Osaühingu Lukos hagi Balsenpro OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3686,61 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Lukos (registrikood 10234822), esindajad lepinguline esindaja E C Kostja: Balsenpro OÜ (registrikood 14952460), lepinguline esindaja A O Asja läbivaatamise viis
Istungil 23.05.2024, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühingu Lukos hagi Balsenpro OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Osaühingu Lukos kanda.
3.Määrata kindlaks Balsenpro OÜ menetluskulud 1115,85 eurot ja mõista Osaühingult Lukos Balsenpro OÜ kasuks välja menetluskulud 1115,85 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
2-24-2066 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Lukos esitas 06.02.2024 hagi Balsenpro OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja xxx kinnistu kaasomanikud. Kokku on kaasomanikke 4, lisaks hagejale ja kostjale ka Q OÜ ja W W OÜ. Igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 kaasomandist. Hageja ja kostja kasutuses on kinnistul asuv klubihoone. Kinnistu osas on sõlmitud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe, milles sisaldub ka kulude kandmise kokkulepe.. 2. Hageja on sõlminud lepingu raamatupidamisteenuse osutaja E Ega, kes koostab ja esitab igakuised arved, millised hageja esitab kaasomanikele. Hageja on kandnud kõik kostja ja hageja kasutuses oleva klubihoone välis- ja sisekoristustöödega seotud kulud, teenust osutab hageja palgal olev A A. Lisaks on hageja kandnud kulusid, mis on seotud hageja ja kostja kasutuses oleva klubihoone remonditöödega ja üldkasutatavate kommunikatsioonide haldusega, mh reageerimisega tuletõrjesüsteemist tulenevale häirele.
3.27.04.2023 võtsid kaasomanikud vastu otsuse, mille kohaselt on alates 01.05.2023 raamatupidamisteenuse igakuine kulu, mis on seotud kaasomanike vahel jagatavate kulude jagamise ja arvestamisega 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja see jagatakse kaasomanike vahel alates 01.05.2023 võrdselt ja seega kohustub iga kaasomanik tasuma igakuiselt raamatupidamisteenuse eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.Sama 27.04.2023 otsusega on korrashoiu igakuine kulu, mis on seotud ühiskasutatavate ruumide, välisterritooriumi ja kaasomandis olevate kommunikatsioonide haldamise ja korrashoiuga, mida teostab haldur, 960 eurot kuus, mis jagatakse alates 01.05.2023 kaasomanike vahel võrdselt ja mille kohaselt kohustub iga kaasomanik tasuma igakuiselt korrashoiu eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Hageja on esitanud kostjale alates augustist 2022 arveid, milliseid kostja ei ole täies ulatuses tasunud. Hageja nõuab tasumata arvete tasumist ja viivist seadusjärgses määras.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. 22.05.2020 sõlmitud ja kehtiva kaasomandi kasutuskorra punkt 5 ja selle alapunktid ei näe ette raamatupidamisteenuse osutamisega seotud kulude tasumist kostja poolt. Igakuine korrashoiutööde kulu kogusummas 960 eurot, millest kostjale langeb 240 eurot, millele lisandub käibemaks, ei vasta samuti kaasomanike 22.05.2020 kokkuleppele. Kostja vaidleb vastu kõikidele hageja esitatud arvetele. Hageja nõuab tasu, mida tal ei ole õigust nõuda. Tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud, arvetel toodud elektrienergia tariifid on ebaselged.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja jätab hagi rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
8.Kohus tuvastab järgmised asjaolud:
8.1.Kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kaasomanikud on Q OÜ, Balsenpro OÜ, Osaühing Lukos ja W W OÜ. Igale kaasomanikule kuulub 1⁄4 kaasomandist (dtl 11);
2-24-2066
Kinnistu suhtes on kõik 4 kaasomanikku sõlminud 22.05.2020 valdamise ja kasutamise korra (dtl 184-214), mille punkti 5.1.9 kohaselt elektrikulud arvestatakse vastavalt näitudele, üldkasutatavate pindade ja välisvalgustuse elekter jaotatakse kaasomanike vahel võrdselt, punkti 5.1.11 kohaselt lumekoristuse ja libedusetõrje kulud jaotatakse võrdselt Lukos ja Balsenpro vahel, mis puudutab maa-ala, mis ei ole Q ainukasutuses, punkti 5.1.12 kohaselt ala hooldamisega seotud kulud kannavad Lukos ja Balsenpro võrdsetes osades, kuni Q liitub samuti selle katlasüsteemiga. Q kannab enda ainukasutusse jäävate ruumide küttekulud. Klubihoone küttekulud jaotatakse proportsionaalselt, arvestades kaasomaniku ainukasutusse jääva ala ruutmeetreid, kuni arvestite paigaldamiseni, punktis 5.1.13 kohaselt vee ja kanalisatsiooni kulud arvestatakse vastavalt näitudele, punkti 5.1.16 kohaselt jääpurikate ja liigse lume koristamisega seotud kulu, mis puudutab klubihoonet, kannavad Lukos ja Balsenpro võrdselt, mis puudutab hosteli hoonet, kannab Q. Sarnaselt eeltoodule jaguneb ka antud kohustuse rikkumisega seotud vastutus, mh kolmandatele isikutele tekkinud kahju eest. Punkti 5.1.17 kohaselt Lukos koostab ja esitab teistele kaasomanikele igakuiselt arved tarbitud teenuste ja lepingus märgitud muude kulutuste eest lähtudes antud lepingust;
27.04.2023 kaasomanike otsuse poolt on hääletanud kolm kaasomanikku neljast. Kostja ei ole 27.04.2023 otsust vastu võtnud, st ei ole kirjalikult otsuse poolt hääletanud ega hääletamisel osalenud (dtl 118);
Kostja vaidleb esitatud arvetel vastu elektri, välikoristuse, raamatupidamisteenuse, valve ja käibemaksu osas (23.05.2024 istung, ajamärge 00:06:34, dtl 217);
Kostja ei vaidle vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele arvetel (23.05.2024 istung, ajamärge 00:06:34, dtl 217).
9.Arve 00072
9.1.Hageja esitas arve 72 hoone hoolduse eest juulis 2022 summas 200, millele lisandub käibemaks ja augustis 2022 hoolduse eest summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja selgitab, et sarnase teenuse eest ja summas on varasemalt kostja tasunud.
9.2.Kostja vaidleb arve tasumise nõudele vastu. Kostjale jääb arusaamatuks, mis töid on tehtud ning mille alusel esitab hageja antud arve kostjale tasumiseks.
9.3.Kohus asub seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorras punktis 5 puudub kaasomanike kokkulepe viidatud summades hoone hoolduse kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel, mis lubab kaasomanikul teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga hoolduskulu kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokkuleppimine või enamuse otsuse tegemine võtaks liiga palju aega, asja säilitamiseks on aga vaja kohe midagi ette võtta. Sellist olukorda hoolduskulu kandmisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale hoolduskulu kulu ja kohus jätab hagi arve 00072 tasumise nõudes rahuldamata.
10.Arve 00004
10.1.Hageja esitas 24.01.2023 kostjale arve nr 00004 summas 85 eurot, millele lisandub käibemaks, klubihoone valekaamerate asendamise kulu eest. Hageja asendas vanad valvekaamerad, sest viimased ei töötanud, aga valve on vajalik, et tagada kord hoonete ümber, turvalisus ning et oleks tagatud tõendid, kui tekib vajadus tuvastada menetlusosaliste varale või
2-24-2066 nende klientide varale tekitatud kahju põhjustaja. Valvekaamerate vahetamise kogumaksumus oli 204 eurot, millest 50% kohustub kandma kostja, sest klubihoone kasutajaks on kostja ja hageja.
10.2.Kostja vaidleb valvekulule vastu, sest pooled ei ole selle kulu kandmises kokku leppinud.
10.3.Kohus asub seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorras punktis 5 puudub kaasomanike kokkulepe valvekaamerate vahetamise ja sellega seotud kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja on küll põhjendanud vajadust kaameraid vahetada sellega, et vanad kaamerad ei töötanud, kuid on samas ka ise põhjendanud, et kaamerad oli vajalikud tuvastamaks varale võimaliku kahju tekitajat, mitte eseme (hoone) säilitamiseks ja selle kaitsmiseks täieliku või osalise hävimise eest. Puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga kulu kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks olevat olukorda valvekaamerate vahetamisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale valvekaamerate asendamise kulu ja kohus jätab hagi arve 00004 tasumise nõudes rahuldamata.
11.Arve 00067
11.1.Hageja esitas 31.05.2023 kostjale arve nr. 00067 50% ulatuses klubihoonele tuleohutusaruande ja operatiivkaardi koostamise eest, mille teostas xxx OÜ. Antud dokumenti nõudis Päästeamet (dtl 55), sest ilma selleta ei oleks kostja ja hageja hoonet kasutada.
11.2.Kostja vaidleb arvele vastu. Kostja on ise koostanud operatiivkaardi ja tuleohutusaruande ja Päästeamet teatas 26.01.2024, et kostjale ettekirjutusega pandud kohustused on täidetud (dtl 139). Samuti ei ole hageja kostjaga kulu kooskõlastanud ega kostjale dokumenti tutvustanud.
11.3.Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve 00067 tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorras punktis 5 puudub kaasomanike kokkulepe operatiivkaardi ja tuleohutusaruande kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Päästeameti ettekirjutus on tehtud 03.02.2023 ja tähtajaks on määratud 30.04.2023, ehk puudus mistahes ajakriitilisus, mis õigustanuks hageja tegutsemist ilma eelnevalt kostjaga kokkulepet saavutamata. Kohus jätab hagi arve 00067 tasumise nõudes rahuldamata.
12.Arved 00068, 00077, 00088 ja 00098
12.1.Hageja esitas arved 00068, 00077, 00088 ja 00098 korteriomanike 27.04.2023 üldkoosoleku otsuse alusel ja arved sisaldavad nõuet tasuda nimetatud koosolekul otsustatud raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse eest 240 eurot kuus, summadele lisandub käibemaks.
12.2.Kostja vaidleb arvetele vastu, sest kostja ei ole 27.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul vastava otsuse poolt hääletanud ega tasudega nõustunud.
12.3.Vaidlus puudub, et kostja 27.04.2023 otsuse poolt ei hääletanud ja tegemist ei ole seega korteriomanike kokkuleppega, vaid 3 korteriomaniku ehk kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusega.
12.4.AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Raamatupidamis ja korrashoiukulude kandmine ei kuulu selliste otsustuste hulka, mida kaasomanikud saavad häälteenamusega otsustada. Veel enam, kohus arvestab, et kaasomanikud on sõlmitud 22.05.2020 kulude kandmise kokkuleppe, mistõttu on kulude kandmisega seonduv vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 ammendavalt reguleeritud 22.05.2020 kaasomanike kokkuleppes. Nimetatud kokkuleppe muutmine kaasomanike häälteenamusega ei ole õiguslikult lubatav.
2-24-2066
12.5.Tegemist ei ole ka kuludega, milliste hüvitamist hageja saaks nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga, sest raamatupidamisteenus ja korrashoiuteenus ei ole sellise iseloomuga kulud, mis oleks ajakriitilised klubihoone säilitamiseks ilma kaasomanike kokkuleppeta vastavate kulude osas.
12.6.Seega ei ole hagejal kostja vastu arvetest 00068, 00077, 00088 ja 00098 tulenevaid nõudeid ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
13.Hageja on käsitlenud arvet 00096, kuid nii hageja kui kostja on avaldanud, et arve on tasutud. Arve 00096 tasumise nõuet ei ole hageja esitanud.
14.Arved 00109, 00118, 00129 ja 10144
14.1.Arve 00109 on esitatud kommunaalteenuste ja 27.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul otsustatud raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks, eest. Vastavalt 23.05.2024 istungil avaldatule ei vaidle kostja vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele arvetel (dtl 217). Seega on arvel 00109 vaidlusalune elektrikulu summas 202,56 eurot, raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidluse all mitteolev summa on 89,37 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled ei vaidle, et arve on 409,31 euro ulatuses tasutud (dtl 4, dtl 137).
14.2.Arve 00118 on esitatud kommunaalteenuste ja 27.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul otsustatud raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks, eest. Vastavalt 23.05.2024 istungil avaldatule ei vaidle kostja vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele arvetel (dtl 217). Seega on arvel 00118 vaidlusalune elektrikulu summas 292,17 eurot, raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidluse all mitteolev summa on 93,42 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled ei vaidle, et arve on 468,70 euro ulatuses tasutud (dtl 4, dtl 137).
14.3.Arve 00129 on esitatud kommunaalteenuste ja 27.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul otsustatud raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks, eest. Vastavalt 23.05.2024 istungil avaldatule ei vaidle kostja vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele arvetel (dtl 217). Seega on arvel 00129 vaidlusalune elektrikulu summas 371,88 eurot, raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidluse all mitteolev summa on 88,05 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled ei vaidle, et arve on 557,91 euro ulatuses tasutud (dtl 4, dtl 137).
14.4.Arve 00144 on esitatud kommunaalteenuste ja 27.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul otsustatud raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks, eest. Vastavalt 23.05.2024 istungil avaldatule ei vaidle kostja vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele arvetel (dtl 217). Seega on arvel 00144 vaidlusalune elektrikulu summas 654,62 eurot, raamatupidamistasu 30 eurot ja korrashoiuteenuse 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidluse all mitteolev summa on 200,16 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled ei vaidle, et arve on 1031,73 euro ulatuses tasutud (dtl 4, dtl 137).
14.5.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arvetel 00109, 00118, 00129 ja 10144 toodud raamatupidamistasu ja korrashoiuteenuse eest tasumist ülal punktides 12.2 kuni 12.5 toodud põhjendustel.
14.6.Kostja on arvetel 00109, 00118, 00129 ja 00144 toodud elektrikulule vastu vaielnud põhjendusega, et tariifid arvetel on ebaõiged. Kohus kohustas hagejat esitama elektrikulu aluseks olevad alusarved.
14.7.Arvel 00109, 00118, 00129 on elektri hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh, arvetele lisatud AS xxx arved (dtl 77, 82, 94) ei kajasta elektrienergia maksumust, kuid AS xxx ja AS xxx
2-24-2066 arvetelt (dtl 78, 83, 92) nähtub, et elektrienergia arvestatakse päeva- ja öötariifi alusel, elektrienergia edastamise tasu on erinev. Hageja rakendatud hinna 0,21 eurot/kWh õigsust ei ole hageja esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida ja hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda elektrikulu arvetel toodud summades.
14.8.Arvel 00144 on elektri hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh, AS xxx arvel 012024021862 (dtl 102-103) on elektrienergia hinnaks 14,50 s/kWh ehk 0,145 eurot kWh. Kui lisada AS Xxx arvelt 688943600215 (dtl 106-107) arvesti nr 38ZEE-00247695-M käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 433,73 jagatuna tarbitud kogusega 7310,90 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,059 eurot ehk hind moodustaks 0,204 eurot. Kui lisada AS Xxx arvelt 688943600215 (dtl 106-107) arvesti nr 38ZEE-002252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 364,13 jagatuna tarbitud kogusega 6195,14 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,058 eurot ehk hind moodustaks 0,203 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,20 eurot/kWh, moodustades arvel 00144 623,44 eurot (3117,22 * 0,20), mitte 654,62 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenvalt võiks hagejal olla õigus nõuda arve 00144 tasumist kokku summas 200,16 (vaidluse all mitte olev summa) + 623,44 eurot ehk 823,60 eurot, mis koos käibemaksuga moodustab 988,32 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on arve 00144 on tasutud 1031,73 euro ulatuses, st suuremas summas, kui hagejal on õigus kostjalt tasumist nõuda.
14.9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 tasumiseks juba tasutut ületavas osas rahuldamata.
14.10.Kostja esitas arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 katteks tasutud summadele tuginedes tasaarvestuse väite juhuks, kui kohus peaks hagi osaliselt rahuldama (dtl 217, 23.05.2024 istung, ajamärg 00:10:56). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei hinda kohus kostja tasaarvestuse vastuväidet.
15.Arve 00139
15.1.Hageja nõuab arve nr 00139 tasumist. Arve on esitatud tarbeveepumba vahetuse eest. Hageja märgib, et kostja tasus 300 eurot ja jättis tasumata 60 eurot. Hageja on seisukohal, et arve osalise tasumisega kinnitas kostja oma kohustust kulutused hüvitada.
15.2.Kostja on seisukohal, et arve on alusetult esitatud, kuna hageja ei ole eelnevalt kostjat teavitanud, et need tööd on vajalikud. Lisaks ei ole hageja esitanud ka alusdokumente, mille alusel ta kostjale selle arve esitab.
15.3.Kohus asub seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve 00139 tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorras punktis 5 puudub kaasomanike kokkulepe tarbeveepumba kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud kuluga, mis oli ajakriitiline hoone säilimiseks. Kohus jätab hagi arve 00139 tasumise nõudes rahuldamata.
16.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et hageja arutlused ja tõendid selle kohta, et tavapärane heakorrateenus ja raamatupidamisteenus on samaväärse maksumusega, ei ole asjakohased. Hageja nõue jääb rahuldamata mitte põhjusel, et kulu oleks liiga kõrge, vaid põhjusel, et kaasomanike vahel puudub kokkulepe vastava kulu kandmiseks ja AÕS § 72 lg-s 4 sätestatud olukorda, kus kaasomanik võib kanda säilitamiseks hädavajalikku kulu ja siis selle hüvitamist teistelt kaasomanikelt nõuda, samuti ei esine. Sel põhjusel ei oma hageja poolt kantud kulude suurus ega see, kes ja kui palju on tööd teinud hageja töötaja A A ja E E asja lahendamisel tähendust.
2-24-2066 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 18. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust kokku 8 tundi ja 35 minutit, tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta. Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle.
20.Hageja on seisukohal, et kostja kulude maht ei ole osaliselt põhjendatud, 06.03.2024 kulude osas saab mõistlikuks pidada 1,5 tundi ja vastuse mahtu arvestades 2 tundi.
21.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik.
22.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ka õigusabile kulunud aega, sh kostja vastuse koostamisele ja selle eelnenud materjalidega tutvumise ja kliendinõupidamise aega. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid eraldi hinnates, kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1115,85 eurot, millised kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
23.Lisaks märgib kohus kostja taotlusel lahendisse, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2025 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.