Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 05.01.2017 kohtumäärusega kuulutati välja L L pankrot. Viru Maakohus lõpetas 09.03.2018 kohtumäärusega L L pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas L L kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustas L Lt ennast täitma tema usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses tunnustati ühe võlausaldaja OÜ Aktiva Finants II järgu nõuet summas 136,67 eurot. 09.03.2018 kohtumäärusega andis kohus võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks kokku summas 840 eurot, millest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitati riigi vahenditest ja mida ei mõistetud võlgnikult riigituludesse välja ning tasu ja kulud summas 363,60 eurot jäeti võlgniku L L kanda. Võlgniku kanda jäetud pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud peab võlgnik hüvitama riigile 1 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Võlgnik esitas kohtule aruanded 12.09.2019 ja 23.10.2019. Kohus pidas 02.09.2020 kohtuistungi, kus võlgnik selgitas, et OÜ Aktiva Finants võlgnevus summas 136,67 eurot on tasutud. Kohus selgitas võlgnikule, et võlgnikul tuleb tasuda ka pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas 363,60 eurot. Võlgnik esitas kohtule maksekorralduse, millelt nähtub, et võlgnik on 15.09.2020 tasunud 363,60 eurot Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet on kohtule 30.09.2020 vastuskirjas kinnitanud, et võlgnik on tasunud nõude summas 363,60 eurot ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad nõuded võlgniku vastu. Võlausaldaja OÜ Aktiva Finants on 01.10.2020 kohtule kinnitanud, et võlgnik on oma võlgnevuse täies ulatuses tasunud. Asi oli kohtunik Andres Hallmägi menetluses. Kohus teatab, et kohtukoosseis on alates 29.08.2024 muutunud ning asi on kohtunik Angelina Aboli menetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlgniku aruannete, võlausaldajate seisukohtade ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Võlausaldaja OÜ Aktiva Finants on kohtule avaldanud, et võlgnik on nõude summas 136,67 eurot tasunud. Maksu- ja Tolliamet on kohtule kinnitanud, et võlgnik on hüvitanud pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas 363,60 eurot. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisest lausest on kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on PankrS §-s 2 nimetatud eesmärk täidetud, puudub kohtu hinnangul vajadus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et L L kohustustest vabastamise menetlus

tuleb lõpetada, kuna menetluse algatamise alus on ära langenud, s.o võlgnik on täitnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka käesoleval ajal kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 52 lg 1 kohaselt kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Kui kohus lõpetab menetluse aluse äralangemise tõttu, ei tee kohus võlgniku kohustustest vabastamise kohta otsust (FiMS § 52 lg 2). Tartu Ringkonnakohus on samas tsiviilasja 2-22-9688 16.02.2024 määruses leidnud, et ka siis, kui kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik on täitnud menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded (FiMS § 52), on selguse huvides põhjendatud märkida määruse resolutsiooni, et seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega on võlgnik vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist. FiMS § 52 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise mõtteks ei ole olukord, kus pärast menetluse lõpetamist saaks mõni võlausaldaja, kes pankrotimenetluses nõuet ei esitanud, esitada võlgniku vastu nõudeid, mis on tekkinud enne võlgniku pankrotimenetlust. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele. L L pankrot kuulutati välja 05.01.2017 määrusega. Kohus peab seega põhjendatuks märkida, et võlgnik on seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 05.01.2017. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus määras usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda ning kohustas võlgniku esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Võlgnik on usaldusisiku ülesannet täites esitanud aruande. Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik L L usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses vabastada. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.