Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-4692/56
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 11.09.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5811

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

aktsiaselts Olerex10136870 AS Terminal10171518 OÜ Citadele Factoring10925733

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi

P. P. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-18-4692

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramine, pankrotihalduri kulude kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik P. P. (pankrotis; isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada P. P. (pankrotis; isikukood xxxxxxxxx) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada P. P. (pankrotis) pankrotimenetlus.

2.Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2):

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood AS Terminal (10171518) Citadele Leasing & Factoring OÜ (10925733) AS Terminal (10171518) OÜ Befinna (pankrotis; 11317013) AS Olerex (10136870) Kokku:

Nõude summa (€) 21 912,45 5344,52 142 780,96 366 177,57 11 052,69 547 268,19

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

pankrotimenetlusega seotud kulude finantseerimiseks võetud laen on tagastatud summas 30 000 eurot1; - väljamakse tegemisega seotud panga teenustasud 4,02 eurot. Pankrotimenetluse kuluna on pankrotivara arvel tasutud 3953 eurot ning masskohustusena tagastatud laenu arvel on tasutud 30 000 eurot. Tasutud pankrotimenetluse kulud kokku on 33 953 eurot, sh - rahuldatud pankrotimäärusega võlgnikult Skuba Eesti OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud 300 eurot;2 - menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-424 (P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi Port Invest OÜ vastu tagasivõitmise korras pankrotivõlgniku tagatise andmise kehtetuks tunnistamise nõudes) 13 503 eurot, sh õigusabikulud maakohtu menetluses 10 258 eurot; õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 3245 eurot; - menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-7546 (P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi A. P. vastu ühisvara jagamise ja abieluvaralepingute tagasivõitmise nõudes) 18 950 eurot, sh riigilõiv hagiavalduselt tsiviilasjas nr 2-19-7546 summas 1300 eurot; 28.08.2019 kohtutäituri tasu täiteasjas nr 193/2019/418 (tsiviilasjas nr 2-19-7546 tehtud hagi tagamise täitmine) 444 eurot; ekspertiisitasu tsiviilasjas nr 2-19-7546 summas 910 eurot;3 õigusabikulud maakohtu menetluses 11 692 eurot; õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 4604 eurot; - menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-15227 (P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei avaldus Port Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks); riigilõiv pankrotivalduselt tsiviilasjas nr 2-20-15227 summas 300 eurot.4 - tagastatud Skuba Eesti OÜ pankrotimenetluse kulude katteks 20.04.2018 deposiidina tasutud 900 eurot.5 Skuba Eesti OÜ deposiidi arvel on osaliselt, summas 900 eurot, rahuldatud pankrotimäärusega määratud ajutise halduri tasu; P. P. (pankrotis) pankrotivara kontol xxxxxxxxxxxxxxxxxx on hoiustatud 9138,56 eurot, sh - pankrotivara arvel väljamõistetud ajutise halduri tasu (osaliselt) summas 60 eurot; - 17.05.2019 halduri büroo poolt tasutud riigilõiv hagi tagamise taotluselt tsiviilasjas nr 219-7546 summas 50 eurot; - taotletav pankrotihalduri tasu 9028 eurot; - väljamakse tegemisega seotud panga teenustasudest 0,56 eurot

pankrotimenetluse toimingud – võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, kohtule esitatavate aruannete koostamine, jaotusettepaneku koostamine, suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga, lõpparuande koostamine; tsiviilasja nr 2-18-4731 (Port Invest OÜ avaldus Riia Vahekohtu 13.02.2018 otsuse nr 12/01-2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks) menetluses osalemine. Ringkonnakohtu menetluses Port Invest OÜ määruskaebusele vastamine; Riigikohtu menetluses Port Invest OÜ määruskaebusele vastamine. Riigikohtu 12.12.2018 määrusega tunnustati ning tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Riia Vahekohtu 13.02.2018 otsus asjas nr 12/01-2018, millega mõisteti osaühingult BEFINNA (praeguseks välja kuulutatud pankrot), RK Logistika OÜ-lt, R. K. ja P. P. (praeguseks välja kuulutatud pankrot) Port Invest OÜ kasuks solidaarselt välja 900 000 eurot. tsiviilasja nr 2-19-2043 (liidetud tsiviilasjad nr 2-19-2043 (Osaühing ProInkasso hagi OÜ Port Invest ja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu nõude tunnustamiseks P. P. (pankrotis) pankrotimenetluses) ja nr 2-19-2105 (AS Tartu Terminal hagi OÜ Port Invest ja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu nõude tunnustamiseks P. P. (pankrotis) pankrotimenetluses)) menetluses osalemine; Maakohtu menetluses asjade 2-19-2043 ja 219-2105 liitmise taotluse ja hagile vastuse esitamine. tsiviilasja nr 2-19-2247 (Superra Securities UÜ hagi P. P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, Toomemaa OÜ, ProInkasso OÜ ja Tartu Terminal AS vastu nõude tunnustamiseks P. P. (pankrotis) pankrotimenetluses) menetluses osalemine; Maakohtu menetluses hagile vastuse esitamine. tsiviilasja nr 2-19-2255 (La Vita Vera UÜ hagi P. P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, Toomemaa OÜ, ProInkasso OÜ ja Tartu Terminal AS vastu nõude tunnustamiseks P. P. (pankrotis) pankrotimenetluses) menetluses osalemine; Maakohtu menetluses hagile vastuse esitamine. tsiviilasja nr 2-19-2263 (Via Valdera OÜ hagi P. P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, Toomemaa OÜ, ProInkasso OÜ ja Tartu Terminal AS vastu nõude tunnustamiseks P. P.

Haldur esitas hagi tagatise andmise (P. P. poolt antud käenduse) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist. Maakohus rahuldas hagi. Kohus tunnistas kehtetuks Osaühingu BEFINNA ja Port Invest OÜ vahel 22.09.2017 sõlmitud müügilepingu punktis 4.3 sisalduva käenduslepinguga võlgniku poolt antud tagatise Osaühingu BEFINNA kohustuste täitmiseks Port Invest OÜ ees. Port Invest OÜ esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Hagi rahuldamise tulemusena vabanes P. P. (pankrotis) 900 000 euro suurusest kohustusest. Tsiviilasi nr 2-19-7546: P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi A. P. vastu ühisvara jagamise ja abieluvaralepingute tagasivõitmise nõudes ning A. P. vastuhagi P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu ühisvara jagamiseks. Kuigi maakohus rahuldas hagis ja ka vastuhagis esitatud nõuded osaliselt, siis pankrotihaldur juhib tähelepanu, et maakohus rahuldas sisuliselt kõik pankrotihalduri hagis toodud nõuded, mh tunnistas kehtetuks mõlemad enne P. P. pankrotimenetlust sõlmitud abieluvaralepingud. A. P. esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning haldur esitas vastuapellatsiooni. Ringkonnakohtu menetluses sõlmisid pooled kompromissi, mille järgi korteriomand xxxxxxxxxx/x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), xxxxxx (registrikood xxxxxxx) osa ja kinnisasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxx) jäid A. P. ainuomandisse ning korteriomandi xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxx), müügitulemist jäi 12 331,51 eurot A. P. lahusvara hulka ja 37 500 eurot P. P. (pankrotis) lahusvara hulka. Menetluse tulemusena laekus P. P. (pankrotis) pankroitvarasse 37 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-15227: P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei avaldus Port Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks. P. P. (pankrotis) pankrotivarasse kuulus tsiviilasjas nr 2-19-424 välja mõistetud menetluskulude nõue Port Invest OÜ vastu. Port Invest OÜ ei ole väljamõistetud menetluskulude tasumist vabatahtlikult täitnud ning nende sissenõudmine varasemate Port Invest OÜ suhtes algatatud täitemenetluste tõttu ei olnud ilmselgelt võimalik. 14.12.2020 määrusega rahuldas kohus P. P. (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei avalduse Port Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja kuulutas välja Port Invest OÜ pankroti. Port Invest OÜ pankrotimenetluse kaudu ei õnnestunud võlausaldajate nõudeid isegi osaliselt rahuldada. Pankrotiavalduselt tasutud riigilõivust 300 eurot laekus tagasi vaid 122,07 eurot.

õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 3245 eurot7. Võlgniku vastu esitas OÜ Port Invest (kustutatud) 900 000 euro suuruse nõude, mis oli Riia Vahekohtus rahuldatud ning Eestis täidetavaks tunnistatud ehk siis pankrotiseaduse kohaselt loeti viidatud nõuet kaitsmiseta tunnustatud nõudeks võlgniku pankrotimenetluses. Reaalsuses oli tegemist võlgniku ja temaga seotud isikute vahelise teadlikult konstrueeritud pahatahtliku nö skeemiga, millega tekitati kunstlikult võlgniku pankrotimenetlusse hiiglaslik nõue, et kontrollida pankrotimenetlust (sh nt võlgnikule soodsa kompromissi sõlmimiseks). Asjaolu, et tegemist on olnud võlgniku ja temaga seotud isikute poolt konstrueeritud „skeemiga“ on tuvastust leidnud ka võlgniku suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses (vt Tartu Maakohtu 27.07.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-3052; lk 24-25). Arvestades, et lõpliku jaotusettepanekuga kinnitati 548 078,88 euro ulatuses nõudeid, siis oleks eeltoodud nõue olnud sisuliselt 2/3 kõigist nõuetest. Kuivõrd tegemist oli Eestis täidetavaks tunnistatud kohtulahendiga, siis oli ainus variant esitada hagi selle tehingu tagasivõitmiseks, mille alusel oli võlgnikult välja mõistetud leppetrahv 900 000 eurot. Viidatud tehingu tagasivõitmine hagimenetlus ei olnud nn tavapärane tagasivõitmise kaasus, vaid oma olemuselt väga spetsiifiline ning senist kohtupraktikat arvestades ka sisuliselt esmakordne. Pankrotihalduri ja tema lepingulise esindaja pingutuste tulemusel kehtivadki nüüdseks Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahendid, millega piirati oluliselt võlausaldajate huve kahjustavate skeemide tekitamine läbi (välismaa) vahekohtute. Vaieldamatult oli kõnealune hagimenetlus võlgniku ja võlausaldajate huve arvestades ülioluline ning et tegemist oli tavapärasest n-ö erineva ja mahukama kohtumenetlusega. Pankrotihalduril on kindlal veendumusel, et lepingulise esindaja kasutamine nimetatud tsiviilasjas oli vajalik ja põhjendatud kaasuse eripärast tulenevalt, samuti arvestades, et vastaspoolt esindas ka vandeadvokaadist lepinguline esindaja (so vandeadvokaat Tõnu Mets). Liiatigi rahuldasid kaks kohtuastet pankrotihalduri hagi ning mõistsid suures ulatuses kohtumenetluse kulud ka vastaspoolelt välja. Asjaolu, et vastaspool pankrotistus pärast kohtuotsuse tegemist ning temalt ei saanud väljamõistetud kulusid sisse nõuda, pole antud juhul menetluskulude mõistlikkuse hindamisel asjakohane. Tsiviilasjas 2-19-424 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja (pankrotihalduri) menetluskulu maakohtus 11 232 eurot (käibemaksuga, käibemaksuta 9360 eurot) ja ringkonnakohtus 3528 eurot (käibemaksuga)8. Maakohtus mõisteti hageja menetluskulude katteks välja 4080 eurot. Menetluskulude suurus vähenes esmalt käibemaksu osas 1872 eurot (11 232 – 9360), sest hageja lepinguline esindaja ei andnud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust. Seejärel jättis kohus välja mõistmata menetluskulud perioodil 05.01.2019 kuni 28.06.2019 30 tunni (so 3600 eurot) ulatuses, kuivõrd lepinguline esindaja liitus menetlusega alles 03.09.2019. Haldur peab vajalikuks kinnitada, et õigusabi tsiviilasjas nr 2-19-424 on kasutatud menetluse algusest alates, sealhulgas hagi koostamisel. Reaalsuses tegi lepinguline esindaja suures ulatuses vajalikud toimingud hagiavalduse koostamisel ja hagimenetluse alustamiseks, kuid pankrotihalduri ja lepingulise esindaja menetlustaktika kohaselt osales pankrotihaldur menetluses algselt üksi. Menetlusabi taotluste ja vastaspoole eeldatavate menetluskulude tagatise taotluste lahendamisel jäetakse hageja taotlused ja seisukohad tihtilugu tähelepanuta, kui pankrotihaldurit esindab lepinguline esindaja. Tegemist oli nii Tegelikult on asjaga seotud kulud olnud suuremad ning neid kaeti jooksvalt võlausaldajatelt saadud laenudega. Võlausaldajatega saavutatud kokkuleppe kohaselt (lisatud) tagastati laenust 30 000 eurot ning loobuti laenu tagastamise nõudest 28 591,27 eurot. Selle tulemusena jäi osa kulusid lõplikult võlausaldajate kanda, ja neid võlausaldajate poolt kantud kulusid haldur aruandes ei käsitle.

menetluslikult ökonoomse kui ka pankrotivara osas majanduslikult kaalutletud otsusega, mis lõppkokkuvõttes toimis pankrotivõlausaldajate kasuks, sest hageja sai menetlusabi (vabastati riigilõivu summas 3400 eurot tasumisest), kostjale ei mõistetud tagatist välja ning hagi rahuldati. Kuna juba hagi esitamisel oli selge, et hagi rahuldamise ja Port Invest OÜlt menetluskulude väljamõistmisel ei ole väljamõistetud menetluskulude Port Invest OÜ-lt saamine tõenäoline, oli menetlusabi taotluse rahuldamine teadlikult eelistatud võimalusele, et osa õigusabikuludest jääb kostjalt välja mõistmata. Arvestades, et kostja (OÜ Port Invest (kustutatud)) pankrotimenetlusest hageja menetluskulude katteks ei ole üldse midagi laekunud, ei tekitanud TsMS § 174 lg 10 kinnituse andmata jätmine ning lepingulise esindaja hilisem liitumine menetlusega kahju pankrotivarale. Arvestades hagimenetluse mahtu, spetsiifilisust ja tulemust, on pankrotivara arvel kantud menetluskulud summas 13 503 eurot pankrotihalduri hinnangul olnud mõistlikud ja vajalikud. Erinevust reaalsete ja väljamõistetud kulude vahel ei saa kuidagi pankrotihaldurile ette heita. Lisaks ei osutunud ka väljamõistetud kulude saamine OÜ-lt Port Invest (kustutatud) üldse võimalikuks. Võlgniku jaotusettepaneku kinnitamise menetluses esitatud vastuväide halduri kuludele on selgelt otsitud ning selle eesmärgiks on pankrotimenetlust venitada ning haldurit kahjustada. Tsiviilasja nr 2-19-424 kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et selle menetluse on tekitanud võlgnik ise – tema sõlmis lepingu, millega tekitas endale 900 000 euro suuruse alusetu nõude ning temaga tihedalt seotud isik vaidles haldurile kohtumenetluses ka vastu. P. P. suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses (vt Tartu Maakohtu 27.07.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-3052; lk 24-25) on tuvastatud, et P. P. ja temaga seotud isikute eesmärk 22.09.2017 sõlmitud ettevõtte osa müügilepingu (sh käenduse ja Riia Vahekohtule allumise kokkulepe) sõlmimisel oli saada enda eelseisvas pankrotimenetluses tunnustatud nõue. Heas usus ja mõistlikult käituv võlgnik nii ei tegutseks. Liiatigi ei aidanud võlgnik mistahes viisil kaasa kõnealuse tsiviilasja lahendamisele (nt tõendite kogumisele, selgituste andmisele jms), et hagi rahuldamist (sh võlgniku enda huvisid kaitsta) kiirendada ja kulude tekkimist vältida. Kuigi tsiviilasja nr 2-19-424 eduka lahendamise tulemusena ei suurenenud küll pankrotivara, kuid vähenes märgatavalt võlgniku vastu esitatud nõuete kogumaht, millega saavutati pankrotimenetluse peamine eesmärk – kaitsti nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Seega oli tsiviilasja nr 2-19-424 vaidlus pankrotimenetluses olulise tähtsusega. Asjas saavutatud lahendiga vabanes võlgnik ca 62% ulatuses oma kohustustest. Port Invest OÜ nõue oli 900 000 eurot ning pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on vaid 548 078,88 eurot. Lisaks nurjus võlgniku ja temaga seotud isikute menetluse „kaaperdamise“ plaan. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-7546 (P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi A. P. vastu ühisvara jagamise ja abieluvaralepingute tagasivõitmise nõudes ning A. P. vastuhagi P. P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu ühisvara jagamiseks) summas 19 000 eurot, sh riigilõiv hagiavalduselt tsiviilasjas nr 2-19-7546 1300 eurot; riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot; 28.08.2019 kohtutäituri tasu täiteasjas nr 193/2019/418 (tsiviilasjas nr 2-19-7546 tehtud hagi tagamise täitmine) 444 eurot; ekspertiisitasu tsiviilasjas nr 2-19-7546 910 eurot;

õigusabikulud maakohtu menetluses 11 692 eurot9; õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 4604 eurot10. Haldur esitas võlgniku nimel hagi võlgniku abikaasa vastu kahe abieluvaralepingu (Tartu notar Tiina Tombergi poolt 21.07.2017 tõestatud abieluvaraleping nr 2859 ja 29.09.2017 tõestatud abieluvaraleping nr 3887) tagasivõitmiseks ning ühisvara jagamiseks, mis Tartu Maakohtu 20.02.2022 otsusega ka rahuldati. Tartu Ringkonnakohtus sõlmisid pooled kompromissi, mille alusel laekus pankrotivarasse 37 500 eurot, menetluskulud jäid poolte endi kanda. Pankrotihaldurit esindas tsiviilasjas nr 2-19-7546 lepinguline esindaja, kelle õigusabikulu kohtumenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt selles mahukas ligi 3 aastat kestnud maakohtu menetluses oli 16 480 eurot (käibemaksuga)11. Ringkonnakohtu menetluses ei esitatud lõplikku menetluskulude nimekirja kompromissi sõlmimise tõttu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ühisvara jagamisel jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Pankrotihalduri hinnangul oli lepingulise esindaja kasutamine vajalik ja põhjendatud, sest tegemist oli väga mahuka ja keerulise vaidlusega, mis koosnes esmalt tagasivõitmise hagist (kaks lepingut) ja seejärel ühisvara jagamise hagist – nõuete ja vastunõuete paljususe tõttu oli viidatud tsiviilasi keskmisest tunduvalt mahukam. Hagiavaldust koostades ja esitades ei olnud haldurile teada need asjaolud, mis selgusid kohtumenetluse käigus. Tõendite leidmise ja komplekteerimise muutis keeruliseks võlgniku poolt loobutud korteriomandite seisukordade ja väärtuste kindlakstegemine ning abikaasade poolt nende pankrotistunud ettevõtetesse raha paigutamine ja väljavõtmine. Liiatigi ei aidanud võlgnik mingil määral kaasa menetluse läbiviimisel. Lisaks pidi hageja tegema kindlaks ka pea 15 aasta tagused laenusuhteid. Asjaolude tuvastamine ja tõendamine oli väga ajamahukas, mistõttu tekkiski menetluskulu eeltoodud ulatuses. Reaalsuses oli menetluskulu kohtumenetluses esitatud menetluskulude nimekirjas esitatust veelgi suurem, kuivõrd kõiki tõendite kogumiseks ja nõupidamiste pidamiseks kulunud aega ei saanud menetluskulude nimekirja kanda, sest need ei andnud tulemust (nt vastavaid tõendeid ei õnnestunud leida) ning selle tehtud töö pinnalt ei tekkinud väljundit (menetlusdokumenti). Siiski oli menetlus maakohtus edukas, maakohtus hagi valdava osa nõuete osas rahuldati ning ringkonnakohtus sõlmiti kompromiss, mis suurendas pankrotivara 37 500 euro võrra. P. P. pankrotimenetluses on suurimaks võlausaldajaks osaühing BEFINNA (pankrotis). Teised P. P. pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on P. P. (pankrotis) ja osaühingu BEFINNA (pankrotis) solidaarkohustused. Osaühing BEFINNA (pankrotis) omas omakorda nõuet A. P. vastu, mille perspektiivikust hinnati suuremaks ning saavutatav tulemus paremaks võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-7546 võimaliku ringkonnakohtu lahendiga. Seetõttu oli võlausaldajate ja võlgniku huve arvestades põhjendatud lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-7546 vaidlus kompromissiga. Kompromissi sõlmimise järgselt esitas Osaühing BEFINNA (pankrotis) pankrotihaldur koheselt kohtusse rahalise nõude A. P. vastu.

Lisaks eeltoodud kohtukuludele kokku 32 803 eurot on pankrotimenetluses: - Skuba Eesti OÜ kasuks pankrotimäärusega väljamõistetud menetluskulu 300 eurot; - ajutise halduri tasu pankrotimääruse alusel 960 eurot; - väljamaksete tegemise kulud kokku 4,40 eurot (sh 0,38 eurot halduri tasu väljamaksmisel lisanduv teenustasu); - taotletav pankrotihalduri tasu 9028 eurot. Haldur märgib veel lisaks, et hagimenetluste pidamine oli asjas võimalik vaid võlausaldajate poolt menetluskulude kandmiseks antud laenudest, mille osas sõlmiti toimkonna nõusolekul pankrotihalduri ja laenuandjate (võlausaldajate) vahel igakordsed laenulepingud. Laenu tagastamise osas lepiti kokku, et laenu tagastama ei pea, kui selleks pankrotivarast ei jätku. Võlausaldajad on nüüdseks ka loobunud 28 591,27 euro ulatuses antud laenu tagastamisest. Võlausaldajad finantseerisid pankrotimenetlust eesmärgiga suurendada pankrotivara ning välistada libavõlausaldajate alusetud nõuded – need eesmärgid täideti maksimaalsel võimalikul viisil ning võlausaldajad on läbiviidud pankrotimenetlusega rahul ning neil puuduvad vastuväited halduri tegevuse osas. Ei võlgnik ega teised pankrotivõlausaldajad ole saanud kuidagiviisi kahju kohtumenetluste läbiviimiseks antud laenude ja nende osalise tagastamisega. Kõik pankrotimenetluses kantud kulud sh kohtukulud on kantud pankrotitoimkonna nõusolekul ning on heakskiidetud võlausaldajate 30.05.2024 üldkoosoleku poolt (lisatud). Lepingulise esindaja valimisest Kohus on palunud esitada ka halduri kaalutlused lepingulise esindaja (so Johannes Moor ja OÜ Magis Õigusbüroo) valimisest. Vastab tõele, et Johannes Moor oli pankrotivõlausaldajate AS Tartu Terminal ja OÜ Toomemaa lepinguline esindaja, seega oli Johannes Moor detailselt kursis ka võlgniku pankrotimenetlusega juba enne kahe kohtumenetluse (tsiviilasjad nr 2-19424 ja 2-19-7546) alustamist. Arvestades, et mõlema kohtumenetluse arvel suurenes pankrotivara ning vähenes võlausaldajate hulk, siis algatati ning menetleti mõlemat kohtuasja kõikide pankrotivõlausaldajate ning ka võlgniku huvides. Võlgnik ei ole esitanud mistahes põhjuseid, kuidas Johannes Moori osalemine viidatud hagimenetlustes oleks kuidagi huve rikkunud. Ainult möönmine stiilis, et lepinguline esindaja on esindanud ka pankrotivõlausaldajaid, ei tähenda võlgniku ja võlausaldajate huvide kahjustamist – võlgnik ei ole seda oma vastuväites kuidagi sisustanud. Seega leiab pankrotihaldur, et hagimenetluste spetsiifilisusest ja mahukusest tulenevalt oli Johannes Moori kasutamine lepingulise esindajana vajalik, põhjendatud ja mõistlik, sest ta oli teadlik võlgniku pankrotimenetluse asjaoludest, lepingulise esindaja töö tulemusena hagimenetlused lahendati hageja (halduri) kasuks ning lepingulise esindaja tunnihind oli keskmisest madalam (so 120 eurot tunnis käibemaksuta).

1.veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 43 906,27 eurot. Kuni 30.01.2021. a kehtinud PankrS § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 32 001 kuni 64 000 eurot 4665 eurot pluss 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 4665 + (43 906,27 – 32 001)×10% = 5855,53 eurot. Kuni 30.01.2021. a kehtinud PankrS § 651 lõike 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 32 001 kuni 64 000 eurot 6103 eurot pluss 11% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt: 6103 + (43 906,27 – 32 001)×11% = 7412,58 eurot.

Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei taotleb kohtult P. P. pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu üle alammäära, kuid alla ülemmäära summas 7400 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, mh seoses pankrotivara moodustamise ja valitsemisega ning kohtumenetlustes osalemisega, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 7400 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu määrata pankrotivarast käibemaksukohustuslasest büroole, mille kaudu haldur tegutseb – FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused 32 803 eurot (pankrotimenetluses kantud kohtukulud) ja 4,40 eurot (panga teenustasud). Kohus kinnitab pankrotihalduri kulud kokku 32 807,40 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohus peab pankrotimenetluses kantud kohtukulusid põhjendatuks. Kohtumenetluste tulemusel on vähenenud võlgniku kohustuste hulk ja suurenenud pankrotivara. Kõik pankrotimenetluses kantud kulud sh kohtukulud on heakskiidetud võlausaldajate 30.05.2024 üldkoosoleku poolt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.2022. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. P. P. esitas 17.05.2018 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid ka võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.06.2018. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohus tutvus pankrotimenetluse lõpparuandega ja selle lisadega ning pankrotihalduri 21.08.2024 kohtule esitatud kriminaalmenetluse alustamise teatega. Kogutud info alusel leiab kohus, et P. P. (pankrotis) suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Kohus põhjendab kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist järgnevalt.

PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib mh jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või KarS §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestab, et kohus võib mh jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi Tartu Maakohtu 27.07.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-3052 on P. P. süüdi mõistetud KarS § 384 lg 1 järgi enda ja Osaühing BEFINNA (pankrotis) maksejõuetuse põhjustamise toimepanemises. Samuti on P. P. suhtes 16.08.2024 algatatud kriminaalmenetlus nr 24770000055. Kriminaalmenetluse algatamise teatest nähtub, et prokurör, olles tutvunud halduri esitatud kuriteoteate ja selle lisadega, leidis, et P. P. tegevuses esinevad KarS § 385 (vara varjamine pankrotimenetluses) sätestatud kuriteo tunnused, mille asjaolude kindlakstegemiseks tuleb läbi viia kriminaalmenetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et P. P. kasutas pankrotimenetluse ajal raha saamiseks haldurit teavitamata ka Revolut Bank UAB kontot LT803250017141197071 ning UAB Paysera LT kontosid: Paysera EVP2010008972213 (LT073500010008972213), EVP5210012516207 (LT503500010012516207) ja EVP9010008963936 (LT953500010008963936). Revolut Bank UAB ja UAB Paysera LT kontodele laekus raha erinevatelt füüsilistelt ja juriidiliselt isikutelt. Haldur peab tõenäoliseks, et P. P. sai oma sissetulekuid välismaa kontode kaudu, mida ta püüdis halduri eest varjata. Välismaa kontodele laekunud raha kasutas P. P. igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, näiteks makseteks toidupoodides, söögikohtades, tanklates jne. Samuti kandis P. P. märkimisväärses ulatuses raha oma endisele abikaasale A. P. , kellega ta oli abielus alates xxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxx. Lõpparuandes väljatoodud kontodel on võlgnik arveldanud ja teinud tehinguid pankrotihalduri teadmata. Võlgnik ei andnud haldurile seega õiget teavet oma sissetulekute kohta ega andud pankrotivarasse üle ka teenitud sissetulekut, mistõttu halduril puudus teave võlgniku tegelike sissetulekute kohta. Kohus leiab, et sellisel viisil tulu teenimine ja sissetuleku varjamine on teadlik ja tahtlik pankrotivõlgniku kohustuste rikkumine. Võlgnikul on keelatud kahjustada menetluses võlausaldajate huve, kuid kohtu hinnangul on võlgnik seda teinud. Kohus leiab, et PankrS § 171 lg 2 punktidest 1 ja 5 tulenevalt tuleb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata, sest võlgnik on rikkunud PankrS sätestatud kohustusi ning võlgnik on süüdi mõistetud pankrotialases kuriteos ja võlgniku suhtes on algatatud ka uus kriminaalmenetlus pankrotialase kuriteo toimepanemise tunnustel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik