Hageja maksab kostjale I hüvitise 55 000 eurot hiljemalt 1. detsembril 2025 kostja I pangakontole x selgitusega „Kompromissi täitmine tsiviilasjas nr 2-23-13915“.
1.2.4.Hageja maksab kostjale I kuni käesoleva kompromissi punktis 1.2.2. märgitud summa täieliku tasumiseni intressi 7% aastas tasumata summalt. Intressi makstakse selliselt, et igal kuul arvutatakse välja igakuine intress tasumata põhivõlalt ning sellest tasutakse 100 eurot vastaval kuul ja ülejäänud intress koos põhinõudega hiljemalt 1. detsembril 2025. Näide: Kui tasumata on 55 000 eurot, siis on aastane intress 3850 eurot ehk igakuine intress 320,8 eurot (3850/12); hageja maksab igal kuul intressist 100 eurot ning ülejäänud intress, s.o 220,8 eurot kuus, kuulub tasumisele koos põhinõudega hiljemalt 1. detsembril 2025.
1.2.5.Igakuise intressi tasumise tähtaeg on kalendrikuu 15. kuupäev, sh esimene osamakse tuleb hagejal tasuda esimesel 15. kuupäeval, mis saabub pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Näide: Kui määrus jõustub enne 15. septembrit 2024, on esimese osamakse tegemise tähtpäev 15. septembril; kui määrus jõustub alates 15. septembrist 2024 (k.a), on esimese osamakse tegemise tähtpäev 15. oktoobril. Intressimaksed tuleb tasuda kostja I pangakontole x selgitusega „Intressimakse vastavalt kompromissile tsiviilasjas nr 2-23-13915“.
1.2.6.Juhul, kui hageja hilineb punktis 1.2.4. märgitud igakuise intressimakse tegemisega
rohkem kui 7 päeva või ei tee makset üldse või teeb makse kokku lepitust väiksemas ulatuses, on kostjal I õigus nõuda hagejalt kompromissi punktis 1.2.2. toodud hüvitise kohest tasumist. Seejuures on kostja I õigustatud esitama avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks ja taotlema sissenõude pööramist kogu hageja varale ning hüpoteegi realiseerimist. Hageja eelnev informeerimine kohtumääruse täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole kostjale I kohustuslik.
1.2.7.Juhul, kui hageja hilineb punktis 1.2.2. märgitud hüvitise tasumisega või ei tee makset üldse või teeb makse kokku lepitust väiksemas ulatuses, on kostjal I õigus nõuda hagejalt hüvitise tasumata jäägilt viivist määras 0,05% päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
1.3.X hüpoteegiga seonduv
1.3.1.Seada AAile kuuluvale kinnistule aadressiga x, x x, x x, x, registriosa nr x IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 60 000 eurot tsiviilasjas nr 2-23-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate nõuete tagamiseks YY (isikukood x) kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele tsiviilasjas 223-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate YY nõuete rahuldamiseks.
1.3.2.AA (isikukood x) ühineb käesoleva kompromissiga ja annab enese allkirjaga nõusoleku x, x x, x x, x, registriosa nr x IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi kandmiseks summas 60 000 eurot tsiviilasjas nr 2-23-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate nõuete tagamiseks YY (isikukood x) kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele tsiviilasjas 2-23-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate YY hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
1.3.3.Kostja I, hageja ja AA soovivad kinnistusraamatusse hüpoteegikande tegemist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas jõustunud kompromissmäärus asendab AAi (isikukood x) nõusolekut x, x x, x x, x, registriosa nr x IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi kandmiseks summas 60 000 eurot tsiviilasjas nr 2-23-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate nõuete tagamiseks YY (isikukood x) kasuks koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele tsiviilasjas 2-23-13915 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate YY hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks
1.3.4.Juhul, kui hüpoteegi sissekandmisega kaasneb mistahes rahaline kulu, jääb see kostja I kanda.
1.3.5.Kostja I, hageja ja AA lepivad kokku, et pärast kompromisslepingust tulenevate kõikide kohustuste kandmist kuulub kompromissi punktis 1.3.1. nimetatud hüpoteek kustutamisele. Kostja I kohustub sellisel juhul andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Kinnistu igakordne omanik kannab hüpoteegi kustutamisega seotud kulud. Kostja I, hageja ja AA lepivad kokku, et juhul, kui kinnisasi müüakse, annab kostja I nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks üksnes juhul, kui kinnisasja müügilepingus sisaldub kohustus kogu käesolevast kompromisslepingust tulenevate hageja kohustuste täitmiseks kostjale I notari deposiitkonto kaudu.
1.3.6.Kostja I, hageja ja AA on kokku leppinud, et juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingu punktis 1.3.1. sätestatud hüpoteegikande kinnistusraamatusse tegemisest, siis kohustuvad kostja I, hageja ja AA sõlmima 21 päeva jooksul (või esimesel võimalusel juhul, kui notariaega on võimalik leppida kokku alles 21 päevast hilisemale ajale) kinnistusosakonna keeldumisest kompromissilepingus toodud tingimustel hüpoteegi seadmise lepingu notariaalselt tõestatud vormis ning tegema kõik neist sõltuvad toimingud, saavutamaks vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kande kinnistusraamatusse kandmise esimesel võimalusel. Notariaja paneb kinni kostja I, kes teavitab sellest viivitamata hagejat ja AAit. Notariaalse tehinguga seotud võimalikud täiendavad kulud (notaritasu ja riigilõiv) kantakse võrdses ulatuses.
1.3.7.Kui kostja I, hageja või AA rikub kompromissi punktis 1.3.6. toodud kohustust sõlmida vastav leping 21 päeva jooksul ilma mõjuva põhjuseta (näiteks ei ilmu notarisse kohale),
loetakse, et tegemist on raske lepingurikkumisega. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa osapoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja kõikide huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu sõlmib.
1.3.8.Kostja I, hageja ja AA lepivad kokku, et kui esineb eelmises punktis toodud olukord (raske lepingurikkumine) ning see ei tulene kostjast I, muutub kompromissi punktis 1.2.2. toodud hüvitis koheselt sissenõutavaks. Hageja kinnitab, et saab aru ja on nõus sellega, et vastav kompromisslepingu punkt kohaldub ka juhul, kui hüpoteegi sõlmimisest keeldub AA. Seejuures on kostja I õigustatud esitama avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks ja taotlema sissenõude pööramist kogu hageja varale. Hageja eelnev informeerimine kohtumääruse täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole kostjale I kohustuslik.
1.4.K hüpoteegiga seonduv
1.4.1.Hageja, kostja I ja BB soovivad kinnistusraamatus hüpoteegikande kustutamist käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel ning paluvad kustutada Q OÜ (registrikood x) kuuluvale kinnistule aadressiga x x, x x, x x, x, registriosa nr y IV jakku esimesele järjekohale BB kasuks seatud hüpoteek summas 40 000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jõustunud kompromissmäärus asendab BBa (B) (isikukood x) ja Q OÜ (registrikood x) nõusolekuid Q OÜ (registrikood x) kuuluvale kinnistule aadressiga x x, x x, x x, x, registriosa nr y IV jakku esimesele järjekohale BB kasuks seatud hüpoteegi summas 40 000 eurot kustutamiseks.
1.4.2.Juhul, kui hüpoteegi kustutamisega kaasneb mistahes rahaline kulu, jääb see BBa kanda.
1.4.3.Hageja, kostja I ja BB on kokku leppinud, et juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingu punktis 1.4.1. sätestatud hüpoteegikande kustutamisest käesoleva kompromissmääruse alusel, siis kohustub BB tegema kõik endast sõltuvad toimingud, sh tegema digitaalallkirjastatud avalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompromisslepingu punktis 1.4.1. sätestatud hüpoteegi kustutamiseks 7 päeva jooksul alates kinnistusosakonna keeldumisest.
1.4.4.Kui BB rikub kompromissi punktis 1.4.3. toodud kohustust teha kõik endast sõltuvad toimingud, sh ei tee digitaalallkirjastatud avaldust Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompromisslepingu punktis 1.4.1. sätestatud hüpoteegi kustutamiseks ilma mõjuva põhjuseta, loetakse, et tegemist on raske lepingurikkumisega. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa osapoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja kõikide huvisid kaaludes eeldada, et ta kohustuse täidab.
1.4.5.Hageja, kostja I ja BB lepivad kokku, et kui esineb eelmises punktis toodud olukord (raske lepingurikkumine), ei teki hagejal kostja I ees käesolevast kompromisslepingust tulenevat mistahes kohustust seni, kui BB on käesoleva kompromisslepingu p-s 1.4.3. toodud kohustuse täitnud. Selguse huvides pooled kinnitavad, et sellisel juhul ei teki ka hagejal käesolevas kompromisslepingu punktis 1.2.2. sätestatud kohustust.
1.5.Q OÜ-ga seonduv
1.5.1.Pooled lõpetavad ühisomandi Q OÜ osa suhtes ning lepivad kokku, et Q OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot jääb hageja ainuomandisse. Vastav kokkulepe jõustub siis, kui kinnistusraamatusse on tehtud kompromisslepingu punktis 1.3.1. nimetatud hüpoteegikanne või kui hüpoteek seatakse notaris kompromisslepingu punktis 1.3.6. toodud juhul.
1.5.2.Pooled lõpetavad hageja ja kostja I ühise esindusõiguse Q OÜ-s selliselt, et Q OÜ juhatuse liikmeks jääb ainult XX. Vastav kokkulepe jõustub siis, kui kinnistusraamatusse on tehtud kompromisslepingu punktis 1.3.1. nimetatud hüpoteegikanne või kui hüpoteek seatakse notaris kompromisslepingu punktis 1.3.6. toodud juhul.
1.5.3.Pooled on kohustatud andma nõusolekud Q OÜ osanike nimekirja kande muutmiseks ja uue omanikukande tegemiseks äriregistrisse Q OÜ osanike nimekirja, mille kohaselt on osanikuks XX, kellele kuulub osa (100% osalus), nimiväärtusega 2556, siis, kui jõustub
kompromissi punktis 1.5.1. toodud kokkulepe. Jõustunud kompromissmäärus asendab sellisel juhul poolte nõusolekuid Q OÜ osanike nimekirja kande muutmiseks ja uue omanikukande tegemiseks äriregistrisse.
1.5.4.Pooled on kohustatud andma nõusolekud Q OÜ juhatuse liikmete nimekirja muutmiseks selliselt, et sealt kustutatakse YY ja ainsaks juhatuse liikmeks saab XX, siis, kui jõustub kompromissi punktis 1.5.2. toodud kokkulepe. Jõustunud kompromissmäärus asendab sellisel juhul poolte nõusolekuid Q OÜ juhatuse liikmete nimekirja muutmiseks ja uue juhatuse liikme kande tegemiseks äriregistrisse.
1.5.5.Juhul, kui osaniku või juhatuse liikme kannetega kaasneb mistahes rahaline kulu, jääb see hageja kanda.
1.5.6.Kostja I korraldab Q OÜ-le kuuluvate vallasasjade, mis on Q OÜ ruumidest käesolevaks ajaks eemaldatud (st lihasaag, hakklihamasina mootor, neli ühepoolset ja üks kahepoolne külmik, nõudepesumasin, valamu, 2 riidekappi ja nagi), transpordi tagaluuktõstukiga autoga tagasi Q OÜ asukohta x x, x 14 päeva jooksul alates käesoleva kompromisslepingu punktis 15 märgitud hüpoteegikande tegemist või hüpoteegi seadmist kompromisslepingu punktis 20 toodud juhul. Hageja ja kostja I lepivad kokku konkreetse kuupäeva ja kellaaja, millal vallasasjad tuuakse Q OÜ asukohta, kostja I või tema volitatud esindaja kohustub vallasasjad hagejale üle andma ning hageja kohustub need asjad Q OÜ esindajana vastu võtma, st ka transpordiks mõeldud sõidukist maha laadima. Pooled lepivad kokku, et loevad käesolevas punktis sätestatud vallasjade tagastamise nõuetekohaselt täidetuks, kui vallasasjad on kostja I poolt saadetud veovahendilt mahalaaditud ja antud hageja käsutusse eelnimetatud sihtkohas ning selle kohta on vormistatud üleandmise/vastuvõtmise akt (vt lisa 1). Kui hageja vallasasju Q OÜ nimel vastu ei võta või ei ole nõus sobivat kuupäeva ja kellaaega kokku leppima (mh kui ta ei vasta kostja I pakutud kuupäevale ja kellaajale 48 tunni jooksul), viiakse vallasasjad x tasulisse hoiukohta ning uue transpordi sealt korraldab hageja. Ühtlasi tasub hageja sellisel juhul hoiustamise ja transpordi kulud.
1.5.7.Juhul, kui kostja I ei tagasta ilma mõjuva põhjuseta hagejale eelnimetatud vallasasju käesoleva kompromisslepingu punkti 1.5.6. kohaselt, loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab hagejale õiguse nõuda kostjalt I ja kostja I on kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi summas 6500 (kuus tuhat viissada) eurot. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa osapoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja kõikide huvisid kaaludes eeldada, et ta kohustuse täidab. Lepingurikkumiseks ei loeta olukorda, kui vallasasju ei saa üle anda hageja käitumise tõttu, näiteks kui hageja keeldub vallasasju maha laadimast, allkirjastamast põhjuseta üleandmise/vastuvõtmise akti vms.
1.5.8.Kostja I tagab 10 päeva jooksul alates käesoleva kompromisslepingu punktis 1.3.1. märgitud hüpoteegikande tegemist või hüpoteegi notaris seadmist kompromissi punktis
1.3.6.toodud juhul ligipääsu Q OÜ sotsiaalvõrgustikus Facebook avatud (praeguseks ajutiselt deaktiveeritud) lehele, tehes hageja seal kõikide õigustega administraatoriks.
1.5.9.Juhul, kui kostja I ei täida eelnevas punktis toodud kohustust ilma mõjuva põhjuseta, loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks, mis annab hagejale õiguse nõuda kostjalt I ja kostja I on kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi summas 500 (viissada) eurot. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa osapoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja kõikide huvisid kaaludes eeldada, et ta kohustuse täidab.
1.6.Üldised kinnitused
1.6.1.Pooltel puuduvad pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ja käesolevas kompromissis fikseeritud kohustuste täielikku täitmist ning ka tulevikus igasugused varalised ja mittevaralised nõuded teineteise suhtes, mis puudutavad kompromissi preambulas viidatud vaidlusi ja asjaolusid, välja arvatud käesolevast kompromisslepingust tulenevad leppetrahvi nõuded juhul, kui selleks esineb alus.
1.6.2.BB ühineb käesoleva kompromissiga ja annab enese allkirjaga kinnituse, et pärast
kompromissi sõlmimist ja käesolevas kompromissis fikseeritud kohustuste täielikku täitmist ning ka tulevikus puuduvad tal igasugused varalised ja mittevaralised nõuded XX ja Q OÜ suhtes, mis puudutavad kompromissi preambulas viidatud vaidlusi ja nõudeid ja asjaolusid.
1.6.3.Kõik käesolevas kompromisslepingus sätestatud tingimused ning poolte kohustused on omavahel lahutamatult seotud. Kompromisslepingu rikkumise või ebakohase täitmise korral on poolel kompromisslepingut rikkunud poole vastu õigus esitada lisaks täitmisnõudele ka nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
1.6.4.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled ei taotle kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
1.7.Lisaks deklareerivad pooled järgmist:
1.7.1.Pooltel on alates siinse kompromissi allkirjastamisest üksteise vastu vaid siinses kompromisslepingus sätestatud õigused ja kohustused.
1.7.2.Pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul viisil käsutanud nõudeid, vara ega õigusi, millest nad vastavalt käesolevale lepingule loobuvad või ümber kujundavad, ega ole sõlminud mistahes kokkuleppeid nende nõuete ja õiguste käsutamiseks tulevikus ega sõlmi sarnase loomuga kokkuleppeid ka tulevikus.
1.7.3.Pooled kinnitavad, et kõik käesoleva lepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega.
1.7.4.Pooled kinnitavad, et neil on kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud käesoleva kompromisslepingu sõlmimiseks selles märgitud tingimustel.
1.7.5.Juhul kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, ei ole kompromisslepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.
1.7.6.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 430 sätestatud kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-13915.
3.Edastada määrus pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale punktides
4.Mitte avalikustada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse arvutivõrgus avalikustamisel poolte nimesid, isikukoode ega aadresse.
5.Tagastada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 245 eurot XX arvelduskontole nr c.
6.Tagastada kostjale vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 245 eurot Advokaadibüroo G OÜ arvelduskontole nr z. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi YY ja OÜ Q vastu YY tagasikutsumiseks OÜ Q juhatusest ning YY vastuhagi XX ja OÜ Q vastu XX tagasikutsumiseks OÜ Q juhatusest. Pooled esitasid kohtule 04.09.2024 allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada asjas menetlus. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
TsMS § 432 järgi menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohus kinnitab kompromissi. Pooled paluvad kohtul edastada kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus kompromissi punktides 1.3.1. ja 1.4.1. sisalduvate hüpoteegikannete tegemiseks kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pooled paluvad kohtul TsMS § 462 lg 2 alusel mitte avalikustada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse arvutivõrgus avalikustamisel poolte nimesid, isikukoode ega aadresse. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 järgi kuulub taotluse alusel tagastamisele hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning kostjale vastuhagi esitamisel pool tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe kalendripäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.