Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
9. september 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-7862
Tsiviilasi
Mihkel Vahtra avaldus XXX korteriühistu 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Mihkel Vahtra hagi XXX korteriühistu juhatuse ja liikmete vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. juuli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihkel Vahtra määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja, avaldaja/hageja: Mihkel Vahtra (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik:
XXX
korteriühistu (registrikood
TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et tsiviilasjades nr 2-18-8973 ja 223-9919 on kohus lahendanud KÜ 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimused. Nendes asjades on olemas jõustunud kohtulahendid. TsMS § 371 p 1 p 4 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus keeldus hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete menetlusse võtmisest, kuna tsiviilasjas nr 2-23-9919 oli kohus selgitanud, et hagejast erineval viisil hääletamine ei ole tegevus, millega hagejale tekkis kahju, mis tuleks hüvitada. Hageja varalise kahju nõue seisneb kahes viidatud tsiviilasjas hageja kanda jäetud menetluskulude hüvitamise nõudes. Olukorras, kus kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ei saa hageja neid menetluskulusid kahju hüvitamise korras KÜ-lt nõuda.
Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et nii üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue kui samadele rikkumistele tuginedes esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, on suunatud puudustega otsusest vabanemisele. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud üksnes kehtetuks tunnistamise nõude, eeldusel et asjaolude järgi, mis avaldaja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Käesoleval juhul on kohtud varasemates menetlustes kontrollinud nii
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.