust selle kohta, et kostja nõustub hagejale väljastatud arvete tühistamisega. Kostja hinnangul on koosoleku
4 (28)
protokoll koostatud tagantjärele. 3. juuli 2023 vastuses märkis kostja, et S. G. puudus volitus kostja nimel puuduste kõrvaldamise osas kokkulepete sõlmimiseks. Hageja esitas töödele vastuväiteid, kuid kostja hinnangul ei ole hageja väidetavaid puudusi piisavalt kirjeldanud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik nendele vastuväidetele vastata. Hageja esitas nimekirja konkreetsetest puudustest alles 21.02.2022 (tabel), millele kostja esitas vastuväited 23.02.2022. Tabelist ei nähtu, et hageja oleks kostjale ette heitnud neid puudusi, mida ta heidab kostjale ette hagiavalduses, s.o ehituspäeviku ja muude asjakohaste dokumentide esitamata jätmist ning ebakvaliteetset seinte krohvimist. Kostja andis viimased tööd üle 03.12.2021. Eeldusel, et hageja vaatas seejärel viivitamatult tööd üle, on käesolevaks hetkeks igal juhul möödunud VÕS § 644 lg 1 esimeses lauses sätestatud mõistlik aeg. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis oleks kostjale pannud kohustuse hagejale ehitusdokumentatsioon üle anda. Hageja oli objektil peatöövõtjaks ning seega ehitusdokumentatsiooni eest vastutavaks isikuks. Kostjal oli ehituspäevik olemas ning hageja nõudmisel oleks ta saanud selle hagejale esitada. Kostja on ehituspäeviku esitanud hagejale tsiviilasjas nr 2-22-5411 ning esitab selle ka käesolevas tsiviilasjas. Arvestades, et hageja ei ole kostjalt varem ehitusdokumentatsiooni nõudnud, ei ole ehitusdokumentatsiooni tellimiseks kantud kulude nõudmine kostjalt põhjendatud. 3. juuli 2023 vastuses märkis kostja, et ta ei ole ehitavaks isikuks EhS § 15 lg 1 mõttes, mistõttu temal alltöövõtjana ei lasu ehitamise dokumenteerimise kohustust. Samuti tõi kostja välja, et ta pidi organiseerima objektile vaid töötajad, kes vastavalt hageja korraldustele ehitustöid teostavad. Sisuliselt oli kostja üksnes tööjõu vahendaja ning juhised töö tegemiseks tulid hageja projektijuhilt M. P. . Hageja ei ole krohvimisega seotud tööde puhul kirjeldanud ega tõendanud, milles puudused täpselt seisnevad. Kostja hinnangul olid krohvimisega seotud tööd teostatud puudusteta ning hageja ei ole nõudnud krohvimistööde ümbertegemist põhjendusel, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Seetõttu ei ole põhjendatud Barbosa OÜ-lt tellitud tööde kulude hüvitamise nõudmine summas 7864 eurot. 3. juuli 2023 vastuses märkis kostja, et OÜ Barbosa poolt hagejale väljastatud arvel puudub spetsifikatsioon ja sellelt ei nähtu, milliseid töid ja millises mahus on OÜ Barbosa hagejale teostanud. Hageja ei ole seega tõendanud, et arvel kirjeldatud tööd on üldse seotud kostja tööde väidetava parandamisega. Kostja vastuhagi
10.Kostja esitas 12. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse (vastuhagi) hageja vastu, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista põhivõla 27 784,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 602,89 eurot ja viivise põhinõudelt (27 784,80 eurolt) alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169,02 eurot ja viivise sellelt nõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.1.Vastuhagi kohaselt sõlmisid kostja töövõtjana ja hageja tellijana suulise töövõtulepingu, mille kohaselt teostas kosja hagejale erinevaid üldehitustöid kuue korteriga ridaelamu ehitusel asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tööd lepiti kokku jooksvalt, sest vahepeal muudeti projekte.
5 (28)
Kostja teostas hagejale töid perioodil 15.05.2021–03.12.2021 ning viimased tööd on hagejale üle antud 3. detsembril 2021. Tööde üleandmisel hageja ühelegi puudusele ei viidanud. Seetõttu esitas kostja hagejale 15. detsembril 2021 järgmised aktid, mida hageja ei ole kostjale tasunud: 1) akt nr A2101 summas 564 eurot, mis on väljastatud müürilati paigaldamise eest; 2) akt nr A2102 summas 2275 eurot, mis on väljastatud fermide paigaldamise eest; 3) akt nr A2103 summas 1856 eurot, mis on väljastatud pööningu vaheseinte ehitamise eest; 4) akt nr A2104 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele aluskatte paigaldamise eest; 5) akt nr A2105 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele distantsliistu paigaldamise eest; 6) akt nt A2106 summas 1365 eurot, mis on väljastatud roovituse paigaldamise eest; 7) akt nr A2107 summas 312 eurot, mis on väljastatud katusekivide katusele tõstmise eest; 8) akt nr A2108 summas 4008 eurot, mis on väljastatud välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest; 9) akt nr A2109 summas 6170 eurot, mis on väljastatud siseseinte krohvimise eest; 10) akt nr A2110 summas 1664 eurot, mis on väljastatud puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest; 11) akt nr A2111 summas 288 eurot, mis on väljastatud avade kiletamise eest; 12) akt nr A2112 summas 2817 eurot, mis on väljastatud tõsteseadmete rentimise eest. Lisaks on hagejal kostjale tasumata sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest 925 eurot (finantseerimisakti punkti 1.6 ja 1.8). Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostjale tasumata 23 154 eurot, millele lisandub käibemaks 4630,80 eurot, kokku 27 784,80 eurot. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169,02 eurot. Pärast lepingulise esindaja sekkumist oli võimalik aru saada, milles probleemid seisnevad.
10.2.Kostja poolt hagejale tehtud etteheidetest on põhjendatud vaid see, et korterite seinad ei ole täisnurga all ning müürilati ebakorrektne paigaldus, kui see tõendamist leiab. Seinte mittetäisnurksuse näol on tegemist sellise puudusega, mida hagejal ei ole võimalik kõrvaldada, st selle puuduse suhtes ei saa parendustöid teha, vaid seda tuleks arvestada sisetööde käigus. Müürilati ja seinaploki vahele on hageja valmis tõkkematerjali paigaldama, kui kostja tõendab, et see on jäänud paigaldamata. Hageja hinnangul ei ole tegemist oluliste puudusega, mis välistaks tehtud tööde eest tervikuna tasumise.
10.3.Kostja tõi 15. veebruari 2023 vastuses välja järgmised asjaolud. Poolte vahel ei olnud enne töödega alustamist lõplikku kokkulepet selles, milliseid lepingulisi töid kostja teostab. Poolte vahel ei olnud enne töödega alustamist ka kokkulepet, et kostja peab hagejale elamu tervikuna valmis ehitama. Algselt leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja teostab üksnes vundamenditöid. Vundamenditööde tegemise ajal teatas hageja, et vaja oleks ehitada ka seinad ja vahelaed ning seejärel, et tarvis oleks paigaldada ka hüdroisolatsioon ja teostada katusetöid ettevalmistavad tööd. Sarnaselt lepiti ükshaaval kokku ka kõikide teiste tööde tegemises. Tööde käigus muudeti korduvalt ka projekte. Pooled ei leppinud kokku ka tööde valmimise lõplikku tähtaega, sest tööde lõplik maht ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel teada. Alati ei lepitud ka jooksvate tööde osas kokku konkreetseid töö valmimise tähtaegu, vaid tellija teatas, et tööd tuleks teha valmis võimalikult
6 (28)
kiiresti. Mõne töö tähtajad, nt seinte ehitamisega seonduvad tähtajad lepiti kokku ka e-kirja teel. Pooled leppisid tööde teostamise eest kostjale makstavas tasus kokku suuliselt. Osaliselt nähtuvad tasukokkulepped hinnapakkumisest, ülejäänud tööde puhul nähtuvad tasukokkulepped kostja poolt väljastatud teostatud tööde aktidest, mille koostamisel kostja pooltevahelisi suulisi kokkuleppeid arvesse võttis. Aktides toodud tööde hindadele tervikuna pole hageja vastuväiteid esitanud, viidates üksnes akti nr A2110 osas, et kostja lubas töö teostada tasuta, kuid kostja ei nõustu sellega. Pooltel puudus selge kokkulepe selle kohta, millal muutus aktides toodud tasunõue sissenõutavaks. Pooltevahelise praktika kohaselt esitas kostja hagejale tehtud tööde eest arve, määras arvel kuni 5-päevase maksetähtaja ning seejärel hageja tasus arve. Sellest saab järeldada, et tasu jooksvate tööde eest muutus sissenõutavaks umbes 5 päeva pärast arve edastamist. Kostja tugineb sellele, et kostja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), st antud juhul muutus tasunõue sissenõutavaks 03.12.2021, mil kostja kõik tööd hagejale üle andis. Katusetöödest jäi kostja poolt tegemata üksnes katusekivide paigaldus, sest hageja loobus sellest enne nende töödega alustamist ning otsustas katusekivide paigalduse tellida teiselt isikult. Seega jäi see töö lõpetamata hagejast tingitud põhjustel. Kostja ei ole nõudnud raha katusekivide paigaldamise eest. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi tõsteseadmed objektile organiseerima ning kandma sellega seonduvad kulud hageja. Kuna hagejal ei olnud aega tõsteseadmete kohale transportimisega tegeleda, leppisid pooled kokku, et kostja toob seadmed ise kohale, et tööde tegemine saaks jätkuda. Kohtueelsete õigusabikulude nõude osas selgitas kostja järgmist. Lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta). 3. juuli 2023 vastuses tõi kostja välja esindaja tehtud toimingute loetelu 8 tunni ja 31 minuti ulatuses. Hageja vastuväited vastuhagile
11.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja tõi välja, et pooled arveldasid tehtud tööde eest jooksvalt, mida kinnitab maksete tegemine kostjale. Hagejal ei olnud võimalik töid vastu võtta, sest tööd ei olnud valmis, kuid hageja soovis sisuliselt etappide kaupa arveldada, mille kohta pole aga poolte vahel kokkulepet. Hagis viidatud aktid A2101-A2107 puudutavad kõik katuse ehitamist, kuid katus ei ole valmis, mis oli töövõtu ese ja mille valmimine oli tellija huvi. Tehtud tööd ei ole tingimustele vastavad ja on puudulikud. Hageja on korduvalt selgitanud kostjale, et ta ei nõustu aktidega ja ta ei ole nõus neid aktsepteerima, sest kostja tehtud tööd ei ole valmis ja osaliselt tehtud tööd on oluliste puudustega. Hageja on tööd üle vaadanud (VÕS § 643), kuid tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1 esimene lause). Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest nendes esinevate oluliste puuduste tõttu. Hageja esitas kostja nõuetele järgmised vastuväited: 1) akt nr A2101 summas 564 eurot, mis on väljastatud müürilati paigaldamise eest – teostatud töö on hageja poolt muudetud nõuetekohaseks. Puuduste kirjeldus on korduvalt
7 (28)
esitatud poolte kirjavahetuses. Kogu hoone müürilati paigaldus ei ole korrektne. Müürilatt on kinnitatud otse Fibo plokile, Fibokruvidega. Müürilati ja seinaploki vahele ei ole paigaldatud tõket, mis eraldaks kahte erineva soojusjuhtivusega materjali. Müürilatiks kasutatud puit ei ole immutatud. 2) akt nr A2102 summas 2275 eurot, mis on väljastatud fermide paigaldamise eest – puudub kogus ja periood (s.o 19.–21.08.2021) ei ole õige, sellel ajal ei saanud seda tööd teostada. Paigaldatud fermid olid viltu ja seda ei parandatud kostja poolt. 3) akt nr A2103 summas 1856 eurot, mis on väljastatud pööningu vaheseinte ehitamise eest – 27. juuni 2022 vastuses märkis hageja, et vaheseinu ei ole ehitatud. 4) akt nr A2104 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele aluskatte paigaldamise eest – kile ei olnud kinnitatud korrektselt, parandama ei tuldud, tuul rebis tehtud osa lahti, seega ei saanud seda tööd aktsepteerida. Kate oli paigaldatud ilmse sooviga varjata muid defekte. 5) akt nr A2105 summas 455 eurot, mis on väljastatud sarikatele distantsliistu paigaldamise eest – osaliselt paigaldatud, kuid mis oli, tuli lahti võtta, sest aluskate oli katki tulenevalt ebapiisavast kinnitamisest ja see tuli välja vahetada. 6) akt nt A2106 summas 1365 eurot, mis on väljastatud roovituse paigaldamise eest – töö oli valesti teostatud ja maha võetud hageja poolt ning uuesti seda ei tehtud. 7) akt nr A2107 summas 312 eurot, mis on väljastatud katusekivide katusele tõstmise eest – seda ei viidud lõpule ja selle käigus lõhuti osa materjale. 8) akt nr A2108 summas 4008 eurot, mis on väljastatud välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest – tööde teostamise aeg 19.–27.11.2021 ei vasta tõele. 20.11, 21.11 ja 27.11 langevad nädalavahetusele ja nendel päevadel ei tehtud ehitusobjektil töid. Arvestusse jääb seega 6 päeva, mil üks töötaja sai teostada tööd 48 tundi. Kuna objektil ei olnud üle kolme üldehituse töötaja, siis said nad viibida kohal maksimaalselt 144 tundi, kuid kuna täistööpäevi ei ole teostatud ja lahkuti enamasti enne tööpäeva lõppu, siis on sellise akti esitamine alusetu. Lisaks olid tehtud tööd ebakvaliteetsed. Tööd on hageja poolt ümber tehtud. Puuduste kohta on korduvalt esitatud kostjale kirjeldusi: vundamendi/ sokli ja seinte soojustusplaatide kinnitamine on tehtud ebakorrektselt. Pinnase sisse jääva soojustuse osa tuleb liimida ning sokli osa (mis pinnasest välja jääb) võib tüübeldada. Juhul kui tüübeldatakse ka pinnasesse jääv osa, tuleb tagada, et pinnase niiskus ei pääseks läbi tüübli vundamendini (tuleb paigaldada hüdroisolatsioon või nt soklikate). Avamisel selgus, et hüdroisolatsiooni teostatud ei olnud ja see tuli teostada hagejal täiendavate kuludega. Seinte soojustusplaatide paigaldus ei võimaldanud välisseinte krohvimist, mille tõttu tuli krohvseinad asendada puitlaudisega. 9) akt nr A2109 summas 6170 eurot, mis on väljastatud siseseinte krohvimise eest – 711 m2, mis on aktis toodud, ei vasta tõele, sest projekti põhiselt arvestatuna on seda osa, mis krohviti, võimatu mõõdistada selles koguses ja tehtud osa oli ebakvaliteetne ning on nüüdseks uuesti tehtud. Tööde teostamise aeg ei vasta tõele, sest siis ei viibinud objektil kedagi. 10) akt nr A2110 summas 1664 eurot, mis on väljastatud puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest – avad valmistati valede mõõtudega ja neid ei saanud kasutada. Kostja teostas uued avatäited. Kostja lubas, et selle eest tasu ei nõuta. Pooltel oli kokkulepe, et karkassid teostatakse tasuta, mis korvab materjalikulu ja lisaväljakutse. 11) akt nr A2111 summas 288 eurot, mis on väljastatud avade kiletamise eest – hageja jaoks on selle töö eraldi kajastamine aktil arusaamatu ja et see töö on eraldi töölõik. Selle töö vajadus tekkis sellest, et avatäited olid tehtud valede mõõtudega ning seetõttu tuli avad kiletada, sest aknapaigaldajad ei saanud tööd teha ja nad tuli uuesti kutsuda siis, kui avad olid korrektselt tehtud.
8 (28)
12) akt nr A2112 summas 2817 eurot, mis on väljastatud tõsteseadmete rentimise eest – hageja on korduvalt kostjale teatanud, et ta ei hüvita tühjalt seisvate seadmete rendihinda. Sellist kokkulepet poolte vahel ei ole olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Esmalt lahendab kohus hageja nõuded (I), seejärel kostja vastuhagi nõuded (II), teeb menetluslikud otsustused (III) ning lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle (IV). I
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on end 3. juuli 2023 vastuses nimetanud alltöövõtjaks ja tööjõu vahendajaks. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Töövõtja võib seega teistsuguse kokkuleppe puudumisel anda töö tegemise osaliselt või täielikult üle kolmandale isikule. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping või et kostja oli tööjõu vahendaja. Asjaolu, et hageja projektijuht M. P. andis juhiseid töö tegemise osas, ei muuda pooltevahelist suhet tööjõu vahenduseks. Töid teostasid kostja töötajad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud alltöövõtulepingut ja kostja ei olnud tööjõu vahendajaks. Pooled sõlmisid 2021. aasta mais suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks kinnisasjal asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Töövõtuleping sõlmiti juriidilistest isikutest hageja ja kostja vahel majandustegevuses, milles hageja on tellijaks ja kostja on töövõtjaks.
14.Hageja on esitanud kostja vastu ehitusdokumentatsiooni tellimise kulude nõude 4000 eurot. Hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. Ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1 järgi tuleb ehitamine alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. EhS § 15 lg 3 kohaselt on ehitusdokumendid eelkõige: 1) teostusjoonised; 2) ehituspäevik; 3) kaetud tööde akt; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus leiab, et praegusel juhul oli ehitavaks isikuks (ehitajaks) kostja ning ehitamiseks oli nõutav ehitusluba. Töövõtulepingu raames on asjatundjaks eelkõige töövõtja ehk ehitaja.
9 (28)
Seetõttu peab ehitajale olema teada, kuidas tuleb ehitamine dokumenteerida. Kostja ei ole tõendanud seda, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping või et kostja oli tööjõu vahendaja. Hageja esitas 15.02.2023 kohtule tõendina 03.01.2022 e-kirja, kus hageja volitatud esindaja märgib, et aktidega peab olema kaasas dokumentatsioon, fotod, tööpäevikud, kaetud tööde aktid jne, kuid neid ei ole esitatud (dtl 289). Seega on hageja teavitanud kostjat sellest, et ehitusdokumentatsioon on hagejale esitamata. Hageja esitas 15.02.2023 kohtule tõendina 21.02.2022 e-kirja, millest nähtuvalt määras hageja kostjale tähtaja kuni 22.02.2022 ehituspäevikute, kaetud tööde aktide ja kaetud töödest pildimaterjali esitamiseks (dtl 293). Kostja teatas vastuseks eeltoodud hageja e-kirjale, et dokumentatsiooni ja pildid saadab ehitaja hiljemalt 28.02.2022 (dtl 292). Hageja märgib, et kostja ei esitanud dokumentatsiooni 28.02.2022, mistõttu tellis hageja dokumentatsiooni teiselt isikult. Kostja teatas kohtule, et ehituspäevikud on kostjal olemas, kuid need olid kostja enda jaoks koostatud. Kuna omanikujärelevalvet tööde teostamise perioodil ei olnud, siis ei ole ka ehituspäevikuid esitatud. Kostja on esitanud kaetud tööde aktid, mis on tegelikult tellijale olulised (dtl 157, p 2.6., dtl 228 p 2.5). Kostja esitas ehituspäevikud kohtumenetluse ajal (dtl 181 jj). Eeltoodust nähtuvalt nõudis hageja kostjalt ehitusdokumentide (ehituspäevikute, kaetud tööde aktide) esitamist, kui nõutud tähtajal ega kostja enda poolt pakutud tähtajal ehitusdokumente kostja hagejale ei esitanud. Kostja esitas ehituspäevikud kohtumenetluse ajal. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale kaetud tööde aktid esitanud. Kohus leiab, et kostjal oli kohustus ehitamine dokumenteerida, sest kostja oli töövõtulepingus ehitavaks isikuks. Ehitamise dokumenteerimiseks kostja poolt ei olnud vaja pooltevahelist kokkulepet. Tegemist on seadusest tuleneva üldise kohustusega ning kostja on ka menetluses teatanud, et ta on ehituspäevikuid ja kaetud tööde akte koostanud, kuid nende esitamist hagejale ei ole kostja tõendanud. Hageja on tõendanud, et pärast kostjale määratud tähtaja möödumist tellis ta kaetud tööde aktide koostamise ja selle maksumuseks oli 4000 eurot. Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina arve nr A-15-03-22 ja hinnakalkulatsiooni, millest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxx tööde aktide koostamise hinnaks 4000 eurot (ilma käibemaksuta). Kaetud tööde aktide koostamiseks teostati järgmisi toiminguid: ehituskonstruktsioonide osaline avamine ja sulgemine 1200 eurot; ridaelamu kaetud tööde aktide koostamine 1600 eurot ja ehituseksperdi kaasamine 1200 eurot (dtl 34 ja 35). Kohus rahuldab hageja nõude 4000 euro väljamõistmiseks kostjalt.
15.Hageja on esitanud kostja vastu uue krohvimistöö tegemisega seotud kulude nõude 7864 eurot. Hageja nõue on kvalifitseeritav kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 646 lg 5 järgi, mille kohaselt võib tellija juhul, kui ta on nõudnud õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt ühel ajal teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 646 lg-te 1 ja 2 järgi sai hageja esmase õiguskaitsevahendina nõuda töö parandamist. Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu
10 (28)
maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Hageja tugineb sellele, et siseseinad olid krohvitud ebakvaliteetselt nii, et seinad ei olnud sirged, need olid konarlikud ning neid ei oleks olnud võimalik viimistleda. Kostja teostas krohvimise viies korteris, kuid see oli puudulik ja kehva kvaliteediga. Vaja oli teha täiendavaid krohvimistöid. Nimetatud puudusi arutati 28.10.2021 ja 02.12.2021 ehituskoosolekutel, kus lepiti kokku uues tähtajas, kuid kostja midagi ette ei võtnud. Hageja tugineb 02.12.2021 ehituskoosoleku protokollile, mille p-s 2 on kirjas: krohvimistööde arve esitamine on võimalik peale krohvimistöö lõpetamist ning üleandmist tellijale. Seinad sirgeks. CEC OÜ on lubanud krohvimisega hüvitada seinte kõveruse, mis seinte paigaldamisega tehti (dtl 36). Hageja selgitas, et 2. detsembri koosolekul oli kokku lepitud, et 6. detsembril tulevad kostja töötajad objektile ja hakkavad tööd tegema, kuid kedagi objektile ei tulnud. VÕS § 644 järgi võib teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka puudustest teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 15). Kostja vastuväidete kohaselt ehituskoosolekutel krohvimistööde puudusi ei arutatud ning 2. detsembri koosolekul ei osalenud kostja esindaja A. S. , nagu koosoleku kirjalikus protokollis on kirjas. Sellel koosolekul ei osalenud ka P. U. , A. A. ega A. P. . Koosolekul osales S. G. , M. P. ja kolm kostja töölist. S. G. puudus volitus kostja nimel puuduste kõrvaldamise osas kokkulepete sõlmimiseks. Samuti tugineb kostja sellele, et 2. detsembri koosoleku protokolli ei ole kostja saanud. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt koostas tema 2. detsembri koosoleku protokolli, mis on kohtule esitatud. Esmalt koostas ta protokolli käsitsi ning 3. detsembril saatis ta protokolli epostile, sealhulgas A. S. (dtl 641). Tunnistaja edastas sellest protokollist lühiversiooni ekirjaga (dtl 646). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli lühiversioon järgmine: CEC OÜ tühistab ära ebakorrektselt teostatud tööde ja hilinenud tähtaegade tõttu eelnevalt koostatud arved. Krohvimistööde arve esitamine on võimalik peale krohvimistöö lõpetamist ning üleandmist tellijale (dtl 646). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei edastanud ta sellist 2. detsembri koosoleku protokolli kostjale, mis on kohtule esitatud dtl 36. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud 2. detsembri koosoleku protokolli, kus on kirjeldatud puudusi krohvimistöödes. Tunnistaja M. P. ütlustest nähtuvalt osales 2. detsembri koosolekul A. S. (dtl 630). Tunnistaja P. U. ütlustest nähtuvalt osales ta detsembris toimunud koosolekutel, kuid A. S. ta ei ole koosolekutel näinud (dtl 687, 697). P. U. ütluste kohaselt toimusid koosolekud 2. detsembril 2021 ja 7. detsembril 2021 (dtl 697). Tunnistajate M. M. ja S. G. ütlustest nähtuvalt ei mäleta nad, mis kuupäeval nad koosolekutel osalesid (dtl 631, 700). Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt osales 2. detsembri koosolekul volitatud esindaja. Samuti ei ole hageja tõendanud, et koos kostjaga vaadati 28.10.2021 või 02.12.2021 ehituskoosolekutel krohvimistöödes esinevad puudused üle ning et kostja pidi alustama krohvimistöödes esinevate puuduste kõrvaldamist. Kohus on menetluses hagejale selgitanud, et kui sündmuskohal puudusi koos ei tuvastatud, siis tuli hagejal välja tuua, mis kuupäeval hageja kostjale puudustest teatas ning millal nõudis
11 (28)
hageja kostjalt töö parandamist või uue töö tegemist ja millise tähtaja hageja kostjale määras (dtl 484). Kohus ei otsi faktilisi asjaolusid tõenditest ise. Hageja ei toonud 3. juuli 2023 vastuses eelnimetatud asjaolusid välja. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ega hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine. Kohtuistungil kinnitas hageja, et 21. veebruaril 2022 ei määratud kostjale tähtaega krohvimistöödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 748-750). Kohus tuvastab, et hageja ei ole tõendanud, et krohvimistöödes esinevad puudused, millele hageja tugineb, vaadati objektil üle koos töövõtjaga (kostjaga). Kuna puudusi objektil koos töövõtjaga üle ei vaadatud, siis pidi hageja teavitama kostjat puudustest pärast tööde üle vaatamist, ning neid puudusi piisava täpsusega kirjeldama. Kui tellija ei teavita koos puudustest teavitamisega, et ta nõuab töövõtjalt kohustuse täitmist, kaotab ta õiguse nõude esitamiseks ka hiljem. Hageja ei nõudnud kostjalt krohvimistöödes esinevate puuduste parandamist või uue töö tegemist VÕS § 646 lg 1 järgi. Tõendamata on hageja väide, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellega seotud kulutuste hüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude 7864 euro väljamõistmiseks kostjalt. II
16.Kostja on esitanud hageja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude, mis on kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 järgi.
16.1.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö valmis teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa valmimisel või vastuvõtmisel (vt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 16). Tellija saab ajutiselt keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks
12 (28)
kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 22; RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14). Tellija peab VÕS § 644 lg-te 1 ja 3 järgi teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai või pidi teada saama, ning õigel ajal teatamata jätmise korral ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele üldjuhul tugineda, v.a siis, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Sellisel juhul saab tellija alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega) (vt RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 16).
16.2.Vastuhagi rahuldamiseks tuleb kostjal tõendada, et hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu, kostja oli teinud kokkulepitud (kostja nimetatud aktidel ja finantseerimisakti punktides 1.6 ja 1.8 nimetatud) tööd, tööde tegemise eest oli kokku lepitud kostja nõutavas suuruses tasu ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud. Esmalt hindab kohus seda, kas töövõtulepingust tulenev kostja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Seejärel hindab kohus, kas hageja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 16).
16.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas töö tuli teha etapiviisil (ositi) ja võtta vastu ositi ning tasuda töö eest ositi. VÕS § 637 lg 4 viimane lause sätestab, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 29 lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada ka lepingupoolte praktikat. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja arveldasid jooksvalt tehtud tööde eest (dtl 126, p 3.2; dtl 309). Samuti nähtub 10.08.2021 hinnapakkumisest tööde nimekiri ja nende hinnad. Kohus leiab, et poolte vahel oli praktika töö eest ositi tasumiseks ja seega töö ositi üleandmiseks. Töö vastuvõtmise korra kohta pooltel kokkulepe puudus. Kostja tõi välja, et pooled ei leppinud eraldi kokku tööde vastuvõtmisega seonduvat (dtl 311, p 2.5). Kohtuistungil avaldas kostja, et tööd on vastu võetud või tuleb lugeda vastu võetuks. Pooltevaheline praktika oli selline, et eraldi vastuvõtuakte ei koostatud, vaid esitati aktid ja arved ning toimus tasumine hageja poolt. Vastuvõtmine oli kogu aeg vaikiv (dtl 629). Kohus leiab, et kuna pooltel ei olnud kokkulepet töö vastuvõtmise korra kohta, siis tuleb kohaldada VÕS 637 lg-t 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellele on kostja menetluses ka tuginenud (dtl 56).
16.4.Kohus märgib, et eelmenetlus lõppes 13. juulil 2023 (dtl 481). 26. juuli 2023 kohtuistungil avaldasid pooled, et töövõtuleping lõppes 6. detsembril 2021. Menetluses
13 (28)
pooled lepingu lõppemisele ei tuginenud (dtl 621). Kohus palus hagejal 6. septembri 2023 kohtuistungil selgitada, millisel alusel pooltevaheline leping lõppes (dtl 739). Lepingu lõppemise aluse välja selgitamine oli oluline ka selleks, et kohus saaks otsustada, kas hagejal on lepingu lõppemisest (nt lepingu taganemisest) tulenev alus tasu maksmisest keeldumiseks. Pooltel tekkis istungil vaidlus lepingu lõppemise aluse üle. Kohus jättis 6. septembri 2023 kohtuistungil lepingu lõppemise asjaolu kõrvale ning hageja nõustus sellega (dtl 745). Hageja esitas 20. septembril 2023 kohtule taotluse asja sisulise arutamise täiendamiseks, et esitada kostja nõudele hinna alandamise vastuväide. Kostja hageja taotluse ja hinna alandamise vastuväitega ei nõustunud. Kohus lahendas hageja taotluse 21. septembri 2023 kohtuistungil (dtl 792). Kohus jättis hageja hinna alandamise väite tähelepanuta, sest eelmenetlus oli lõppenud ning kohtu hinnangul põhjustanuks hinna alandamise vastuväite menetlemine menetluse lahendamise viibimise ning hageja ei toonud välja hilinemise mõjuvat põhjust. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse sisulise arutamise täiendamiseks, kohus ei uuendanud menetlust. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus asja lahendamisel seda, et hageja ei saa tugineda lepingu lõppemise asjaolule ega hinna alandamisele. Järgmisena hindab kohus, kas kostja nõuded on põhjendatud. Tasu müürilati paigaldamise eest (akt nr A2101 summas 564 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 757). Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 564 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Tunnistajate M. P. ja M. M. ütlustega on samuti tõendatud, et müürilatt oli paigaldatud (dtl 635, 647). Kostja on välja toonud, et ta edastas akti hagejale tasumiseks 21. detsembril 2021 ning see muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel, sest poolte vahel oli varasemate arvete tasumisel selline kokkulepe. Hageja nõustus sellega (dtl 821 ja 822). Seega saabus tasumise tähtpäev
26.detsembril 2021 ja kohustus muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Hageja vastuväidete kohaselt on hageja tööd üle vaadanud ja kostja teostatud tööd olid oluliste puudustega. Seetõttu leiab hageja, et kostja nõue ei ole põhjendatud. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole esitanud kostja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle täitmisest ajutiselt keelduda. Hageja ei määranud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest hageja hinnangul ei olnud võimalik puudust kõrvaldada. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid (dtl 758). Seetõttu ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue müürilati paigaldamise eest – 676,80 eurot (sh käibemaks). Tasu fermide paigaldamise eest (akt nr A2102 summas 2275 eurot, millele lisandub käibemaks)
14 (28)
16.6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 760, 761). Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 2275 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Tunnistajate M. P. , M. M. ja S. G. ütlustega on samuti tõendatud, et fermid oli paigaldatud (dtl 635, 647, 701). Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Hageja vastuväidete kohaselt on hageja tööd üle vaadanud ja kostja teostatud tööd olid oluliste puudustega. Seetõttu leiab hageja, et kostja nõue ei ole põhjendatud. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole esitanud kostja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle täitmisest ajutiselt keelduda. Hageja ei määranud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest hageja hinnangul ei olnud võimalik puudust kõrvaldada (dtl 759, 760). Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid (dtl 761). Seetõttu ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue fermide paigaldamise eest – 2730 eurot (sh käibemaks). Tasu pööningu vaheseinte ehitamise eest (akt nr A2103 summas 1856 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe ja selle töö osas oli tasukokkulepe. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 1856 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas see töö oli teostatud ja valminud. Hageja tugines menetluses sellele, et pööningul ei ole vaheseinu ehitatud (dtl 214, 626). 6. septembri 2023 kohtuistungil nõustus hageja, et pööningule on vaheseinad ehitatud ja see töö on valminud (dtl 762). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Ka 21. septembri 2023 kohtuistungil kinnitas hageja, et selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 792). Hageja ei ole esitanud sellele tööle sisulisi vastuväiteid ega tuginenud selles töös esinevatele puudustele. Hageja ei ole tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit. Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel ning hageja ei saa keelduda töö eest tasumast. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks
27.detsembril 2021. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue pööningu vaheseinte ehitamise eest – 2227,20 eurot (sh käibemaks). Tasu sarikatele aluskatte paigaldamise eest (akt nr A2104 summas 455 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 793). Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 455 eurot, millele lisandus
15 (28)
käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Tunnistajate M. P. ja M. M. ütlustega on samuti tõendatud, et sarikate aluskate oli paigaldatud (dtl 635, 647). Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Hageja vastuväidete kohaselt on hageja tööd üle vaadanud ja kostja teostatud tööd olid oluliste puudustega. Seetõttu leiab hageja, et kostja nõue ei ole põhjendatud. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole esitanud kostja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle täitmisest ajutiselt keelduda. Hageja ei määranud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest hageja hinnangul ei olnud võimalik puudust kõrvaldada (dtl 759, 760). Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutada muid õiguskaitsevahendeid (dtl 794). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue sarikatele aluskatte paigaldamise eest – 546 eurot (sh käibemaks). Tasu sarikatele distantsliistu paigaldamise eest (akt nr A2105 summas 455 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 794). Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 455 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Tunnistaja M. P. ütlustega on samuti tõendatud, et sarikatele oli distantsliist paigaldatud (dtl 647, 648). Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Hageja vastuväidete kohaselt on hageja tööd üle vaadanud ja kostja teostatud tööd olid oluliste puudustega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue sarikatele distantsliistu paigaldamise eest – 546 eurot (sh käibemaks). Tasu roovituse paigaldamise eest (akt nr A2106 summas 1365 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 796). Seega on selle töö eest tasu muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel. Nimetatud töö ja selle hind nähtub ka kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest (dtl 37). Töö hinnaks oli 1365 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Tunnistajate M. P. , M. M. , S. G. ja P. U. ütlustega on samuti tõendatud, et roovitus oli paigaldatud (dtl 635, 636, 648, 690, 701). Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021.
16 (28)
Hageja vastuväidete kohaselt on hageja tööd üle vaadanud ja kostja teostatud tööd olid oluliste puudustega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue roovituse paigaldamise eest – 1638 eurot (sh käibemaks). Tasu katusekivide katusele tõstmise eest (akt nr A2107 summas 312 eurot, millele lisandub käibemaks) Kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumisest nähtub, et kostja pidi teostama katusekivide paigalduse (dtl 37). Töö hinnaks oli 4550 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled ei vaidle selle üle, et katusekivid on katusele tõstetud (dtl 797). Hageja tugineb sellele, et tegemist on pooliku tööga ja poolte vahel ei olnud katusekivide katusele tõstmise osas sellist tasukokkulepet nagu on kostja tasunõue (dtl 797). Kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt tellis hageja kogu töö koos paigaldusega, aga siis hageja loobus sellest (dtl 711). Hageja on nõustunud sellega, et katuse ehitamine hõlmab ka katusekivide katusele tõstmist (dtl 797). Kohus leiab, et hinnapakkumises märgitud katusekivide paigaldus hõlmab tööna ka katusekivide katusele tõstmist. Kostja tugineb sellele, et selle töö tegemisele kulus 19,5 tundi ning tunnitasu suuruseks on 16 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole selle töö ajakulu kohta eelmenetluse ajal vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole välja toonud konkreetseid väiteid selle kohta, et sellele tööle kulunud aeg 19,5 tundi on ebamõistlik aeg. Kohus leiab, et selle töö tegemisele kulunud 19,5 tundi on mõistlik aeg. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest (vt RKTKo 04.10.2011, 3-21-72-11, p 12). Kostja tugineb 27.07.2021 hinnapakkumisele, milles on märgitud tunnitasu suuruseks 18 eurot (dtl 321). Kohus leiab, et VÕS § 637 lg 1 tähenduses saab praegusel juhul tavaliseks tasuks pidada kostja nõutud tunnitasu suurust, milleks on 16 eurot. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja on pidanud aktsepteeritavaks ka teiste tööde tunnitasu suurust selles suuruses (16 eurot tund välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamine ja puitkarkassi valmistamine ja avadele paigaldamine, dtl 802, 804, 809). Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue katusekivide katusele tõstmise eest – 374,40 eurot (sh käibemaks).
17 (28)
Tasu välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest (akt nr A2108 summas 4008 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe ja see töö oli valminud (dtl 801). Aktis nr 2108 on märgitud, et selle töö tegemiseks kulus 250,5 tundi, sealhulgas tellingute montaaž ja demontaaž (dtl 70). Ühe tunni hinnaks kujuneb 16 eurot. Kohtule ei ole esitatud selle töö kohta hinnapakkumist, millest nähtuks, et pooltel oli kokkulepe selles, et välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest kuulub tasumisele 4008 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja vastuväidete kohaselt ei olnud pooltel selle töö osas sellist tasukokkulepet. Hageja leiab, et töid sai teostada 144 tundi, mitte 250,5 tundi (dtl 802, 804). Hageja aktsepteerib seda, et ühe tunni hind oli 16 eurot (dtl 802, 804). Kostja on tööaja (250,5 tunni) tõendamiseks esitanud tabeli, mida kohus pooltega kohtuistungil arutas (dtl 171, 803, 804). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamisele kulus 250,5 tundi. Kostja ei ole arusaadavalt kohtule esitatud tabelit selgitanud, sealhulgas ei ole kostja välja toonud mitu töötajat igal päeval seda tööd tegi. Kuna hageja on nõustunud sellega, et neid töid sai teostada 144 tundi, siis peab kohus põhjendatuks seda, et välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamisele kulus 144 tundi. Samuti tugineb hageja sellele, et selles töös esinesid puudused (dtl 128). Hageja ei määranud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid (dtl 802). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Eeltoodust tulenevalt kuulub osaliselt rahuldamisele kostja tasunõue välisseinte vahtpolüsterooliga soojustamise eest – 2304 euro ulatuses (16*144), millele lisandub käibemaks, kokku 2764,80 eurot. Kostja nõue jääb rahuldamata 2044,80 euro ulatuses (sh käibemaks) Tasu siseseinte krohvimise eest (akt nr A2109 summas 6170 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe ja selle töö osas oli tasukokkulepe (dtl 805). Kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme A. S. vande all antud seletuste kohaselt teostati siseseinte krohvimine osaliselt, mitte terves mahus. Kostja mõõtmiste kohaselt teostati krohvimine 711 m2 ulatuses (dtl 711). Tunnistaja S. G. ütluste kohaselt olid siseseinad krohvitud umbes 3⁄4 ulatuses (dtl 702). Hageja on menetluses välja toonud, et kostja teostas krohvimise viies korteris (majas oli kokku kuus korterit), kuid see oli puudulik ja kehva kvaliteediga (dtl 287). Hageja lasi teha uued krohvimistööd viies korteris. Krohvimistööd tähendasid osaliselt senise krohvi eemaldamist ja osaliselt parandustöid. Hageja teostas uue krohvimistöö selles osas, milles kostja on vastuhagina nõude esitanud akti nr A2109 alusel summas 6170 eurot (dtl 287). Eeltoodut arvestades tuvastab kohus, et siseseinte krohvimise osas oli töö valminud viies korteris 711 m2 ulatuses. Hageja tugineb sellele, et kostja teostatud tööd olid oluliste
18 (28)
puudustega. Kohus tuvastavas eelnevalt (kohtuotsuse p-s 15), et hageja ei ole tõendanud, et ta teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest kostjale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on hageja VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue siseseinte krohvimise eest – 7404 eurot (sh käibemaks). Tasu puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest (akt nr A2110 summas 1664 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.13.Pooled ei vaidle selle üle, et pooltel oli kokkulepe selle töö tegemises (dtl 807). Hageja vastuväidete kohaselt olid avad valmitatud valede mõõtudega ja neid ei saanud kasutada. Seega oli kostja poolt töö teostatud, kuid hageja tugineb sellele, et selles töös esinesid puudused. Tunnistaja M. P. ütlustega on samuti tõendatud, et avade ümber olid puitkarkassid pandud (dtl 648). Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta ei ole esitanud kostja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle täitmisest ajutiselt keelduda. Hageja ei määranud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega (dtl 810). Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid (dtl 810). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Hageja tugineb ka sellele, et selle töö osas oli kokkulepe töö tasuta teostamises (dtl 128, 809, 810). Seetõttu on keeldunud hageja selle töö eest tasumast. Kohus märgib, et VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping tasuline leping. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli selle töö osas kokkulepe töö tasuta teostamises. Kostja tugineb sellele, et selle töö tegemisele kulus 104 tundi ning tunnitasu suuruseks on 16 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on pidanud seda tunnitasu suurust aktsepteeritavaks (dtl 809). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et selle töö tegemiseks kulus 104 tundi. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue puitkarkassi valmistamise ja avadele (aknad, uksed) paigaldamise eest – 1996,80 eurot (sh käibemaks). Tasu avade kiletamise eest (akt nr A2111 summas 288 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.14.Kostja palub avade kiletamise eest hagejalt välja mõista 288 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja vastuväite kohaselt ei ole pooled selle töö tegemises kokku leppinud (dtl 128, 625, 811). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe (vt ka dtl 811, 812). Kostja on tuginenud ka 27.07.2021 hinnapakkumisele (dtl 321), kuid sellest hinnapakkumisest ei tulene, et poolte vahel oli kokkulepe avade kiletamises. Kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et poolte vahel oli kokkulepe konkreetses töös ja selle tasus.
19 (28)
Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele kostja tasunõue avade kiletamise eest. Tasu tõsteseadmete rentimise eest (akt nr A2112 summas 2817 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.15.Poolte vahel on vaidlus tõsteseadmete rendi ja selle tasu osas. Hageja vastuväidete kohaselt puudus pooltel kokkulepe selle kohta, et tõsteseadmed rendib kostja ning renditasu hüvitab hageja (dtl 128, 813, 814). Kostja ei ole esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe, et tõsteseadmed rendib kostja ning renditasu hüvitab hageja. Kostja tugineb juhatuse liikme vande all antud seletustele (dtl 712), kuid nendest seletusest ei nähtu poolte konkreetset kokkulepet ja selle sisu nende tõsteseadmete osas, kostja seletused on liiga üldised. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi tõsteseadmed rentima kostja ning nende eest tasuma hageja. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele kostja nõue tõsteseadmete rentimise eest. Tasu sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest (finantseerimisakti punkti 1.6 ja 1.8 summas 925 eurot, millele lisandub käibemaks)
16.16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: selle töö tegemises oli pooltel kokkulepe; selle töö osas oli tasukokkulepe; see töö oli valminud (dtl 815, 816). Töö hinnaks oli 925 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja nõuab vastuhagis selle summa tasumist. Kostja selgitas kohtuistungil, et see nõue esitati kohtumenetluse käigus ning selle nõude täitmist ei ole hagejalt varem nõutud (dtl 817). Seetõttu lähtub kohus sellest, et see nõue muutus sissenõutavaks 5 päeva möödumisel vastuhagi hagejale kättetoimetamisest. Kohus on eeltoodut pooltega kohtuistungil arutanud ning hageja ja kostja nõustusid sellega (dtl 821, 822). Vastuhagi toimetati hagejale kätte 19. aprillil 2022. Seega saabus tasumise tähtpäev 24. aprillil 2022 ja nõue muutus sissenõutavaks 25. aprillil 2022. Hageja ei ole selle töö kohta eelmenetluse ajal vastuväiteid esitanud. Hageja ei määranud kostjale selles töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Samuti ei ole hageja tasu maksmisest keeldumiseks kasutanud muid õiguskaitsevahendeid. Hageja on kohtuistungil tuginenud ka sellele, et selle töö eest on kostjale tasutud (dtl 818), kuid hageja ei ole seda menetluses tõendanud. Hageja tugineb konto väljavõttele (dtl 131), kuid nimetatud väljavõte ei tõenda, et hageja on sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest kostjale tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja keelduda töö eest tasumast. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja tasunõue sokli vahtpolüsterooliga soojustamise eest – 1110 eurot (sh käibemaks). Kahjunõue – kohtueelsed õigusabikulud 1169,02 eurot
17.Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169,02 eurot (ilma käibemaksuta).
20 (28)
Kostja lepinguline esindaja tegi ajavahemikul 04.01.2022 – 03.03.2022 järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine ja materjalide komplekteerimine, suhtlus kliendiga ja vastaspoolega ning kohtumine ehitusplatsil, tabeli koostamine puuduste kohta. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal toimingutele 8 tundi ja 31 minutit (8,52 tundi). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot (ilma käibemaksuta). VÕS § 128 lg 3 tähenduses on otsese varalise kahjuna käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Nimetatud kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused. Lisaks peavad kulud olema vajalikud ja mõistliku suurusega (vt nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24; 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Kohus leiab, et kostja kantud õigusabikulud olid mõistliku suurusega, arvestades mh kohtueelse vaidluse keerukust ja seda, et lepinguline esindaja töötas läbi vaidlusega seotud varasema materjali, suhtles kliendiga, pidas hagejaga läbirääkimisi eespool nimetatud teemadel (mh selgitas välja, mis põhjusel hageja tehtud tööde eest maksta ei soovinud, sh selgitas välja, millised olid hageja etteheited kostja teostatud töödele) ning esitas vaidlusküsimustega seoses sisulisi (mh õiguslikke) vastuväiteid ja seisukohti (dtl 292-299). Kostja esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepinguline esindaja esindas kostjat kohtueelses vaidluses kahe kuu vältel. Kostja on lepingulise esindaja kulud kandnud (dtl 111). Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks kahjuna VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel summas 1169,02 eurot (ilma käibemaksuta). Viivisenõue
18.Kostja palub hagejalt kostja kasuks ajavahemiku 03.01.2022–11.04.2022 eest välja mõista viivise 602,89 eurot. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista viivise põhinõudelt (27 784,80 eurolt) alates vastuhagi esitamisest (alates 12.04.2022) kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 1169,02 eurot ja viivise sellelt nõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Rahuldatud põhinõude 20 904 euro osas muutus kohustus sissenõutavaks 27. detsembril 2021. Kostja palub viivise välja mõista alates 3. jaanuarist 2022. Kohus mõistab hagejalt kostja
21 (28)
kasuks välja viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja ajavahemiku 03.01.2022–30.10.2023 eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 3590,05 eurot. Rahuldatud põhinõude 1110 euro osas muutus kohustus sissenõutavaks 24. aprillil 2022. Kostja palub viivise välja mõista alates 3. jaanuarist 2022. Kostja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja ajavahemiku 24.04.2022–30.10.2023 eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 163,63 eurot. Samuti mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtueelsetelt õigusabikuludelt 1169,02 eurolt alates vastuhagi esitamisest, s.o alates 12.04.2022 kuni 30.10.2023, mis on 175,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt kostja vastuhagi hageja vastu ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 27 112,10 eurot, sealhulgas põhinõue 23 183,02 eurot ja viivis 3929,08 eurot. Kostja palus hagejalt ajavahemiku 03.01.2022–11.04.2022 eest välja mõista viivise 602,89 eurot. Kostja viivisenõue ajavahemiku 03.01.2022–11.04.2022 eest on põhjendatud 453,59 euro ulatuses ning viivisenõue jääb rahuldamata 149,30 euro ulatuses, arvestades, et nimetatud ajavahemiku põhinõude suurus on 20 904 eurot. Ajavahemiku 12.04.2022– 30.10.2023 on kostja viivisenõue 4344,26 eurot, millest kohus rahuldas nimetatud ajavahemiku eest 3475,49 eurot (163,63+3136,46+175,40). Kostja viivisenõue eelnimetatud ajavahemiku eest jääb rahuldamata 868,77 euro ulatuses. III
19.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus rahuldas hageja nõude kostja vastu 4000 euro osas ning kohus rahuldas kostja nõuded hageja vastu 27 112,10 euro osas. Kohus tasaarvestab poolte nõuded ning tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue tervikuna ning kostja nõue 4000 euro ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 23 112,10 eurot (põhinõue). Samuti mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõude 23 112,10 eurot tasumata osalt alates 31. oktoobrist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
20.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
22 (28)
Kohus rahuldas 21. märtsi 2023 määrusega kostja vastuhagi tagamise avalduse. Kuna kohus rahuldab kostja vastuhagi osaliselt, siis jätab kohus kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. IV
21.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on palunud kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, mis näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus märgib, et TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane ning eesmärk ei ole kompromissiga mittenõustunud poolt karistada (vt nt RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17). Kohtuistungil arutasid pooled ka kompromissi sõlmimise võimalusi. Hageja pakkus, et ta tasub kostjale kompromissina 5000 eurot ning kostja pakkus, et hageja tasub kostjale 15 000 eurot. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kuigi kohus on teinud kostja jaoks soodsama lahendi, kui oleks olnud kompromiss, leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1 võimaldab menetluskulud poolte vahel jagada õiglaselt, mistõttu kohus ei kohalda TsMS § 163 lg-t 2. Hageja ei ole menetlust venitanud ja pooled kaalusid kohtuistungil korduvalt asja lahendamist kompromissiga. Kohus rahuldas hagi 34% ulatuses ning jättis rahuldamata 66% ulatuses. Kohus rahuldas vastuhagi 80% ulatuses ning jättis rahuldamata 20% ulatuses. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. Kohus ei pea vajalikuks eraldi hagi ja vastuhagi kulude jaotamist.
22.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
22.1.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21. septembril 2023. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 840 eurot. Hagihinnaks on 11 864 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
22.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 7800 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
23 (28)
22.2.1.Kokku on hagejale menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi 52 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja ajavahemikul 18.05.2022– 27.06.2022 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: asjas nr 2-225411 esitatud hagi ja selle lisade analüüs ning vastuse koostamine hagile 6 tundi; asjas nr 222-111826 hagi ja asjade liitmise taotluse koostamine 4 tundi; seisukoha koostamine asjas nr 2-22-5411 6 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, samuti vastuhagile vastamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus nende menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Hageja esindaja on 23.08.2022 kohtuistungil osalemise ajaks märkinud 1 tund. Kohtuistungi algusajaks oli määratud kell 11.00 ning istung lõppes kell 11.37. Seega on kohtuistungil osalemine põhjendatud 37 minuti ulatuses ning põhjendamata 23 minuti ulatuses. Hageja esindaja on ajavahemikul 15.02.2023–13.07.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: vastuste koostamine kohtunõuetele ja kostja seisukohtade tutvumine, nende analüüs ja nendele seisukoha koostamine kokku 18 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagejal tuli välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada kohtule tõendid, täpsustada tunnistajate ülekuulamise taotlusega seonduvat, samuti tutvuda kostja esitatud vastuse ja tõenditega. Samuti arvestab kohus nende menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Hageja esindaja on ajavahemikul 26.07.2023–21.09.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi; osalemine 26.07.2023 kohtuistungil 3 tundi; osalemine 06.09.2023 kohtuistungil 6 tundi; kohtuistungi protokolliga tutvumine ja seisukoha koostamine 2 tundi; osalemine 26.07.2023 kohtuistungil 4 tundi. 26.07.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 13.00 ja istung lõppes 17.14 (istung kestis 4 tundi ja 14 minutit). 06.09.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 10.00 ja istung lõppes 17.44 (istung kestis 7 tundi ja 44 minutit, istungil oli paus 42 minutit). 21.09.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 10.00 ja istung lõppes 13.51 (istung kestis 3 tundi ja 51 minutit). 21.09.2023 toimunud kohtuistungil osalemine on põhjendatud 3 tunni ja 51 minuti ulatuses ning põhjendamata 9 minuti ulatuses. Ülejäänud hageja esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik ja vältimatu toiming. Samuti on vajalikuks toiminguks kohtuistungi protokolliga tutvumine. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud kokku põhjendatud 51,47 tunni ulatuses ja põhjendamata 0,53 tunni ulatuses.
22.2.2.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat.
24 (28)
Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega 7720,50 eurot (51,47*150). Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 7800 eurot, siis jääb hageja lepingulise esindaja kulude nõue rahuldamata 79,50 euro osas.
22.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 8560,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 7720,50 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2568,15 eurot (8560,50*30%).
22.4.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 21. septembril 2023. Kostja palub hagejalt välja mõista riigilõivu 1540 eurot. Vastuhagi hinnaks on 31 873,01 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Samuti on kostja tasunud kahel korral riigilõivu vastuhagi tagamise avaldustelt. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
22.5.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja ajavahemikul 18.03.2022– 19.07.2022 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: vastuhagi koostamine, redigeerimine, täiendamine ja esitamine e-toimikus kokku 7 tundi 54 minutit; suhtlus kliendiga (sh kirjavahetus ja kõned) 51 minutit; tutvumine maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega ja kliendile vastamine, kohtumäärustega tutvumine, vastuväite esitamine, avaldus raha tagastamiseks, päring kohtule ja kohtu kirjaga tutvumine 1 tund 14 minutit; hageja menetlusdokumendiga tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, täiendamine ja redigeerimine, kliendilt saadud täiendavate materjalidega tutvumine, sealhulgas suhtlus kliendiga, ehituspäevikute formaadi ümber tegemine ja PDF-vormingus esitamine 14 minutit, istungiaja kooskõlastamine ning vastu võtmine ja kliendi teavitamine kokku 7 tundi 24 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 17 tunni 9 minuti ulatuses ning põhjendamata 14 minuti ulatuses. Põhjendamata on ajakulu ehituspäevikute formaadi ümber tegemisele ja PDF-vormingus esitamisele 14 minuti ulatuses. See toiming on tehniline ega vaja õiguslikke teadmisi. Ülejäänud toimingud seonduvad hagi vastuse kohta arvamuse esitamisega ning istungiaja kooskõlastamisega, mis on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kostja esitas vastuse hagi vastuse kohta 06.06.2022. Samuti arvestab kohus kostja vastuse mahtu ja sisu. Kostja esindaja on ajavahemikul 03.08.2022–07.09.2022 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: hageja hagi vastuvõtmine ja kliendi teavitamine, hagiga ja kohtumäärusega tutvumine, hagile vastuse koostamine, redigeerimine ja kohtule esitamine, kohtualluvusega seonduva taotluse koostamine, suhtlus kliendiga, istungiks ettevalmistumine ning istungil osalemine ja kohtuistungi protokolliga tutvumine, kliendiga istungil pakutud kompromissi arutamine ja vastaspoolele kirja edastamine seoses kompromissiga, kohtumääruse vastuvõtmine ja sellega tutvumine 7 tundi 46 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 7 tunni 43 minuti ulatuses ning põhjendamata 3 minuti ulatuses. 23.08.2022 kohtuistung kestus 37 minutit kostja märgitud 40 minuti asemel. Ülejäänud toimingud seonduvad hagile vastuse esitamisega ning istungiaja kooskõlastamisega, mis on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kostja esitas vastuse hagile 02.09.2022. Samuti arvestab kohus kostja vastuse mahtu ja sisu. Kostja esindaja on ajavahemikul 20.09.2022–15.02.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: suhtlus kliendiga (sh kirjavahetus, kõned, kliendikohtumisel
25 (28)
osalemine, konsultatsioon; iseseivate toimingutena) 2 tundi 38 minutit; kohtumääruse analüüs ja kohtunõudele vastuse koostamine, kliendilt saadud materjaliga tutvumine, seisukoha täiendamine, dokumentide redigeerimine ja esitamine 9 tundi 45 minutit. Kostja esitas vastuse kohtunõudele 15.02.2023. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 10 tunni 45 minuti ulatuses ning põhjendamata 1 tunni 38 minuti ulatuses. Kohus leiab, et suhtlus kliendiga on nimetatud perioodil põhjendatud 1 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni 38 minuti ulatuses. Suhtlus kliendiga on vajalik, kuid see ei saa ajaliselt muutuda ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega. Ülejäänud toimingud on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kohtumäärusele vastamisel tuli kostjal välja tuua vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja esitada kohtule tõendid. Samuti arvestab kohus kostja vastuse ja esitatud tõendite mahtu ning sisu. Kostja esindaja on ajavahemikul 07.03.2023–22.03.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: hagi tagamise taotluse koostamine, redigeerimine, täiendamine ja esitamine 3 tundi 16 minutit; kirjavahetus seoses istungiajaga, tutvumine klindi vastusega seoses hagi tagamisega 5 minutit, EMTA väljavõtte tõlkimine eesti keelde 10 minutit; kohtumääruse analüüs, hagi tagamise taotluse täiendamine, hageja majandusliku seisu analüüs kohtumäärusest tulenevalt, menetluskulude väljavõtte koostamine ja lisamine, hagi tagamise taotluse üle vaatamine, kliendile edastamine ja kooskõlastamine ning esitamine, kohtumäärusega tutvumine ning kliendiga suhtlemine 2 tundi 57 minut. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 6 tunni 18 minuti ulatuses ning põhjendamata 10 minuti ulatuses. Põhjendamata toiminguks on EMTA väljavõtte tõlkimine eesti keelde 10 minutit, sest tegemist ei ole lepingulise esindaja kuluga, mis vajaks õigusteadmisi. Üldjuhul tuleb tõlkekulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analoogia korras lähtuda Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord) § 6 lg-s 2 sätestatust. Ülejäänud toimingud on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Kohus arvestab ka hagi tagamise taotluse mahtu ja sisu ning selle täiendamise vajadust. Kohus märgib, et eelnimetatud perioodil on hagejal tekkinud ka kinnistusraamatu väljavõtete tegemisega kulu kokku 14 eurot. Kohus märgib, et nimetatud kulude puhul saab tegemist olla dokumentaalsete tõendite saamise kuludega, mida kohus hindab eraldi lepingulise esindaja kuludest. Kostja esindaja on ajavahemikul 22.03.2023–24.07.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ja kohtunõudele vastuse koostamine ning täiendamine, suhtlus kliendiga (sh kirjavahetus ja kõned kliendiga), tunnistajate kinnituste koostamine, tunnistajatele kirjade saatmine, vastaspoole seisukohaga tutvumine ning sellele seisukoha koostamine (seisukoht hageja tunnistajate taotluse kohta), tutvumine kohtumäärusega ning lõplike seisukohtade koostamine, täiendamine ja esitamine, hageja lõpliku seisukohaga tutvumine ja vastuväidete koostamine ning esitamine 26 tundi ja 53 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kohus arvestab ka kostja vastuste mahtu ja sisu. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist on keskmisest mahukama ja keskmise keerukusega asjaga. Kostja esindaja on ajavahemikul 24.07.2023–21.09.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: ettevalmistus kohtuistungiteks ja menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus vastaspoole ja kliendiga 8 tundi ja 56 minutit; 26.07.2023 istungil osalemine 4 tundi ja 15 minutit; kohtuistungi protokolliga tutvumine 30 minutit; 06.09.2023 istungil osalemine 7 tundi 5 minutit; tutvumine vastaspoole taotlusega ja selle analüüs 58 minutit. Kostja on palunud 21.09.2023 kohtuistungil osalemise tasu kindlaks määrata istungi pikkuse järgi – istung kestis 3 tundi ja 51 minutit.
26 (28)
26.07.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 13.00 ja istung lõppes 17.14 (istung kestis 4 tundi ja 14 minutit). 06.09.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 10.00 ja istung lõppes 17.44 (istung kestis 7 tundi ja 44 minutit, istungil oli paus 42 minutit). 21.09.2023 toimunud kohtuistungi algusaeg oli 10.00 ja istung lõppes 13.51 (istung kestis 3 tundi ja 51 minutit). 26.07.2023 toimunud kohtuistungil osalemine on põhjendatud 4 tunni ja 14 minuti ulatuses ning põhjendamata 1 minuti ulatuses. Ülejäänud kostja esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik ja vältimatu toiming. Samuti on vajalikuks toiminguks kohtuistungi protokolliga ja enne istungit esitatud hageja taotlusega tutvumine. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud kokku põhjendatud 94,37 tunni ulatuses ja põhjendamata 2,1 tunni ulatuses.
22.6.Kostja esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega 13 211,80 eurot (94,37*140). Arvestades, et kostja lepingulise esindaja kulude nõue oli 13 505,80 eurot, siis jääb kostja lepingulise esindaja kulude nõue rahuldamata 294 euro osas.
22.7.Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et kostjal tekkis kulu viie päringu tegemiseks kinnistusraamatusse omanike kannete kohta – kokku 5 eurot ja kinnistusraamatu päringud 9 eurot (vastuhagi tagamise taotlusest on kostja märkinud, et ta tegi kolm päringut). Kohus märgib, et nimetatud kulude puhul on tegemist dokumentaalsete tõendite saamise kuludega. Dokumentaalsete tõendite saamise kulude puhul on kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, sh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikud kulud. Kohtul tuleb dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul hinnata ka nende mõistlikkust ehk vajalikkust ja põhjendatust. Muu hulgas tuleb hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik (vt RKTKm 03.11.2014, 3-2-1-93-14, p 22). Kostja esitas kohtule 10.03.2023 neli väljavõtet kinnistusraamatust omanike kannete kohta (kulu 4 eurot) ja ühe kinnistusraamatu väljavõtte (kulu 3 eurot). Ülejäänud osas ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud kulude tekkimist. Seetõttu on dokumentaalsete tõendite saamise kulud põhjendatud 7 euro ulatuses ning põhjendamata 7 euro ulatuses.
22.8.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 14 758,80 eurot, sealhulgas riigilõiv 1540 eurot, lepingulise esindaja kulu 13 211,80 eurot (ilma käibemaksuta) ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 7 eurot. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 10 331,16 eurot (14 758,80*70%).
23.Poolte menetluskulude nõuded on TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatavad nõuded. Kohus rahuldas hageja menetluskulude nõude kostja vastu 2568,15 euro osas ning
27 (28)
kohus rahuldas kostja menetluskulude nõude hageja vastu 10 331,16 euro osas. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 7763,01 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
28 (28)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.