Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtu tuvastatud asjaolud

Avaldaja esitas kindlustusandjana 09.12.2025 kohtule nõude mõista puudutatud isikult kahjuna välja 402,20 eurot ning viivise. Kuivõrd nõude aluseks oleva, XXXasuva korteri, veekahju tekkimine sai alguse puudutatud isikule kuuluvast XXX korterist, siis esitas avaldaja 10.11.2025 puudutatud isikule kohtueelse kahjunõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 24.11.2025. 07.01.2026 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse, sest puudutatud isik oli pärast avalduse menetlusse võtmist nõude tasunud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskulud ehk kulud õigusabile ja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 150 eurot. Avalduse koostamiseks ja sellega seotud toiminguteks kulus aega 3 h ja 450 eurot. Puudutatud isiku vastusega tutvumiseks kulus 30.12.2025 aega 15 minutit ja 37,50 eurot ning avaldaja vastuse koostamiseks 30 minutit ja 75 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 3 h 45 minutit ning 562,50 eurot. Riigilõivuna tasus avaldaja 50 eurot. Puudutatud isik leidis, et avaldajal puudus vajadus kohtusse pöörduda, mistõttu palub kohtul jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja 10.11.2025 kahjunõude saamise järgselt pöördus puudutatud isik enda kindlustusandja Swedbank P&C Insurance ASi poole ja tasus vastavalt sellelt saadud juhistele kahjuhüvitise kannatanule. Puudutatud isik leiab, et Swedbank P&C Insurance AS andis talle eksliku info, kellele kahjuhüvitis tasuda ja et ta ei ole kunagi proovinud kahjunõuet tasumata jätta. Seetõttu ei ole avaldaja kohtusse pöördumine olnud mõistlik. Kahjunõue on avaldajale tasutud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Avaldaja loobus avaldusest, sest puudutatud isik rahuldas pärast kohtusse avalduse esitamist avaldaja nõude. Puudatud isik on omaks võtnud, et ta teadis kohtueelselt avaldaja nõudest, kuid ei rahuldanud seda tähtaegselt. Asjaolu, et puudutatud isik pöördus nõude saamise järgselt enda kindlustusandja poole ja tasus kahjuhüvitise väidetavalt tema kindlusandja antud eksliku info alusel ebaõigele maksesaajale, ei vabasta puudutatud isikut avaldajale nõude täitmisest. Avaldajale on puudutatud isik nõude täitnud alles käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise järgselt. Seega esineb õiguslik alus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et avaldaja kulud õigusabile on põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Lisaks on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 562,50 eurot ja pool tasutud riigilõivust 25 eurot ehk kokku 587,50 eurot. Kooskõlas avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 587,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal õigus nõuda poole riigilõivu tagastamist, kuid avaldaja ei ole vastavat taotlust esitanud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.