N.L-i (N.L) hagi K.G.B vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja W.Q
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
Kostja: K.G.B (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat O.N
RESOLUTSIOON
Rahuldada N.L-i (N.L) hagi K.G.B vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Tuvastada K.G.B (registrikood XXX) kohustus anda nõusolek kustutada 21. märtsi 2023. a kohtumääruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx neljandasse jakku 24. märtsil 2023 sisse kantud K.G.B kasuks seatud kohtulik hüpoteek 38 297 eurot ja 01 senti ning asendada K.G.B tahteavaldus kohtuotsusega.
Jätta jõusse Harju Maakohtu 16.02.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
Jätta menetluskulud K.G.B kanda.
Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista K.G.B-lt N.L-i kasuks välja menetluskulud summas 2103,76 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-23-17266 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.N.L (hageja) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule hagi K.G.B (kostja) vastu, milles palub tuvastada K.G.B kohustus anda nõusolek kustutada registriosa nr xxx neljandasse jakku 24.03.2023 sisse kantud K.G.B kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 38 297,01 eurot ning asendada K.G.B tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Hageja ja E OÜ (registrikood xxx) sõlmisid 24.05.2022 müügilepingu, mille kohaselt müüs E OÜ hagejale korteriomandi nr x Tartu maakonnas xxx vallas xxx elamus (registriosa nr xxx). Müügilepingu alusel kanti omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks 08.06.2022 kinnistusregistriosa kolmandasse jakku hageja kasuks eelmärge.
3.E OÜ on avaldanud soovi täita oma müügilepingust tulenevat kohustust (s.o korteriomandi omandi üle anda), kuid 24.03.2023 on kinnistusraamatu neljandasse jakku kantud 21.03.2023 kohtumääruse alusel 38 297,01 euro suurune kohtulik hüpoteek kostja kasuks. Hageja ei ole andnud nõusolekut korteriomandi hüpoteegiga koormamiseks. Hageja ja müüja E OÜ leppisid müügilepingu punktides 2.9, 5.1 ja 5.3 kokku, et hagejale üleantav korteriomand ei või olla koormatud hüpoteekidega (kolmandate isikute õigustega). Hagejal on õigus nõuda omandi üleandmist. 4. Hagiavalduse kohaselt on vaidlusalune kohtulik hüpoteek kantud kinnistusraamatusse ajaliselt hiljem, kui hageja kasuks sisse kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise tagamiseks, ja on seetõttu tühine, kuivõrd kahjustab ja piirab hageja eelmärkega tagatud omandiõiguse üleandmise nõuet. 5. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kinnistusraamatust ei nähtu, et eelmärge tagaks koormistevaba kinnisasja üleandmist, selline kokkulepe sai tuleneda vaid müüja ja hageja vahelisest võlaõiguslikest kokkuleppest, milline ei ole kolmandatele isikutele siduv.
6.Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud õigust nõuda omandi üleandmist. Võlaõigusliku müügilepingu kohaselt on müügihind 150 000 eurot, millest 50 000 on tasutud notari deposiiti. Müügilepingu p 3.3. kohaselt kohustub ostja ülejäänud 100 000 eurot tasuma enne asjaõiguslepingu sõlmimist.
7.Kohtulik hüpoteek ei takista omandiõiguse üleminekut hagejale ning hüpoteek ei sea hagejat kehvemasse olukorda, sest hageja kasuks on kohtuliku hüpoteegi kandest eespool hüpoteek summas 200 000 eurot. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et kohtulik hüpoteek on seatud klausliga, et kui kohtu deposiiti tasutakse 38 297,01 eurot, siis hüpoteek eemaldatakse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
2-23-17266
9.Kohus tuvastab järgmised tähtsust omavad asjaolud
hageja ja E OÜ sõlmisid 24.05.2022 korteriomandi registriosa numbriga xxx võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks (dtl 7-23), mille tulemusena kanti 08.06.2022 sama korteriomandi kinnistusraamatusse eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks N.L-i kasuks (dtl 24-25);
korteriomandi omanik on E OÜ;
tsiviilasja 2-22-111826 21.03.2023 kohtumääruse alusel kanti 24.03.2023 kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek summas 38 297,01 eurot E OÜ kasuks (dtl 24-25);
24.05.2022 müügilepingu sõlmimise hetkeks oli hageja tasunud ostuhinnast 50 000 eurot ning hagejal jäi kohustus tasuda 100 000 eurot;
hageja tegi kostjale 02.05.2022 ülekande summas 100 000 eurot (dtl 306) ning hageja ja E OÜ sõlmisid 18.08.2022 tasaarvestuse kokkuleppe, millega lugesid tasaarvestuse tulemusena hageja müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täidetuks (dtl 307);
E OÜ kinnitas 15.05.2024, et hageja kohustused on täidetud ja E OÜ on valmis korteri omandi hagejale üle andma (dtl 417-418).
10.Vastuseks kostja vastuväidetele, mille kohaselt ei taga eelmärge omandi koormatistevaba üleandmist, selgitab kohus, et eelmärge tagab olemuslikult kinnisasja omandamist sellises seisus, nagu see eelmärke sissekandmise hetkel on. Riigikohus on 12.11.2019 otsuse tsiviilasjas 2-18-13609 väljendanud seisukohta, et kinnisomandi üleandmise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse kantav eelmärge ei vaja sisulist täpsustamist ning on trafaretses sõnastuses „eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks“ piisav, et fikseerida eelmärke järgi õigustatud isiku kasuks kinnistusraamatu seis eelmärke sissekandmise hetkel. Kinnisomandi üleandmise nõuet tagava eelmärke kandes ei pea seega täpsustama, et omand tuleb üle anda koormatistevabalt ega viitama lepingutele.
11.Kohus selgitas viidatud kohtupraktikat kostjale 01.03.2024 kohtumääruses ja palus kostjal selgitada, miks kostja hinnangul ülal viidatud tõlgendus käesolevale vaidlusele ei kohaldu ja kohus peaks seadust tõlgendama ja kohaldama teisiti. Kostja selgitas 15.03.2024 vastuses, et kostja viidatud Riigikohtu seisukohtadega ei nõustu, sest Riigikohus on seadust AÕS § 57 1 ja § 631 lg 3 osas liiga laialt tõlgendanud ja käesolevas asjas ei ole kohtul kohustust ilmtingimata lähtuda Riigikohtu praktikast, kui ta sellega ei nõustu.
12.Kohus kostja hinnanguga ei nõutu. Jaatades kostja käsitlust sellest, et hoolimata eelmärke sisse kandmisest ei oleks eelmärkega õigustatud isik kaitstud kinnisasja hilisema koormamise eest, kaotaks eelmärge oma mõtte.
13.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest kohtulik hüpoteek ei takista omandi üleandmist hagejale ega sea hagejat kehvemasse olukorda, sest hageja kasuks on kohtuliku hüpoteegi kandest eespool hüpoteek summas 200 000 eurot. Hagejal on eelmärkega tagatud õigus saada omand ilma kohtulik hüpoteegita ning see, et kohtulik hüpoteek omandi üleandmist ei takista, on hageja õiguste rikkumise seisukohalt irrelevantne. Hageja õiguste kahjustamine ei seisnes selles, et hagejale ei oleks võimalik koos kohtuliku hüpoteegiga omandit üle anda, ega selles, et kohtulik hüpoteek on alles teisel järjekohal. Hageja õigusi juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda omandi üleandmist,
2-23-17266 kahjustab see, et kinnisasi on hilisema kohtuliku hüpoteegiga koormatud, kuid hageja kasuks eelmärke seadmise ajal oli kinnisasi koormatistest vaba.
14.Kostja märgib, et kohtulik hüpoteek on seatud klausliga, et kohtu deposiiti 38 297,01 euro kandmisel hüpoteek eemaldatakse. Vastav klausel tuleneb tsiviilasja 2-22-111826 hagi tagamise määruse resolutsiooni p-st 5 (dtl 260). Kohus selgitab, et tegemist on esiteks kohustusliku seadusest tuleneva tingimusega (TsMS § 385), millel ei ole mistahes mõju hageja õiguste rikkumise ulatusele.
15.Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 63 lg 5 alusel esitatud hagi saab rahuldada juhul, kui hageja esitab asjaolud, et tal on õigus nõuda tema suhtes kohustatud isikult müügilepingu täitmist (Riigikohtu otsus 2-16-14960, p 14). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja ja E OÜ vahelise võlaõigusliku müügilepingu alusel on hagejal tekkinud õigus nõuda müügilepingu täitmist.
16.Hageja ja E OÜ sõlmisid võlaõigusliku müügilepingu 24.05.2022 (dtl 9 jj). Lepingu punkti 3.1 kohaselt on lepingu eseme hinnaks 150 000 eurot, millest 50 000 eurot tasuti tehingut tõestanud notari deposiitkontole (p 3.2) ja 100 000 kohustus hageja tasuma kas E OÜ arveldusarvele nr XXX enne asjaõiguslepingu sõlmimist või lepingu eseme omandi ostjale üleandmise asjaõiguslepingut tõestava notari deposiitkontole.
17.Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt ta on tasunud E OÜ arveldusarvele nr XXX summa 100 000 eurot (dtl 306) 04.05.2022 selgitusega leping 04.05.2022-1. Samuti on hageja esitanud tema ja E OÜ vahel 18.08.2022 sõlmitud tasaarvestuse lepingu (dtl 307), mille kohaselt hageja ja E OÜ kinnitasid, et hagejal on E OÜ vastu nõue summas 100 000 eurot seoses 04.05.2022 ülekandega ja hagejal on kohustus tasuda müügilepingust tulenev ostuhind 100 000 eurot. Hageja ja E OÜ tasaarvestasid vastastikused nõuded summas 100 000 eurot.
18.Kostja tõstatas kahtluse, et 04.05.2022 üle kantud 100 000 eurot võib olla hagejale tagastatud ja seega ülekanne ja tasaarvestus näilik. Kohus kogus kostja taotlusel tõendid kõikidest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidest (dtl 364-398; 401404). Kostja kahtlused tõendamist ei leidnud, ülekande tagastamist hagejale ei ole tõendatud.
19.Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt pidanuks tasaarvestuse kokkulepe olema notariaalses vormis ning osundas, et müügilepingu p 3.3 kohaselt on notar selgitanud, et kõik kokkulepped peavad olema 24.05.2022 notariaalses lepingus, kuid hageja soovib väita, et pooled leppisid kokku, et ostusumma oli juba 04.05.2022 tasutud, st tasutud 20 päeva enne notariaalse kokkuleppe sõlmimist. Kostja on seisukohal, et tegemist on olulise lepingutingimused ja lepingu muutmisega, mis tulnuks vormistada notariaalselt.
20.Kohus kostja tõlgendusega ei nõustu. 18.08.2022 tasaarvestuse kokkuleppe näol ei ole tegemist 24.05.2022 müügilepingu muutmisega. Tasaarvestus on VÕS § 197 kohaselt eraldiseisev õiguslike tagajärgedega toiming, mitte varasema lepingu muutmine. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestuse tegemine avalduse tegemisega teisele poolele. Käesoleval juhul on hageja ja E OÜ teinud ühise tasaarvestuse ja vormistanud selle kokkuleppena. Sellisel viisil tasaarvestus ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tasaarvestusavaldusele seadus kohustuslikku vorminõuet ei sätesta, mistõttu ei olnud nõutav ka 18.08.2022 kokkuleppe notariaalne vorm.
21.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja ja E OÜ oleksid kokku leppinud, et ostusumma oli 04.05.2022 tasutud ehk oleksid muutnud müügilepingut, millele kohaldub notariaalne vorminõue. Sellist 24.05.2022 müügilepingu muutmise kokkulepet 18.08.2022 tasaarvestuse
2-23-17266 kokkuleppest ei tulene ning kostja käsitlus on vastuolus seadusega. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja ja E OÜ on lepingu punktis 2 kokku leppinud, et nõuded loetakse tasaarvestatuks alates lepingu allkirjastamisest. Lepingu sõlmimise ajaks on märgitud 18.08.2022, seega on vastavalt poolte kokkuleppele tasaarvestus toimunud ehk hageja 24.05.2022 müügilepingust tulev kohustus tasuda 100 000 euro suurune osa ostuhinnast täidetud 18.08.2022, mitte 02.05.2022 nagu väidab kostja. Tegemist ei ole 24.05.2022 müügilepingu muutmisega ka põhjusel, et müügilepingu p 3.3 kohaselt leppisid pooled kokku võimaluses tasuda ostuhind otse E OÜ arveldusarvele.
22.Kostja vastuväidetega, et 18.08.2022 tasaarvestuse kokkulepe ei ole ehtne ning on vormistatud, kas käesoleva tsiviilasja või tsiviilasja nr 2-22-111826 tarbeks, kohus ei nõustu. Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat esitama 18.08.2022 tasaarvestuse kokkuleppe originaali. Kohus rahuldas taotluse ja hageja esitas originaali.
23.Kohus ei näe, et esineks aluseid jätta tasaarvestuse kokkulepe arvestamata või arvata 18.08.2022 kokkulepe tõendite hulgast välja. Kohus on kogunud täiendavaid tõendeid, millistega on ümber lükatud kostja kahtlused, et 100 000 euro suurune ülekanne oli näilik ja on hagejale tagastatud. Samuti on E OÜ juhatuse liige 15.05.2024 kinnitanud (dtl 417-418), et E OÜ on valmis xxx omandi hagejale üle andma ja ostuhinna osa 100 000 eurot on tasaarvestatud ning E OÜ-l puuduvad rahalised nõuded hageja vastu, kes on kõik oma kohustused täitnud (dtl 417). Tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja vastuväide tõendi ehtsuse osas on põhjendamatu, vaid tõend on asjakohane ja kohus arvestab sellega otsuse tegemisel.
24.Hageja nõude rahuldamist ei välista käesoleval ajal see, et hageja on täitnud oma võlaõiguslikust müügilepingust tuleneva kohustuse tasaarvestuse tulemusena. Kostja arutlused sellest, et kostjale ei ole usutavad ja hageja ei ole tõendanud, miks ta ei saanud 2022. aasta lõpus omandit vastu võtta, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Kostja ei saa sekkuda hageja ja E OÜ vahelisse õigussuhtesse.
25.Kostja on samuti seisukohal, et tema kasuks seatud hüpoteek ei saa hagejat kehvemasse olukorda seada, kuna kohtuliku hüpoteegi kandest eespool asuval järjekohal on juba hageja enda kasuks seatud hüpoteek summas 200 000 eurot. Seega isegi, kui peaks tekkima olukord, kus kinnisasja arvelt asutakse nõudeid realiseerima, rahuldatakse kinnisasja arvelt esmajärjekorras hageja enda nõue. Realistlikult ei saa kostja kasuks seatud hüpoteek seega tekitada olukorda, kus hageja kannataks kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi tõttu kahju, eriti arvestades, et hagejal on müügilepingu p-de 6.2.2 ja 6.2.4 kohaselt võimalik ka müügilepingust taganeda ning p 6.3 alusel nõuda tagasi ettemaksuna tasutud rahasummad.
26.Kohus kostja ülalviidatud seisukohtadega ei nõustu. Esiteks on põhjendamatu eeldada, et hagejale ei teki mistahes kahju, sest hagejal on õigus müügilepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel tasutu tagastamist. Asjaolu, et hagejal võib olla tekkinud õigus müügilepingust taganeda, ei vähenda vähimalgi määral hageja õiguste rikkumist. Vastupidi, lepingust taganemise õiguse tekkimise vältimatuks eelduseks on hageja õiguste oluline rikkumine. Vastasel juhul ei saaks hageja lepingust taganeda. See, kas hageja kasutab õigust lepingust taganeda või nõuab lepingu täitmist, on hageja, mitte kostja otsustada. Taganemisõiguse mittekasutamine ei tähenda samas, et kohtuliku hüpoteegiga hageja õigusi ei rikutaks.
27.Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hageja ise oli juba hüpoteeke seadnud näitab üheselt, et omandile võis seada hüpoteeke. Kohus kostjaga ei nõustu. AÕS § 63 lg 3 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see
2-23-17266 eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärkega õigustatud isiku kasuks hüpoteegi seadmine sama isiku kasuks ei saa objektiivselt eelmärkega tagatud nõuet kahjustada ega piirata.
28.Asjaolu, et kostja kasuks sissekantud kohtuliku hüpoteegi realiseerimise korral rahuldatakse kinnisasja arvelt esmajärjekorras hageja enda nõue hageja kasuks seatud hüpoteegi arvelt, ei vähenda samuti hageja õiguste rikkumist. Vaidlusalusest kohtulikust hüpoteegist tulenev hageja õiguste rikkumine ei ole kõrvaldatud sellega, et kuni omandi üleandmiseni on hageja rahalised nõuded E OÜ vastu hüpoteegiga tagatud. Hageja kaitseb käesolevas asjas oma õigust koormatistevaba kinnisasja omandi saamisele vastavalt müügilepingule ja seda tagavale eelmärkele, mitte oma rahalist nõuet E OÜ vastu.
29.Kostja ei saa sekkuda hageja ja E OÜ vahelisse õigussuhtesse ning käesoleval juhul on tsiviilasjas esitatud asjaoludel võimalik jõuda ühesele järeldusele, et hagejal on tekkinud õigus nõuda E OÜ-lt müügilepingu täitmist ning hilisem kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek kitsendab koormatud kinnisasja omandiõigust oma tagatisiseloomu tõttu. Kuna hagejal oli õigus nõuda E OÜ-lt omandi üleandmist ilma, et seda koormaksid kolmandate isikute õigused, on 21.03.2023 tsiviilasja 2-22-111826 kohtumääruse alusel 24.03.2023 kohtuliku hüpoteegi summas 38 297,01 eurot sissekandmine AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 järgi hageja suhtes tühine. Hagejal on AÕS § 63 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt nõusolekut tema kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna kostja vaidles menetluses hüpoteegi kustutamisele vastu, asendatakse tema nõusolek TsÜS § 68 lg 5 järgi käesoleva kohtuotsusega. Hagi tagamise abinõu
30.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
31.Kohus tagas 16.02.2024 määrusega hagi ja arestis 24.03.2023 registriossa nr xxx sisse kantud kohtuliku hüpoteegi summas 38 297,01 eurot ning keelas K.G.B-l hüpoteegi käsutamise. Samuti keelas kohus hagi tagamise korras hüpoteegi arvelt tsiviilasjas 2-22-111826 tehtava kohtulahendi sundtäitmise. Kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
33.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 490 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Hageja 30.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 27 tunni ja 30 minutit ulatuses tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 3341,66 euro ulatuses. Hageja on füüsiline isik ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
2-23-17266
36.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja menetluskulud osaliselt ülepaisutatud, dokumendid on olnud ja lihtsad ja lühikesed ja nende koostamisele ei saanud kuluda tunde.
37.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot, millele lisandub käibemaks) on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorra ja esindaja kvalifikatsiooniga ning on põhjendatud.
38.Hagejale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades osaliselt ülepaisutatud:
38.1.hageja esindaja on 06.12.2023 kulutanud 6 tundi hagi koostamisele, sh Riigikohtu- ja õiguspraktika analüüsile. Arvestades hagi ulatust ning õiguslikku lihtsust peab kohus põhjendatuks ajakulu kuni 4 tunni ulatuses ja vähendab ajakulu 2 tunni ehk 240 euro (2*100*1,2) võrra;
38.2.hageja esindaja on 18.12.2023 kulutanud 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja menetluskulude nimekiri kujutab endast standardteksti, mille koostamisele ei saanud kuluda üle 15 minuti. Seega vähendab kohus ajakulu 0,25 tunni ehk 30 euro (0,25*100*1,2) võrra; 38.3. hageja esindaja on 15.02.2024 kulutanud 4 tundi hagi tagamise taotluse koostamisele. Taotluses kordab hageja valdavalt hagiavalduse põhjendusi ja kirjeldab menetluse senist käiku. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagi tagamise taotluse koostamisel 1 tund, mistõttu vähendab ajakulu 3 tunni ehk 366 euro (3*100*1,22) võrra;
38.4.hageja esindaja on 16.02.2024 kulutanud 1 tunni hagi tagamise määruse vastuvõtmisele, analüüsile ja kliendi küsimustele vastamisele. Kohus peab ajakulu 30 minuti ulatuses põhjendamatuks, määrus ei olnud mahukas ega keerukas ning kliendiga suhtlemine hagi tagamise teemal ei saanud põhjendatult võtta niivõrd palju aega. Seega vähendab kohus ajakulu 0,5 tunni ehk 61 euro (0,5*100*1,22) võrra.
38.5.hageja esindaja on 01.03.2024 kulutanud 2 tundi kohtu kirja vastuvõtmisele, analüüsile, kliendile edastamise ja vastamisele ning 15.03.2024 kulutanud 3 tundi sama kohtunõude täitmisele ja kliendiga konsulteerimisele. Kohtu 01.03.2024 määruses on kohus teinud hagejale ettepaneku tõendada, et eeldused omandiõiguse üleandmiseks hagejale on saabunud ja E OÜ on valmis omandi üle andma. Arvestades kohtu 01.03.2024 kohtunõuet ja hageja 15.03.2024 menetlusdokumendi mahtu ja ulatust, sh hageja enda poolt avaldatut, et samad tõendid ja selgitused oli hageja varasemalt komplekteerinud ja edastanud Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas 2-22-111826 (hageja esindaja on sama), peab kohus maksimaalselt põhjendatud ajakuluks seoses kohtu 01.03.2024 kohtunõudega tutvumisega, kliendiga konsulteerimisega ja kohtunõude täitmisega 1,5 tundi. Kohus vähendab ajakulu 3,5 tunni ehk 427 euro (3,5*100*1,22) võrra;
38.6.hageja esindaja on 28.03.2024 kulutanud 4,2 tundi sama kuupäevaga seisukoha koostamisele. Arvestades seisukoha mahtu (sisulist osa 3 lk) ning asjaolu, et arvestatavas ulatuses kordab hageja varasemaid seisukohti, saab põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 2,2 tunni ehk 268,40 euro (2,2* 100*1,22) võrra;
38.7.hageja esindaja on 28.03.2024 kulutanud 1 tunni menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohus ei olnud nimetatud tähtajaks kohustanud pooli menetluskulude nimekirja esitama, ajakulu on kogu ulatuses põhjendamatu ja kohus vähendab ajakulu 1 tunni ehk 122 euro (1*100*1,22) võrra;
2-23-17266
38.8.hageja esindaja on 19.04.2024 kulutanud 2 tundi sama kuupäevaga seisukoha koostamisele. Seisukoha sisuline osa moodustab 1 lk, seisukoht ei ole õiguslikult keerukas ning sellise dokumendi koostamisele ei saa objektiivselt kuluda 2 tundi. Põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 1 tund, kohus vähendab ajakulu 1 tunni ehk 122 euro (1*100*1,22) võrra;
38.9.hageja esindaja on 17.05.2024 kulutanud 2 tundi kohtu 07.05.2024 kirjaga tutvumisele ja 17.05.2024 menetlusdokumendi koostamisele. Kohus peab dokumendi mahtu ja sisu arvestades põhjendatuks maksimaalselt 1,5 tundi ja vähendab ajakulu 0,5 tunni ehk 61 euro (0,5*100*1,22) võrra;
38.10.hageja esindaja on 28.05.2024 kulutanud 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja menetluskulude nimekiri kujutab endast standardteksti, mille koostamisele ei saanud kuluda üle 15 minuti. Seega vähendab kohus ajakulu 0,25 tunni ehk 30,50 euro (0,25*100*1,22) võrra.
39.Seega vähendab kohus õigusabikulu 1727,90 euro (240 + 30 + 366 + 61 + 427 + 268,40 +
+ 122 + 61 + 30,50) võrra ja põhjendatud on kulutused õigusabile summas 1613,76 eurot (3341,66 - 1727,90).
40.Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 2103,76 eurot (1613,76 + 490), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
41.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
42.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.