Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Saata määrus usaldusisikule ja võlgnikule, kohtutäituritele Risto Sepp ja Oksana Kutšmei. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruskaebuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Fxxx Txxxx esitas Pärnu Maakohtule avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Pärnu Maakohus määrusega 28.12.2022 edastas avalduse kohtualluvuse järgi avaldaja elukohajärgsele Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja asukohaga Põlvas). Tartu Maakohtu tööjaotusplaani järgi on asi jagatud lahendamiseks Jõgeva kohtumaja kohtunikule. FxxxxTxxxx taotleb vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vastavalt TsÜS § 157 lg.-le 3 ja FiMS §-le 44. Kohus määrusega 06.02.2023.a. keeldus FxxxxTxxxx avalduse menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus 03.mai 2023.a määrusega tühistas maakohtu 06.veebruari 2023.a. määruse ja saatis FxxxxToxxx avalduse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Fxxx Txxxx määruskaebus rahuldati. Tartu Ringkonnakohus viitab määruse põhjendustes FiMS § 9 lg.1, lg.2, mille kohaselt on maksejõuetusavalduse esitamisel vastavate vormide kasutamine kohustuslik. Fxxx Txxxx 14.12.2022.a. esitatud avalduse puhul ei ole FiMS § 9 lg.1, lg.2 nimetatud kohustuslikku vormi kasutatud. Kohtule 20.07.2023.a esitatud avalduses märgib võlgnik oma kohustustena kaks kohustust: kohustus Swedbank AS ees tasumisele kuuluva kohustuse jäägiga 50 410 eurot, täitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täiteasja numbriga 084/2017/635, ja kohustus KÜ Puhangu 87 ees tasumisele kuuluva kohustuse jäägiga 1868,41 eurot, täitmisel kohtutäitur Risto Sepp juures täiteasja numbriga 024/2009/1141. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

26.07.2023 esitas võlgnik kohtule täiendava taotluse, milles taotleb esialgse õiguskaitse korras täiteasja nr. 084/2017/635, täiteasja nr. 024/2009/1141 ja mistahes muu võlgniku vara suhtes käimasoleva täiteasja peatamist juba enne avalduse menetlusse võtmise lahendamist. Veel on oluline, et hetkel on võlgnikul pooleli kompromissläbirääkimised seoses täiteasjaga nr. 084/2027/635, kus võlausaldaja on Swedbank AS. Võlgnik loodab täita kompromissi korras Swedbank AS nõude nii suures ulatuses kui võimalik esialgu lähedaste abiga ja edasi juba oma töötasu ja võimalke vahendite arvel. Täiteasja nr.024/2009/1141 osas on käimas tsiviilasi nr. 2-23-7093, kus küsimuse all täiteasja lõpetamine nõude aegumise tõttu. Kohtule avaldati, et on tõenäoline, et varsti suudetakse läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks Swedbank AS-ga lõpetada. 10.08.2023 teavitas võlgniku esindaja kohut, et on allkirjastatud kompromiss Swedbank AS-ga võlgniku kohustuse tasumiseks. Kohus määrusega 11.08.2023 võttis Fxxx Txxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Tiia Kalause, kellele tehti kohustuseks FiMS § 17 tulenevate ülesannete täitmine. 24.08.2023 taotles võlgnik tema arvelduskonto vabastamist arestist. Kohus tegi selle kohta määruse 28.08.2023.a. 04.09.2023 esitas Fxxx Txxxx kohtule avalduse maksejõuetusavaldusest loobumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohus küsis seisukoha usaldusisikult menetluse lõpetamise kohta. Usaldusisik teatas kohtule 12.01.2024, et menetluses on selgunud AS Swedbank Liising nõue võlgniku vastu, mida varem ei ole avaldatud ja mida ei puudutatud ka läbirääkimistel. Fxxx Txxxx esindaja teatas 12.01.2024, et AS Swedbank Liisinguga jätkatakse läbirääkimisi. 29.01.2024 teatas FxxxxTxxxx esindaja, et avaldaja jääb oma 04.09.2023 esitatud menetlusest loobumise avalduse juurde ega soovi maksejõuetusmenetlusega jätkata. Usaldusisik esitas 01.02.2024 arvamuse võlgniku maksejõuetusmenetluse avaldusest loobumise kohta koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Usaldusisik peab menetlusest loobumise ja asjas menetluse lõpetamise avaldust põhjendatuks. Võlgnik on sõlminud kompromissi võlausaldajaga AS Swedbank, on seda täitnud ja teinud makseid kokkulepitu kohaselt. AS Swedbank Liising ei ole oma nõuet seni esitanud ega selle tasumist nõudnud. Veel üks nõue- KÜ Puhangu 97 nõue- on Harju Maakohtu menetluses, võlgnik on esitanud aegumise kohaldamise nõude. Usaldusisiku hinnangul on olemas eeldused aegumise kohaldamiseks TsÜS § 157 lg.1 järgi. Usaldusisik palub loobumise vastu võtta ja asjas menetluse lõpetada. Usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult. On esitatud usaldusisiku tasu taotlus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et FxxxxTxxxx avaldus maksejõuetusavaldusest loobumiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. Võlgniku 04.09.2023 avalduses põhjendatakse avaldusest loobumist esmalt, et ei ole otstarbekas ega vajalik jätkata kohustustest vabastamise menetlusega. Teiseks põhjendatakse loobumisavaldust sellega, et avaldaja ja peamise võlausaldajaga sõlmitud kompromissi kohaselt ei loeta kokkulepet kohaselt täidetuks muuhulgas siis, kui kuulutatakse välja avaldaja pankrot. Pankroti väljakuulutamisel on kokkulepe kehtetu ja võlausaldajal on õigus taotleda kohtutäiturilt täitemenetluse jätkamist. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamise puhul on oht, et poolte vahel sõlmitud kompromiss kaotab kehtivuse, võlgnikul tuleb tasuda kokkulepitust suurem võlgnevus ja jätkatakse täitemenetlusega.

Kohus lahendab avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse TsMS § 428 lg.1 p.3, § 429 lg.1, FiMS § 4 lg.1 alusel. FiMS § 2 lg.1 järgi on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise puhul on tegemist vabatahtliku menetlusega, mis seondub võlgniku valmisolekuga täita selles menetluses temale seadusega ette nähtud kohustusi. Kui võlgnikul selline soov puudub, ei ole võimalik menetlust võlgniku avalduse alusel pidada. Seetõttu on võlgnikul õigus ka esitatud avaldusest loobuda ja loobumisele kohaldatakse TsMS -s sätestatut. Käesoleval juhul on lisaks tegemist aga ka olukorraga, kus esineb Pankrs § 31 lg.2 esimesest lausest ja §-st 15 lg.3 p.6 tulenev alus usaldusisiku nimetamata jätmiseks, sest võlgnik on andnud piisava tagatise kohustuse täitmisekssõlminud kokkuleppe võlausaldajaga AS Swedbank võlgnevuse tasumiseks. Kokkulepet täidetakse. Sellises olukorras puudub vajadus kohustuste täitmiseks ja võlgniku olukorrale hinnangu andmiseks maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. Võlgniku esitatud loobumine avaldusest tuleb TsMS § 420 lg.1 alusel vastu võtta ja lõpetada asjas menetlus. Kohus on määrustega 11.08.2023 ja 28.08.2023 peatanud täitemenetlused täiteasjades 084/2017/635 ja 024/2009/1141 ja kohustanud kohtutäitureid vabastama Fxxx Txxxxxx kuuluv pangakonto arestist. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, lõpevad ka maksejõuetusmenetluse tagamise abinõud- st. täitemenetluste peatamine ja pangakonto arestist vabastamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg.1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.2 järgi on Tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisik esitas 31.01.2024. a kohtule koos aruandega taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks, paludes kohtul määrata temale tasu 7,5 töötunni eest summas 825 eurot, sellele lisandub käibemaks 181,50 eurot. Kokku usaldusisiku tasu kooskäibemaksuga 1006,50 eurot. Rakendatud on tunnitasu 110 eurot. Usaldusisik palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu, usaldusisiku töö kohta esitatud aruannet, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on rakendatud tunnitasu põhjendatud ja jääb PankrS § 23 lg.3 piiresse. Tööks kulunud aega vähendab kohus 0,5 tunni ulatuses töö iseloomustuse (p.4) osas – teadaolevate nõuete hindamine ja analüüs maksejõuetusmenetluse olukorras. Asjas on olnud teada 2 nõuet, mis ei anna alust ajakuluks 1 tund. Aeg 7 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus usaldusisikule tasu 7 töötunni eest (110 eurot tund) summas 770 eurot, sellele lisandub käibemaks 225 169,40 eurot. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud usaldusisiku tasu 770 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 169,40 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlus on toimunud ja lahend tehakse avaldaja Fxxx Txxxx huvides. TsMS § 168 lg.2, lg.4 järgi kannab avaldaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja kui avaldaja loobub avaldusest. Nende sätete alusel jätab kohus usaldusisiku tasu avaldaja kanda ja mõistab selle välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.