N.L-i hagi CEC OÜ vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CEC OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk Kostja (apellant) CEC OÜ (registrikood 11899989), seaduslik esindaja juhatuse liige P.G
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 854 € ja mõista see summa kostjalt CEC OÜ-lt hageja N.L-i kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.N.L (hageja) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule hagi CEC OÜ (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX (kinnistu) neljandasse jakku 24.03.2023 sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 38 297,01 € (vaidlusalune hüpoteek) ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
1.1.Hageja tõi esile, et sõlmis Estic OÜ-ga (müüja) 24.05.2022 müügilepingu korteriomandi ostmiseks aadressil XXX (korter). Müügilepingu alusel kanti omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks 08.06.2022 kinnistu registriosa kolmandasse jakku hageja kasuks eelmärge. Hageja ja müüja leppisid müügilepingu p-des 2.9, 5.1 ja 5.3 kokku, et hagejale üleantav korter ei või olla koormatud hüpoteekidega (kolmandate isikute õigustega). Kinnistusraamatu neljandasse jakku on 24.03.2023 kantud vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks. Hageja ei ole andnud nõusolekut korteri hüpoteegiga koormamiseks. Vaidlusalune hüpoteek kanti kinnistusraamatusse ajaliselt hiljem, kui hageja kasuks eelmärge omandiõiguse üleandmise tagamiseks, ja on seetõttu tühine, sest kahjustab ja piirab hageja eelmärkega tagatud omandiõiguse üleandmise nõuet.
1.2.Hageja esitas 15.02.2024 hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega. Hagi tagamise korras arestiti vaidlusalune hüpoteek hageja kasuks ja keelati kostjal selle arvelt teises tsiviilasjas tehtava kohtulahendi sundtäitmine.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kinnistusraamatust ei nähtu, et eelmärge tagaks koormatistest vaba kinnistu üleandmist, selline kokkulepe sai tuleneda vaid müüja ja hageja vahelisest võlaõiguslikest kokkuleppest, mis ei ole siduv kolmandatele isikutele. Hageja ei tõendanud õigust nõuda omandi üleandmist. Võlaõigusliku müügilepingu kohaselt on müügihind 150 000 €, millest 50 000 € on tasutud notari deposiiti. Müügilepingu p 3.3. kohaselt kohustus hageja ülejäänud 100 000 € tasuma enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Vaidlusalune hüpoteek ei takista omandiõiguse üleminekut hagejale ja hüpoteek ei sea hagejat kehvemasse olukorda, sest hageja kasuks on eespool hüpoteek summas 200 000 €. Vaidlusalune hüpoteek on seatud tingimusega, et kui kohtu arvele tasutakse 38 297,01 €, siis hüpoteek kustutatakse.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 18.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava summa.
3.1.Maakohus tuvastas, et: -
-
-
hageja ja müüja sõlmisid 24.05.2022 korteri müügilepingu ning tegid avalduse eelmärke kinnistamiseks, mille tulemusena kanti 08.06.2022 kinnistusraamatusse eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks; korteri omanik on müüja; tsiviilasjas nr 2-22-111826 tehtud 21.03.2023 kohtumääruse alusel kanti 24.03.2023 kinnistusraamatusse vaidlusalune hüpoteek kostja kasuks; müügilepingu sõlmimisel tasus hageja ostuhinnast 50 000 €; hageja ja müüja sõlmisid 18.08.2022 tasaarvestuse kokkuleppe, milles märgiti, et hageja on 04.05.2022 müüjale üle kandnud 100 000 € ja tasaarvestuse tulemusena loeti müügilepingust tulenev hageja ostuhinna tasumise kohustus täidetuks; müüja kinnitas 15.05.2024, et hageja kohustused on täidetud ja oli valmis korteri omandi hagejale üle andma. 2 (6)
3.2.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et eelmärge ei taga omandi koormatistest vaba üleandmist. Vastavalt Riigikohtu praktikale tagab eelmärge olemuslikult kinnisasja omandamist sellises seisus, nagu see on eelmärke kande tegemise ajal. Hageja õigusi kahjustab see, et korter on vaidlusaluse hüpoteegiga koormatud, kuid hageja kasuks eelmärke seadmise ajal oli korter koormatistest vaba. Hageja õiguste rikkumise seisukohalt ei oma tähtsust, et hagejal on võimalik vaidlusalusest hüpoteegist vabaneda tasudes hüpoteegi suurusele vastav summa kohtu deposiiti.
3.3.Hageja on tõendanud korteri ostuhinna tasumise ja tal on õigus nõuda müügilepingu täitmist. Müügilepingu p 3.1 kohaselt tasuti 50 000 € notari deposiitkontole. Lisaks esitas hageja tõendi, et tasus 04.05.2022 müüjale 100 000 €, ning 18.08.2022 tasaarvestuse lepingu, mille kohaselt hageja ja müüja tasaarvestasid vastastikused nõuded 100 000 € ulatuses. Maakohus kontrollis kostja taotlusel kõikidest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidest, et 100 000 € ei ole hagejale tagastatud.
3.4.Väär on kostja tõlgendus, et tasaarvestuse kokkulepe on müügilepingu muudatus. Tasaarvestus on eraldiseisev õiguslike tagajärgedega toiming, mitte varasema lepingu muutmine (VÕS § 197). Tasaarvestuse tegemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Seadus ei keela vormistada tasaarvestust kokkuleppena. Samuti ei tulene seadusest tasaarvestuse avaldusele kohustuslikku vorminõuet, mistõttu ei pidanud 18.08.2022 kokkuleppe olema notariaalne. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad osapoolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui nad ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2). Hageja ja müüja leppisid kokku, et nõuded loetakse tasaarvestatuks alates lepingu allkirjastamisest. Lepingu sõlmimise ajaks on märgitud 18.08.2022, seega on vastavalt poolte kokkuleppele tasaarvestus toimunud ehk hageja 24.05.2022 müügilepingust tulev kohustus tasuda 100 000 € suurune osa ostuhinnast täidetud 18.08.2022. Tegemist ei ole müügilepingu muutmisega ka põhjusel, et lepingu p 3.3 kohaselt võis ostuhinna tasuda otse müüja pangakontole.
3.5.Asjakohatu on kostja seisukoht, et hageja kasuks seatud hüpoteegist järeldub nagu võikski korterile hüpoteeke seada. Vaidlusalusest hüpoteegist tulenev hageja õiguste rikkumine ei ole kõrvaldatud sellega, et kuni omandi üleandmiseni on hageja rahalised nõuded müüja vastu hüpoteegiga tagatud. Hageja kaitseb oma õigust koormatistest vaba kinnisasja omandi saamisele vastavalt müügilepingule ja seda tagavale eelmärkele, mitte oma rahalist nõuet müüja vastu.
3.6.AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 järgi on vaidlusaluse hüpoteegi sissekandmine hageja suhtes tühine, sest hagejal oli õigus nõuda müüjalt omandi üleandmist ilma, et seda koormaksid kolmandate isikute õigused. Hagejal on AÕS § 63 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt nõusolekut tema kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna kostja vaidles hüpoteegi kustutamisele vastu, asendatakse tema nõusolek TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega.
3.7.Maakohtu 16.02.2024 määrusega seatud hagi tagamise abinõud jäid kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
3.8.Hageja õigusabikulu on põhjendatud summas 1613,76 €, lisaks tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 490 €. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2103,76 € (= 1613,76 + 490). Hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3 (6)
4.1.Esiteks järeldas maakohus ekslikult, et tasaarvestuse leping on kehtiv ega pole näilik, hinnates sealjuures tõendeid ebaõigesti.
4.1.1.Hageja ei esitanud tõendeid lepingu nr 04.05.2022-1 kohta, millele on viidatud tasaarvestuse kokkuleppes ja 100 000 € tasumise maksekorralduses. Usutav ei ole, et 100 000 € kanti üle kirjaliku lepinguta ning ühegi märketa, et tegemist on laenuga. Seega tegi maakohus järelduse tasaarvestuse kehtivuse kohta tõendamata asjaolude pinnalt.
4.1.2.Hageja väited tasaarvestuse kohta pole usutavad. Kui vastaks tõele, et tahe oli võlaõiguslikust müügilepingust tulenev müüja ostuhinna nõue tasaarvestada hageja nõudega müüja vastu, oleks summade suurust arvestades olnud igati loogiline, et tasaarvestus lisatakse kohe müügilepingusse. Sellisel juhul oleks pooled kohe saanud sõlmida asjaõiguslepingu ja kinnistu omandi hagejale üle anda. Ei ole eluliselt usutav, et lepingus nähakse ette 100 000 € tasumise kohustus, kuigi see summa on varasemalt tasutud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et sellise summa osas tehakse lihtkirjalik kokkulepe mitu kuud hiljem.
4.2.Teiseks ei nähtu eelmärke sõnastusest, et selle eesmärk oli tagada koormatistest vaba kinnisasja omandamine. Eelmärge on selleks liialt üldsõnaline. Koormatistest vaba kinnisasja omandamise kokkulepe saab tuleneda vaid müüja ja hageja vahel sõlmitud võlaõiguslikust kokkuleppest, mis kehtib üksnes selle võlasuhte poolte suhtes ega ole siduv kolmandatele isikutele. Sõlmida ei saa selliseid võlaõiguslikke kokkuleppeid, mille täitmiseks on kohustatud kolmandad isikud, teisiti kui vastava eelmärke või märkuse vahendusel. Seetõttu peavad kinnistusraamatu kanded olema piisavalt arusaadavad, ülevaatlikud ja realiseeritavad ega tohi olla vastuolulised ning neile tuginedes peab olema võimalik korraldada kinnisasjaga seotud õigussuhteid. Kui eelmärke eesmärk oli koormatistest vaba kinnisasja omandamine, tulnuks selgelt taotleda hageja kasuks sellise sisuga eelmärke kinnistusraamatusse kandmist.
4.3.Kolmandaks ei ole hageja tõendanud õigust nõuda kinnisasja omandi üleandmist ning vaidlusalune hüpoteek ei takista omandiõiguse üleminekut. Esitatud ei ole usutavaid tõendeid, et korteri ostuhind on täies mahus tasutud. Lisaks nähtub kinnistusraamatust, et vaidlusaluse hüpoteegi kandest eespool asuval järjekohal on hageja kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 €. Seega olukorras, kus korteri arvelt asutakse nõudeid realiseerima, rahuldatakse kinnisasja arvelt esmajärjekorras hageja nõue. Hagejal on võimalik ka vaidlusalusest hüpoteegist vabaneda, tasudes hüpoteegi suurusele vastav rahasumma kohtu deposiiti.
4.4.Neljandaks ei takista vaidlusalune hüpoteek kasutada korterit laenutagatisena – seda ka juhul kui vastab tõele hageja väide, et ostuhind on täies ulatuses tasutud ja puuduvad takistused omandiõiguse üleminekuks. Hageja saab AÕS § 338 järgi üle anda tema kasuks seatud hüpoteegi, mis asub kostja kasuks seatud hüpoteegikandest järjekoha mõttes eespool.
4.5.Viiendaks jättis maakohus arvesse võtmata, et hageja ei kasuta oma õiguseid heas usus. Hageja ei suhelnud kostjaga kohtuväliselt, keeldus kompromissi huvides teabe ja dokumentide väljastamisest ning ka kompromissi sõlmimisest. Sellest võib järeldada, et hagi eesmärk on vaid kostja kahjustamine.
4.6.Kuuendaks on väljamõistetud menetluskulud ebaõiglaselt suured. Hageja ei pöördunud kostja poole kohtuväliselt ega teinud kostjaga koostööd, et olukord mõlemale poolele parimal viisil lahendada, sh keeldus väljastamast tõendeid, et kostja oleks saanud otsustada kiiresti hagi õigeksvõtu. Seega ei tuleks kostjalt TsMS § 162 lg 4 alusel üldse menetluskulusid välja mõista.
5.Hageja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 4 (6)
7.Maakohus tuvastas eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolud, mida pooled apellatsioonimenetluses kahtluse alla ei seadnud. Ringkonnakohus saab neist lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1).
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.
8.1.Kaebuse esimese, kolmanda ja neljanda väitega seab kostja kahtluse alla hageja õiguse nõuda vaidlusaluse hüpoteegi kustutamist kokkuvõtvalt argumendiga, nagu ei riivaks see erinevatel põhjustel hageja õigusi. Ükski neist väidetest pole põhjendatud, maakohus tuvastas õigesti hageja õiguste riive ja õiguse nõuda vaidlusaluse hüpoteegi kustutamist.
8.1.1.Hageja nõude keskne õiguslik alus on AÕS § 63 lg 5 koostoimes lg-tega 3 ja 4. Viidatud viies lõige annab eelmärkega soodustatud isikule mh õiguse nõuda hilisema kandega soodustatud isikult nõusolekut kande kustutamiseks, kui kahe eelmise lõike kohaselt on hilisema kande aluseks olnud asjaõiguse käsutus tühine. Kolmanda lõike esimese lause järgi on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Neljas lõige näeb ette, et eelnevat rakendatakse ka kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes.
8.1.2.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-des 16, 17 ja 23 menetlusnorme rikkumata kinnistu müügihinna tasumise asjaolud, st 50 000 € oli tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja 100 000 € loeti tasutuks hageja ja müüja vastastikuse tasaarvestusega, kusjuures müüja on kinnitanud hageja rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 95 lg 1 ls 1 näeb ette, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Käesoleval juhul kinnitas müüja 15.05.2024 hageja kohustuse täitmist, st sisuliselt andis ka täitmise kviitungi (dtl 417–418). Hageja saab nii müüja kui ka kostja suhtes tugineda kohustuse kohasele täitmisele. Neil kaalutlustel pole hageja väited tasaarvestuse kohta sisuliselt enam asjakohased, aga maakohus vastas neile ka piisavalt.
8.1.3.Hageja nõuet kostja vastu AÕS § 63 lg-te 3–5 alusel ei mõjuta see, kas müüja saab anda hagejale üle kinnistu praegusel kujul, st koormatuna vaidlusaluse hüpoteegiga, ega seegi, kas kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud muid hüpoteeke või kas vaidlusalusest hüpoteegist saab vabaneda muul viisil. AÕS § 63 lg 5 sõnastuse järgi ei olene hageja nõudeõigus sellest, kas tal on võimalik saada ka koormatud kinnisasja omanikuks või kas asjal on muid koormatisi. Eelmärkega tagatavat nõuet kahjustavad või piiravad AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 tähenduses on mh käsutused, mis tagatud õiguse maksmapanekut kitsendavad, sh kinnisasja koormamine uute õigustega (RKTKo 12.11.2019, 2-18-13609/17, p 11). Ühtlasi on vaidlusaluse hüpoteegi kustutamine ja selleks omakorda KRS § 341 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi kostja nõusolek vajalikud eelmärke kohase omandiõiguse hagejale üleandmiseks.
8.1.4.Sarnaselt eelmise alapunktiga ei mõjuta asja lahendamist küsimus, kas vaidlusalune hüpoteek takistab laenu võtmist või kas korterit saab kasutada laenutagatisena. Kokkuvõttes rahuldas maakohus hagi kohasel õiguslikul alusel ja põhjendas seda õigesti.
8.2.Ekslik on kostja kaebuse teise väite arusaam, et eelmärke eesmärk võinuks olla midagi muud, kui tagada koormatistest vaba kinnisasja omandamine. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatusse eelmärge mh asjaõiguse omandamise nõude, sh tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Teatavatel juhtudel peab asjaõiguse omandamisele suunatud eelmärge olema piisavalt selge ja täpse sõnastusega (vrd nt RKTKm 30.04.2024, 2-2314266/7, p 13; RKTKm 30.04.2024, 2-23-14277/7, p 13). Siiski ei vaja sisulist täpsustamist kinnisomandi üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse kantav eelmärge. See on trafaretses sõnastuses „eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks“ piisav, et fikseerida eelmärke järgi õigustatud isiku kasuks kinnistusraamatu seis eelmärke sissekandmise ajal. Kinnisomandi üleandmise nõuet tagava eelmärke kandes ei pea seega 5 (6)
täpsustama, et omand tuleb üle anda koormatistevabalt, ega viitama lepingutele (RKTKo 12.11.2019, 2-18-13609/17, p 13, millele maakohus viitas vaidlustatud otsuse p-s 10). Maakohus lähtus asjakohasest Riigikohtu praktikast ning tuvastas õigesti eelmärke sisu ja eesmärgi.
8.3.Põhjendatud ei ole kaebuse viies väide hageja pahauskse käitumise kohta. Hagejal ei olnud kohustust suhelda kostjaga enne kohtusse pöördumist. TsMS § 3 lg 1 sätestab isiku õiguse pöörduda tsiviilvaidlusega kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Üksnes erandlikel juhtudel näeb seadus ette kohustusliku kohtueelse menetluse (TsMS § 3 lg 3). Käesoleva vaidluse asjaoludel pole kohtueelne menetlus kohustuslik. Ennatliku kohtusse pöördumise olukorras kaitseb kostja õigusi TsMS § 168 lg 6. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja selle sätte järgi menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Samuti ei ole hagejal kohustust sõlmida kostjaga kompromissi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja juhatuse liikme 04.07.2024 e-kirjas (dtl 493) väljendatud suhtlusviisi järgi otsustades, ei saa pidada väga tõenäoliseks poolte konstruktiivset kohtuvälist suhtlust.
8.4.Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Hagi rahuldamise tõttu tuli kulud jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel. Hagejal ei olnud kohustust otsida vaidlusele kohtuvälist lahendust (vt ka eelmine p 8.3), samuti ei ole hagejal kohustust esitada tõendeid kostja soovil. Kostja ei põhistanud, millises olukorras oleks ta hagi õigeks võtnud, kusjuures kostja ei ole vaidlusest loobunud ka pärast seda, kui maakohus tegi poolte tõendite põhjal hagi rahuldava otsuse. Neil kaalutlusel ei nähtu toimikust väga erandlikke asjaolusid, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
8.5.Ühtlasi mõistis maakohus hageja menetluskulud kostjalt välja põhjendatud ulatuses ja põhjendas oma otsustust piisavalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. Kostja kaebus ei sisalda konkreetseid viiteid maakohtu eksimustele kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Neil kaalutlustel pole kaebuse kuues väide samuti põhjendatud.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
10.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 854 € hüvitamist, mis on tasu 7 t õigusteenuse eest (sh kaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 6 t, kostja seisukohaga tutvumine 30 min ning kulunimekirja koostamine 30 min) tasumääraga 100 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 854 € (= 7 × 100 + 22%). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg -le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.