2-16-2672/111 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohus kuulutas 05.05.2016 määrusega välja L V pankroti. 28.09.2016 määrusega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata järgmises ulatuses: V V – 5 998,32 EUR; AS xxx – 26,84 EUR; AS xx – 11 280,94 EUR; kohtutäitur xxx (hiljem xxx) – 25,89 EUR. Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat (periood lõppes vastavalt 02.06.2022 määrusele 28.09.2023), mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 10.11.2023 teatas kohtutäitur xxxs, et jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 20.11.2023 teatas xxx AS, et ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole võlgnik mõistlikus ulatuses täitnud oma võla tasumise kohustust võlausaldaja ees. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajale teinud makseid kokku summas 1 578,64 eurot, mis moodustab 13,99% võlausaldaja tunnustatud 11 280,94 eurosest nõudest. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. Varasemas, 14.12.2021, seisukohas viitas xxx AS, et võlgniku poolt esitatud arvelduskontost nähtub ka, et võlgnik teostab igakuiseid makseid xxx AS-ile selgitusesse märgitud „laenuleping“, xxx pangale ja xxx AS-le. Võlausaldaja järeldab, et võlgnik on kohustustest vabastamise perioodi vältel võtnud täiendavaid kohustusi, kuigi tal on kohustused xxx AS ees võlgadest vabastamise menetluses. Juhul, kui võlgnik on laenu võttes parandanud oma varalist seisu, siis tuleks seda esmajärjekorras kasutada seniste võlausaldajate nõuete täitmiseks. Teised võlausaldajad ei ole kohtule seisukohti esitanud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 02.06.2022 määrusega pikendati menetlust kuni 28.09.2023. Kohus kuulas vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ära võlgniku ja võlausaldajad. Lisaks andis kohus 31.07.2024 ärakuulamisel võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks tema poolt tellitud Super Jump mentorlus-koolituse kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3-4 alusel kehtib eeldus, et nö mõistlik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ettenähtud sissetuleku määr on 25%. Kohus, leiab, et L V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohtu hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 2-3 sätestatud kohustusi: ta ei ole majandanud enda sissetulekute ning kohustustega vastutustundlikult ega teinud pingutusi võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks. Pankrotivõlausaldajate asemel on võlgnik eelistanud teisi uusi võlausaldajaid ning kohustusi, kuigi tal oleks olnud võimalik vähendada kohustusi pankrotivõlausaldajate ees. Võlgniku peamine sissetulek on menetluse vältel olnud vanaduspension ning riiklikud toetused, mida ei saaks TMS § 131 lg 1 ja PankrS § 173 lg 5 järgi kohustuste täitmiseks kasutada. Sellegi poolest, valdava osa menetluse vältel on võlgnik enda vande all antud kinnituste kohaselt (vt võlgniku selgitused 09.05.2022 ja 31.07.2024) teinud mitteametlikku tööd lapsehoidjana ning teeninud sellega sissetulekut, millele sissenõudepiirangud ei kohaldu. Ehhki sissetuleku summa on olnud kuust-kuusse heitlik ja selle täpne suurus ei ole võlgniku esitatud dokumentide ja arvelduskonto väljavõtete alusel täpselt kontrollitav, on võlgniku kogusissetulek ületanud TMS § 132 lg-s 12 sätestatud piiri.1 Seega oleks võlgnik saanud vähemalt osa oma sissetulekust kasutada pankrotivõlausaldajate ees kohustuste täitmisele. Seda, et võlgniku sissetulek on piisav võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks, kinnitab võlgniku enda käitumine kuni kohustustest vabastamise perioodi lõppemiseni 28.09.2023: võlgnik on suutnud tasuda võla AS-le xxx, ning xxx AS-le 1 578,64 eurot. Samuti on võlgnik suutnud teenindada kohustusi uute võlausaldajate xxx ning xxx AS ees, muu hulgas esteetilise ilukirurgia järelmaksu eest (vt 09.05.2022 ärakuulamise protokoll; kuumaksed vastavalt ca 89 EUR ja 53 EUR, 28.09.2022 kohtule esitatud arvelduskonto väljavõte). Võlgnik on tasunud menetluse vältel xxx OÜ-le 50 EUR kuumakseid (nt 31.08.2021 - 102,45 EUR, 05.10.2021 - 50 EUR, 05.11.2021 - 50 EUR, 05.01.2022 - 50 EUR, 05.08.2022 - 50 EUR, 05.10.2022 - 50 EUR, 05.01.2023 - 50 EUR). 31.07.2024 ärakuulamisel on võlgnik vande all kinnitanud, et tegemist on võlgniku elukaaslase poja kohustuse täitmisega. 2022. ja 2023. aastal on võlgnik tasunud online-koolitusportaalile xxx kokku 1 086,37 EUR (sh 05.09.2022 367,79 EUR; 08.09.2022 - 38,07 EUR; 09.11.2022 - 102,54 EUR; 28.12.2022 - 239,31 EUR; 02.01.2023 - 143,55 EUR; 06.01.2023 - 176,24 EUR; 23.05.2023 - 18,87 EUR; andmed 28.09.2022 kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest). Kuigi 09.05.2022 ärakuulamisel lubas võlgnik hoiduda uute kohustuste võtmisest teiste võlausaldajate ees ning tasuda pankrotivõlausaldajatele 50 eurot kuus, on ta perioodil 09.05.2022-28.09.2023 tasunud kõigest kaks osamakset xxx AS-le: 2022. aastal 40 EUR ja 2023. aastal 50 EUR. Kuigi võlgnikul on olnud selgelt võimalus pankrotivõlausaldajate ees kohustusi täita, on ta selle asemel eelistanud teisi võlausaldajaid ning kohtu hinnangul vara raisanud. See, et võlgnik tegi kulutusi xxx koolituskeskkonnas väidetavalt oma sissetulekute suurendamiseks, ei vabanda kohtu hinnangul nende kulutuste tegemist. Esiteks on tegemist ebaproportsionaalselt suurte kulutustega (kokku üle 1 000 EUR) koolituse ja diplomi eest, mille ametlik tunnustamine ning praktiline väärtus Eestis on kaheldav. Kohtule 31.07.2024 esitatud diplomist ja portaali väljavõttest ei nähtu mis tahes ametlikke andmeid, mille alusel käsitleda „diplomit“ ametliku dokumendina. Tõenditest ja võlgniku 31.07.2024 selgitustest nähtuvalt on tegemist pigem mitte-ametliku internetiteenusega ja võrkturundusskeemiga, mitte tõsiseltvõetava täiskasvanute täienduskoolitusega. Koolituse maksumus on samas suurusjärgus maksetega, mida võlgnik on suutnud teha pankrotivõlausaldajatele kogu 7Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum: 2016. aastal 200,12 EUR, 2017. aastal 207,23 EUR, 2018. aastal 215,44 EUR, 2019. aastal 221,36 EUR, 2020. aastal 220,48 EUR, 2021. aastal 233,57 EUR, 2022. aastal 303,38 EUR, 2023. aastal 338,23 EUR. Andmed Statistikaameti andmebaasist (tabel LE27): https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelarve__aastakulutused/LE27/table/tableViewLayout2

aastase kohustustest vabastamise perioodi vältel. Teiseks on võlgnik ise 31.07.2024 ärakuulamisel kinnitanud, et koolituskulud ei ole võimaldanud tal kohustustest vabastamise perioodil lisatulu teenida. Tulu, ja sedagi väikeses ulatuses, on võlgniku sõnul teenitud alles 2024. aastal. Teades, et kohustustest vabastamise periood vältab kuni 28.09.2023 ning selle vältel ei ole koolitusest praktilist kasu, ei oleks võlgnik tohtinud sel perioodil eelistada xxx portaali pankrotivõlausaldajatele. Kuigi võlgnik lubas kohtule 09.05.2022, et tasub pankrotivõlausaldajatele 50 eurot kuus, on ta võrreldava summa ulatuses katnud näiteks hoopis xxx OÜ ees oma elukaaslase poja võlgnevust, milleks tal puudub õiguslik kohustus. Selguse huvides, kohus ei heida võlgnikule ette seda, et ta ei ole teinud makseid V V. Võlgnik on kohtule veenvalt selgitanud, et tal ei ole õnnestunud Venemaal elava võlausaldajaga ühendust saada ning ta ei tea tema pangarekvisiite. Kuivõrd ka kohtul ei ole õnnestunud pika perioodi vältel V V ühendust saada ning menetlusdokumendid tuli talle kätte toimetada avalikult, on nimetatud võlausaldajale maksete mittetegemine vabandatav. Võlgnikult endalt ei saa oodata võlausaldaja andmete väljaselgitamiseks avaramaid ja tõhusamaid meetmeid kui kohtul. Võlausaldaja peab ka ise üles näitama hoolsust ja kindlustama, et tema andmed on võlgnikule teada. PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt peab olema võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve süüliselt. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud vähemalt raske hooletusega. Võlgnikule ei saanud olla teadmata tema menetluslikud kohustused ja spetsiifiliselt kohustus tasuda pankrotivõlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekule. Kohustusi on võlgnikule selgitatud 28.09.2016 määruse resolutsiooni p-s 8 ja põhjenduste lk-l 3; spetsiifilisemalt 21.10.2016 kohtuniku e-kirjas (dtl 101) ning 03.09.2021 ja 26.11.2021 kirjades (dtl 243). Võlgniku esitatud aruannetest nähtuvalt on ta mõistnud pankrotivõlausaldajate eest kohustuste täitmise olulisust ja tähendust, eriti menetluse algusfaasis, kuid jätnud edaspidi järjepidevalt need kohustused täitmata. 09.05.2022 ärakuulamisel on kohus võlgnikule otseselt selgitanud, et ta ei ole käitunud korrektselt, ta ei tohi võtta menetluse vältel uusi kohustusi ning eelistada teisi võlausaldajaid pankrotivõlausaldajatele (09.05.2022 protokoll, lk 3-4). Võlgnik on kinnitanud kohtule eeltoodust arusaamist ja lubanud tasuda pankrotivõlausaldajatele kuni 28.09.2023 50 EUR kuus. Sellegi poolest võlgnik seda teinud ei ole. Nii on võlgnik jätkanud xxx OÜ-le oma elukaaslase poja võla tasumist, milleks tal puudub õiguslik kohustus. Samuti on võlgnik teinud üle tuhande euro kulutusi xxx koolitusele, millel puudub kohustustest vabastamise menetluses väärtus ja eesmärk. Juba ainuüksi need kulutused menetluse viimase kahe aasta vältel oleks võimaldanud pankrotivõlausaldajate nõudeid märkimisväärses ulatuses rahuldada. Teades oma kohustusi ja talitades vastupidiselt enda antud kinnitustele, on võlgnik käitunud raske hooletusega ehk süüliselt. Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel vabastamast L Vt tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Puudutatud isikutel (võlausaldajatel) puuduvad toimikust nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.