Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused

Avalduse kohaselt ei ole 29.05.2023 toimunud üldkoosoleku registreerimislehel märgitud nõutavaid andmeid. Eelkõige puudub osalejate isikukood, samuti tegelikult alla kirjutanud liikme või tema esindaja nimi. Osalejate nimekirja kanne tehti tõendavaid dokumente esitamata. Kuna koosolekul viibisid kõrvalised isikud, ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kes ja kelle eest alla kirjutas. Esitatud nimekiri ei sisalda teavet kõigi koosolekul osalemise õigust omavate omanike kohta. Kui koosolekul osaleb üks kaasomanik, peab tal olema koosolekul osalemiseks teise kaasomaniku volikiri. Eelkõige on kinnistusraamatu andmetel korteritel 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 25, 31, 36, 41, 45 kummalgi kaks kaasomanikku. Kõigi nende korterite osalejate nimekirjas on märgitud üks omanik, mis ei vasta tõele. Teise kaasomaniku huvide esindamiseks ei esitatud ühtegi volikirja. Mõned osalesid koosolekul ühiselt, kuid see ei kajastu registreerimislehel, mistõttu sellist sissekannet õigeks pidada ei saa. Koosoleku protokollile on lisatud volikirjad, millel on märge “allkirjastatud digiallkirjaga”. Digiallkirjaga allkirjastatud volikirjad ise aga protokollis ei sisaldu. Tegemist on korteritega 38, 5, 27, 34, 21. Korterite 22 ja 35 kirjalikes volikirjades üldkoosoleku toimumise kuupäev puudub. Need volikirjad ei ole nõuetekohaselt vormistatud ja neid ei saa üldkoosoleku sobivuse kindlakstegemisel arvesse võtta. Avaldaja hääletas vastu üldkoosoleku otsustele, eriti lepingu lõpetamise ja uute juhatuse liikmete valimise küsimuses. Kuid koosoleku juhataja märkis protokollis, et avalduse esitaja ei osalenud hääletamises. Kahjuks ei märkinud avaldaja seda vastuväites muudatuste tegemise kohta üldkoosoleku protokolli. Sellepärast, et koosoleku juhataja rikkus protokolli koostamise korda ja ühistu liikmete teavitamise head tava üldkoosoleku otsusest. Üldkoosoleku protokollis oli nii palju vigu, et avaldaja ei pööranud kohe tähelepanu sellele, et juhataja märkis teadlikult, et avaldaja loobus õigusest vaidlustada korteriühistu otsuseid. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

Ühelegi koosoleku kokkukutsumise korda puudutavale asjaolule avaldaja ei tugine. Kuna avaldaja ei tuginenud sellele, et KÜ koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole praegusel juhul KÜ otsuse kehtivuse hindamisel kohaldatav KrtS § 29 lg 1 ja seega avalduses esitatud asjaolude pinnalt avaldus rahuldamisele puudutatud isiku hinnangul ei kuulu. Võimalike üldkoosoleku kokkukutsumist mittepuudutavate rikkumiste korral oleks avaldaja pidanud laskma protokollida oma vastuväiteid, mida avaldaja ei ole aga teinud. Käesoleval juhul ei ole avaldaja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginenud ja avaldus ei ole vähemalt käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatud. Kuid samas isegi kui avaldaja suudab kõnealuseid asjaolusid välja tuua ja tõendada, siis avaldaja nõude edukust mõjutab KÜ hinnangul ikkagi negatiivselt ÜO heakskiitmise võimalus näiteks korterite 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 25, 31, 36, 41 ja 45 teiste kaasomanike poolt, kui avaldaja väide vastavate korteriomandite kaasomandi kohta osutub tõendatuks. Vaadates avaldust tervikuna on avaldaja eesmärgiks ilmselgelt eelkõige oma „hea nime taastamine“ ja „vaimsete kannatuste korvamine“ mh. põhjusel, et KÜ ei soovinud sisse osta teenust avaldajaga seotud äriühingult. Nimetatud eesmärkide

saavutamine, isegi, kui avaldaja nõuetel on teoreetiliselt alust, ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude esemeks. Avaldaja ei ole samas isegi üritanud põhistada, miks ÜO tühisuse tuvastamine on KÜ huvides ja milles seisneb avaldaja konkreetne õigustatud huvi. Kui avaldajal on isiklikke pretensioone KÜ juhatuse liikmete suhtes, siis ka see ei ole aluseks ÜO tühisuse tuvastamiseks. Korterite 7-9, 11, 13-14, 31, 36, 41 ja 45 ühis- ja kaasomanikud, kes ei viibinud ÜK-l või kelle andmed ÜK registreerimislehel puuduvad, on ÜK-l viibinud isikule andnud volikirja, milles on muuhulgas märgitud, et: (i) esindajale antud volitus on antud 06.02.2024 ja kehtib kuni 06.02.2027 tagasiulatuvalt alates 01.05.2023 kõigi esindaja poolt KÜ korteriomanike üldkoosolekutel tehtud toimingute ja tahteavalduste suhtes ning (ii) esindatav kiidab heaks kõik esindaja poolt KÜ 29.05.2023 üldkoosolekul antud hääled. ÜK registreerimislehel on Kari 24 korterite x ja y korteriomanike esindajana märgitud avaldaja ise ehk X. Avalduse väidete valguses korteri x osas ei olnud avaldajal tema enda kinnitusel õigust ÜK-l mingeid toiminguid teha, kuivõrd avaldaja ise väidab ju kokkuvõtvalt seda, et teise ühisomaniku (Y) nõuetekohane volikiri tal puudus. Sama puudutab ka korterit y, sest volikirja digikonteinerit ei ole avaldaja tõendina esitanud. Seega avalduse väiteid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et avaldajal ei olnud üldse mingeid volitusi Tallinn, Kari 24 korterite x ja y omanikke ÜK-l esindada ja nende nimel hääletada. Tallinn, Kari 24 elamus on kokku 45 korteriomandit ja üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb 23 liiget. Isegi juhul kui jätta välja Kari 24 korterid nr x ja y, siis osales ÜK-l ikkagi 29 liiget ja seega avaldaja retoorika kvoorumi puudumise tõttu on igal juhul ainetu. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 3007,30 eurot. Samuti palub puudutatud isik välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle, mille kohus vastavalt ka tuvastab:

Avaldaja on Tallinn, Kari tn 24 korteriühistu liige;

29.05.2023 toimus Tallinn, Kari tn 24 korteriühistu üldkoosolek, millel osales ka avaldaja (dtl 27, 28-30);

13.06.2023 esitas avaldaja korteriühistule e-kirja teel üldkoosoleku protokolli saamiseks (dtl 46);

Avaldaja on edastanud 15.06.2023 Q’ile taotluse muudatuste tegemiseks 29.05.2023 üldkoosoleku protokolli (dtl 45).

taotluse 29.05.2023

Vastavalt kohtu poolt osundatud puuduste kõrvaldamise 01.08. ja 06.09.2023 kirjadele (dtl 60-63, 71-73) täpsustas avaldaja, et taotleb vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist (dtl 76, p 1). Kohus on menetlusse võtnud avalduse Kari 24 korteriühistu 29.05.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (dtl 78).

KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Üldkoosoleku otsuse tühisust saab nõuda, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid.

Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-168010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.

Avaldaja on kohtule esitatud avalduses tuginenud asjaolule, et puudutatud isiku 29.05.2023 üldkoosolekul puudus kvoorum otsuste vastuvõtmiseks. Puudutatud isik nimetatud seisukohaga ei nõustu. Ühelegi koosoleku kokkukutsumise korda puudutavale asjaolule avaldaja ei tugine. Kuna avaldaja ei tuginenud sellele, et KÜ koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei ole praegusel juhul KÜ otsuse tühisuse või kehtivuse hindamisel kohaldatav KrtS § 29 lg 1.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 120 lg 2 järgi volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava

tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse lisast, s.o 29.05.2023 üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et koosolekul osales kokku 31 liiget (dtl 25-27). Korteriühistul kokku on 45 liiget. Nimetatud registreerimislehel ei ole märgitud osade korterite puhul volituste kasti märget ja seetõttu on avaldaja hinnangul hääletanud koosolekul isikud, kellel puudus selleks õigus.

Puudutatud isiku põhikirja punkti 4.1.9 (dtl kohaselt on ühistu liikmel õigus osa võtta ühistu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata ühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Juhul, kui esindajal lihtkirialikku volikirja üldkoosolekule esitada ei ole, ei oma ta hääleõigust. Põhikirja punkti 8.6.5 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Isikud, kes ei ole ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata.

Puudutatud isik on esitanud kohtule korterite 7-9, 11, 13-14, 31, 36, 41 ja 45 ühis- ja kaasomanike poolt antud volikirjad 29.05.2023 toimunud üldkoosolekuks (dtl 118143). Nimetatud volikirjades on märgitud, et: esindajale antud volitus on antud 06.02.2024 ja kehtib kuni 06.02.2027 tagasiulatuvalt alates 01.05.2023 kõigi esindaja poolt KÜ korteriomanike üldkoosolekutel tehtud toimingute ja tahteavalduste suhtes ning esindatav kiidab heaks kõik esindaja poolt KÜ 29.05.2023 üldkoosolekul antud hääled.

KrtS § 20 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

Vaidlustamata asjaolu kohaselt on korteriühistus on 45 liiget. Kohtule esitatud hääletusprotokollist nähtub, et otsuste vastuvõtmisel on oma hääle andnud 31 liiget ehk enam kui üle poole korteriomanikest.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et KrtS § 20 lg 2 sätestatud korda rikutud ei ole ning seetõttu on 29.05.2023 Tallinn, Kari tn 24 korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised ei ole.

Kohus ei tuvastanud ka muid aluseid, mille tõttu 29.05.2023 Tallinn, Kari tn 24 korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused võiksid tühised olla.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

13.08.2024 toimunud ärakuulamisel avaldaja kinnitas, et võib jätkata kirjalikus menetluses ja tal ei ole midagi lisada (dtl 175, 00:02:51). Kohus poolte nõusolekul lõpetas eelmenetluse ning jätkas poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kumbki pool ei soovinud kirjalikus menetluses midagi lisada ja jäid seni esitatu juurde, mistõttu ei määranud kohus kirjalikus menetluses seisukohtade esitamise tähtaega, vaid ainult menetluskuludega seonduvad tähtajad. Samuti määras kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäevaks 30.08.2024 (dtl 176).

Avaldaja esitas 14.08.2024 menetlusdokumendiga täiendavad seisukohad ja tõendid (dtl 231). Puudutatud isik vaidleb nende vastuvõtmisele ja menetlemisele vastu (dtl 237).

TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetluse avaldaja 14.08.2024 menetlusdokumenti ega sellele lisatud dokumente. Eelmenetlus on asjas lõppenud, pooled ei soovinud kirjalikus menetluses seisukohtade esitamise tähtaega ning kohus on määranud asjas lõpplahendi kuulutamise aja. Selle dokumendi menetlemine venitaks menetlust põhjendamatult.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades asjaoluga, et avaldus rahuldamisele ei kuulu, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõista esindajakulu summas 3007,30 eurot (dtl 171). Avaldaja palub mitte arvestada puudutatud isiku kulude kalkulatsioone (dtl 235). Kuigi avaldaja see seisukoht on esitatud hilinenult (kohus määras 13.08.2024 toimunud ärakuulamisel selleks 19.08.2024), siis leiab kohus, et seda vastuväidet saab menetleda, kuna see ei põhjusta asja venimist.

Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr on 170 eurot (dtl 171). Avaldaja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 170 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Puudutatud isiku esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 14,5 tundi. Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud

ajakulu 14,5 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.

Puudutatud isiku eest on esindajakulu kandnud W (end. Q) ja seetõttu palub puudutatud isik menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. W ei saa füüsilise isikuna kuludelt käibemaksu tagasi. Kooskõlas TsMS § 174 lg 9 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. E-äriregistri andmetel puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane.

Eelnevast tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele esindajakulu summas 3007,30 eurot (14,5 tundi x 170 eurot = 2465 eurot + km 22%).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada puudutatud isiku taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.