Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik: Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel, registrikood 11916141), seaduslik esindaja likvideerija V K (e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur: pankrotihaldur Andres Hermet (e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse kirjalik menetlus
menetluse
lõpetamine
raugemisega,
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel, registrikood pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11916141)
2.Ajutisel pankrotihalduril on kohustus Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) likvideerida ja registrist kustutada.
3.Pärast Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) registrist kustutamist vabastada Andres Hermet ajutise pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Andres Hermet (isikukood xxx).
Jätta menetluskulud võlgniku Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) kanda.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks 2141,10 eurot (käibemaksuga).
7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile ajutise pankrotihalduri tasu 1000,40 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa osaühing Lundet arvelduskontole xxx.
8.Mõista võlgnikult Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti kasuks välja ajutise pankrotihalduri tasu 1140,70 eurot (käibemaksuga), kohustusega maksta see summa osaühing Lundet arvelduskontole xxx.
9.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
10.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord
Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.
ASJAOLUD
1.Exadolly Sehher OÜ (likvideerimisel) esitas 01.07.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 11.07.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti.
2.Ajutine haldur esitas 08.08.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule kuulub 2/4 kaasomandiosana xxx asuv kinnisasi. Elamu on muutunud elamiskõlbmatuks, kõrvalhooned on lagunenud. Sissenõudja xxx nõude alusel algatatud täitemenetluse raames on kohtutäitur üritanud võlgnikule kuuluvat kaasomandiosa müüa kokku vähemalt 10 korral, kuid tulemusetult. Viimane elektrooniline enampakkumine oli välja kuulutatud algusega 10.07.2024 alghinnaga 2700 eurot. Ajutine haldur käis nimetatud kinnistuga Valgas tutvumas ja hindab võlgniku osa võimalikuks müügiväärtuseks ligikaudu 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 106 359,62 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot.
3.Kohus määras 09.08.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 23.08.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4.Kohus tegi 27.08.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 12.09.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 106 359,62 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt neid võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed
nõuded kolmandate isikute (sh juhatuse liikmete) vastu, mis õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
7.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
8.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
9.TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Ajutise halduri nõusolekul (16.09.2024 kohtule esitatud nõusolek) määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti. Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu ja kulud, võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1755 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1755 eurot, koos käibemaksuga 2141,10 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri (kogu) tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 13,5 tunni eest summas 891 eurot (alustatud pooltunde 27 x 33). PankrS § 23 lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata aga riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega hüvitab kohus ajutise halduri tasu riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses ja ülejäänud, s.o 1140,70 eurot (2141,10 – 1000,40) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult.
16.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus tühistaks võlgniku varale seatud arestid, sh võlgniku arvelduskontole seatud arestid, samuti et kohus tühistaks võlgniku kinnisasjale kohtutäituri kasuks seatud keelumärke (halduri tasutaotluse resolutsiooni p 3). Kohtu hinnangul ei esine õiguslikku alust sellise taotluse rahuldamiseks, sh ei anna kohtule õiguslikku alust selliseid otsustusi teha halduri viidatud PankrS § 29 lg 8. Kohus jätab seetõttu selle taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.