Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
XXi hagi Aiandus-suvilaühing Lemmaru vastu liikmesuse tuvastamiseks ning juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus Aiandus-suvilaühing Lemmaru apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
XXi apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Aiandus-suvilaühing Lemmaru apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Andrei Petrov Kostja Aiandus-suvilaühing Lemmaru (registrikood 80140206), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2023 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.XXi apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Aiandus-suvilaühing Lemmaru apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 13.01.2022 Harju Maakohtule hagi Aiandus-suvilaühing Lemmaru (kostja) vastu Aiandus-suvilaühing Lemmaru juhatuse 16.10.2021 koosolekul vastuvõetud otsuse p 2.2 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt sama otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostja juhatuse 16.10.2021 koosoleku protokolli p.2.2 kohaselt võeti vastu otsus „Vormistada MSi maatükk nr.xxx ümber tema abikaasa YY nimele vastavalt tema avaldusele.“
2.Pärast hagi menetlusse võtmist toimus 14.02.2022 kostja juhatuse koosolek, mille päevakorra kohaselt vaadati läbi 16.10.2021 juhatuse otsuse p 2 muutmine ja otsustati muuta 16.10.2021 juhatuse otsust ja võtta vastu järgmine otsus: „Seoses MSi surmaga lugeda, et maatüki nr.xxx valdajad on: ühistu liige YY; MSi pärija – XX; võtta XX ühistu liikmeks.“
3.Maakohus lubas hagi muutmist ning hageja esitas 10.06.2022 hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt palub tunnistada kehtetuks või tuvastada kostja juhatuse koosoleku 14.02.2022 otsuse tühisus osas, mille kohaselt on seoses MSi surmaga maatüki nr xxx kaasvaldaja ühistu liige YY.
4.Maakohus jättis 16.08.2022 määrusega hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas 25.10.2022 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
5.Maakohus lubas hagi muutmist ning 14.12.2022 hagiavalduse terviktekstis palus hageja tuvastada tema liikmesus ja sellega seotud maatüki nr.xxx ainuvaldusõigus ühistus alates 01.10.2021. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks või tuvastada kostja juhatuse koosoleku 14.02.2022 otsuse tühisus osas, mille kohaselt on seoses MSi surmaga maatüki nr xxx kaasvaldaja ühistu liige YY. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa MS 01.10.2021. Hageja on MSi pärija, mistõttu on temale üle läinud kogu MSi vara, sh liikmesus kostjas ja maatüki nr xxx ainuvaldusõigus. MSi liikmesus ühistus on tekkinud ajavahemikus 13.05.2000 kuni 11.05.2002. 13.05.2000 asutamislepingu ja asutamiskoosolekust osavõtjate nimekirja kohaselt ei olnud MS veel ühistu liige, kuid 11.05.2002 üldkoosoleku liikmete nimekirja kohaselt on MS ühistu liige nr.uu all ning ta oli valitud juhatuse liikmeks. 11.05.2002 üldkoosoleku protokollis
puuduvad ühistu liikmete ainukasutuses olevate maatükkide numbrid. 09.07.2005 ostis MS täiendavalt maatüki nr nn kasutusõiguse. 05.07.2008 ja 13.09.2008 üldkoosolekute protokollide liikmete nimekirjade kohaselt on MSi valduses maatükk nr uu. 19.09.2009 ja hilisemate üldkoosolekute protokollide liikmete nimekirjade kohaselt on MSi valduses maatükk nr xxx. Maatükk nr xxx koosneb eeldatavalt kahest või kolmest maatükist, mille kasutusõiguse MS ostis erinevatel aegadel. Samas on kostja kinnitanud 14.02.2022 juhatuse koosoleku protokollis hageja liikmesuse ja liikmesusega seotud maatüki nr.xxx valdusõiguse osaliselt, st kaasvalduses YYga. Hageja vaidleb YYkaasvaldusele vastu ning leiab, et liikmesus ja sellega seotud maatüki nr.xxx valdusõigus kuulub üksnes hagejale. 26.11.2010 – 05.06.2021 üldkoosolekute liikmete nimekirjade kohaselt on YY ühistu liige, kelle valduses on maatükk nr ppp.p. Vastus hagile
6.Kostja hagi ei tunnista. Hageja liikmesus ei sõltu korteriühistu otsusest. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 5 lg 2 kohaselt liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. Liikmesuse ja maatüki ainuvaldusõiguse tuvastamise nõue on esitatud vale isiku vastu.
7.YY ostis 26.06.2000 avalduse alusel ühistus asuva maatüki kasutamise õiguse. MS ostis 09.07.2005 avalduse alusel ühistus asuva maatüki kasutamise õiguse. Maatükid ühendati ja moodustavad pärast mõõtmist maatüki nr xxx. Maatükk oli MSi ja YY valduses. HÜS § 8 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema notariaalselt tõestatud. MSi 09.07.2005 tehing on tühine, kuna see ei ole tõestatud notari poolt.
8.11.05.2002 üldkoosoleku protokoll ei tõenda MSi liikmesust, kuna ta osales koosolekul esindajana, mitte liikmena. Lisaks ei tekita üldkoosoleku protokollid isikutele õigust olla kostja liikmeks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 19.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja tühistas 14.01.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Tuvastamaks, kas hageja sai pärijana kostja liikmeks alates 01.10.2021 ehk alates MSi surmapäevast, tuleb tuvastada, kas MS oli kehtivalt saanud kostja liikmeks. Hageja väidab, et MS sai kostja liikmeks ajavahemikus 13.05.2000 (pärast kostja asutamist) kuni 11.05.2002.
11.Perioodil 13.05.2000 kuni 31.01.2002 kohaldus kostjale mittetulundusühingute seadus (MTÜS), mille § 13 lg 1 sätestas, et mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Alates 01.02.2002 hakkas kehtima tulundusühistuseadus (TÜS), mille § 13 lg 1 kohaselt isiku liikmeks saamise avalduse vaatab läbi juhatus, kui põhikirjaga ei ole õigust antud üldkoosolekule või nõukogule. Kostja 13.05.2000 kuni 25.07.2008 põhikirja redaktsiooni (II kd, tl 130-132) p 6 sätestab, et täiendavate liikmete vastuvõtmise otsustab liikmete üldkoosolek.
12.13.05.2000 ega 11.05.2002 üldkoosoleku protokoll ei sisalda otsust MSi ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta. Seega ei ole hageja väide, et MS sai ühistu liikmeks ajavahemikul 13.05.2000 kuni 11.05.2002 leidnud tõendamist. MSi liikmeks saamist ei tõenda ka 11.05.2002 üldkoosoleku otsuse p 3 ehk uue juhatuse valimine, kuna TÜS § 55 lg 2 kohaselt juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Asjaolu, et perioodil 13.05.2000 kuni 11.05.2002 ei ole vastu võetud otsust MSi liikmeks vastuvõtmise kohta on kooskõlas tõendiga, et MS sõlmis 09.07.2005 lepingu liikmesuse omandamiseks kostjas (I kd, tl 35).
13.Vastavalt HÜS § 20 lõigete 1 ja 9 koostoimes kohaldatakse kostjale alates 01.01.2005 HÜSi sätteid. HÜS § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud. MS sõlmis tehingu liikmesuse omandamiseks 09.07.2005 ehk pärast HÜS’i jõustumist. Tehing ei ole notariaalses vormis. Seega on 09.07.2005 MSi poolt liikmesuse omandamisele suunatud tehing sõlmitud seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § uu lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et HÜS § 8 lg 1 eesmärk ei ole vorminõude järgimata jätmisel kaasa tuua tehingu tühisust, vaid notariaalne vorm kannab üksnes tõestamisfunktsiooni eesmärki. Kui vorminõue teenib nõustamisfunktsiooni (notariaalne tõestamine teenib nõustamisfunktsiooni), siis on vorminõude järgimata jätmise eesmärk välistada vorminõuet rikkuva tehingu kehtivus. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et MSi poolt 09.07.2005 hooneühistu liikmesuse omandamisele suunatud tehing, mis ei olnud notariaalselt tõestatud, on TsÜS § uu lg 1 ja HÜS § 8 lg 1 koostoimes tühine. Seega ei saanud MS omandada 09.07.2005 tehingu alusel liikmesust kostjas.
14.Vastuseks hageja väidetele, et MSi liikmesust tõendavad arvukad üldkoosolekute protokollid, millistes viimane on liikmena kajastatud, märkis kohus, et olukorras, kus seaduses on üheselt sätestatud liikmeks saamise eeldused, ei saa liikmesus tekkida isiku kandmisega protokolli ühistu liikmena, kui isik ei ole tegelikult liikmeks saanud. Asjakohatud on ka hageja viited, et registriandmete õigsust eeldatakse. Registriandmed on deklaratiivsed ega loo iseseisvat õigussuhet.
15.Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et MS oleks olnud 01.10.2021 kostja liige, ei ole asjas tõendatud, et MSi pärandavarasse oleks kuulunud liikmesus kostjas. Seega ei ole hageja
HÜS § 5 lg 2 alusel saanud pärimise teel kostja liikmeks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada tema liikmesus ja sellega seotud maatüki nr.xxx ainuvaldusõigus kostjas alates 01.10.2021.
16.Järgmisena lahendas kohus hageja nõude tunnistada kehtetuks või tuvastada juhatuse 14.02.2022 otsuse tühisus osas, mille kohaselt on seoses MSi surmaga maatüki nr xxx valdaja ühistu liige YY. Hageja on põhistanud oma õiguslikku huvi pärandvara kaitsmisega. Olukorras, kus kohus tuvastas, et hageja ei ole saanud pärimise teel kostja liikmeks, ei ole hagejal õiguslikku huvi kostja 14.02.2022 juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise vastu. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja nimetatud nõude.
17.Maakohus peatas 14.01.2022 hagi tagamise määrusega kostja 16.10.2021 juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuse p 2.2 „MS – maatükk xxx – vormistada ümber YY nimele vastavalt tema avaldusele seoses tema abikaasa surmaga“ kehtivuse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.
18.Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna käesolevas vaidluses on arvestatav osa kostja puudulikul dokumentatsioonil ning õigussuhete ebatäpsel ja arusaamatul vormistamisel. Hageja apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et tolleaegse põhikirja p 6 kohaselt pidi liikmete vastuvõtmise otsustama üldkoosolek. Põhikirja p 6 kohaldatakse liikmete arvu suurendamise korral. 11.05.2002 seisuga oli sama liikmete arv, mis kostja asutamisel 13.05.2020. Hageja isa sai liikmeks liikmesuse omandamise kaudu vahemikus 13.05.2000-11.05.2002 ning sellisele olukorrale kohaldub põhikirja p 7, mille kohaselt võetakse isik liikmeks juhatuse otsuse alusel. Ühistu liikmete 11.05.2002 nimekiri kinnitab, et otsus hageja isa kostja liikmeks vastuvõtmise kohta oli tehtud. Lähtuda tuleb eeldusest, et liikmete nimekirjad on õiged. Kostja ei ole tõendanud, et liikmete nimekirjades on vead. Kohus jättis rahuldamata hageja taotlused, millega hageja soovis välja selgitada, kellelt ja millise maatüki valdusõiguse hageja isa ostis. Kohus kohustas küll esitama üldkoosoleku protokollid koos liikmete nimekirjadega, kuid ka need on kostja esitanud üksnes osaliselt.
21.Hageja on ühistu liige ja tema liikmesus on seotud maatükiga nr xxx. Kostja ei ole teinud YY liikmeks vastuvõtmise otsust seonduvalt maatükiga nr xxx. Tema liikmesus on seotud maatükiga nr ppp.p.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et 09.07.2005.a müügitehing on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. HÜS § 8 lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui hooneühistu on kantud äriregistrisse. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et notariaalne vorminõue teenib nõustamisfunktsiooni. Antud juhul kannab vorminõue tõendamisfunktsiooni ehk vorminõude järgimata jätmine ei pea kaasa tooma tehingu tühisust. Samuti on tehingu tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on aastaid tunnistanud hageja isa liikmesust ühistus. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud hageja kanda.
24.Maakohus ei jätnud hagi rahuldamata puudulike dokumentide tõttu, vaid seetõttu, et dokumentidest järelduvalt on hageja väited ebaõiged. Maakohus ei ole ka selgitanud, milline kostja dokument on puudulik või arusaamatu. TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks peab kostja menetluskulude hageja kanda jätmine olema hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu üldsõnalised põhjendused ei võimalda TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
25.Kuna üks nõue on esitatud ebaõige kostja vastu, siis ainuüksi seetõttu ei saa TsMS § 162 lg-t 4 kohaldada. Vastused apellatsioonkaebustele
26.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
28.Käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige küsimus, kas MS oli kostja liige ja kas liikmesus oli seotud maatüki nr xxx kasutusõigusega. Hageja leiab, et MSi liikmesus kostjas on tekkinud ajavahemikus 13.05.2000 kuni 11.05.2002. Tsiviilasjas on esitatud kostja 13.05.2000 asutamiskoosoleku protokoll, milles ei ole MSi liikmena märgitud. Kostja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 09.01.2001. 11.05.2002 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all (I kd tl 185-188). Protokollist ei nähtu, millise maatükiga MSi liikmesus seotud on. MTÜS § 13 lg 1 sätestab, et mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Maakohus leidis, et kostja tolleaegse põhikirja kohaselt otsustas liikmeks vastuvõtmise üldkoosolek, kuid
kuna 13.05.2000 ja 11.05.2002 üldkoosoleku protokollid MSi liikmeks vastuvõtmise otsust ei sisalda, siis on tõendamata, et MS sai liikmeks ajavahemikus 13.05.2000 kuni 11.05.2002. Hageja on seisukohal, et kostja tolleaegse põhikirja (II kd tl 130-132) kohaselt kuulus uute liikmete vastuvõtmine üldkoosoleku pädevusse juhul, kui liikmete arvu suurendati (põhikirja p 6 ja p 24.2). Muul juhul kuulus liikmete vastuvõtmine juhatuse pädevusse. Maakohus ei ole hageja nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Kolleegium märgib, et kostja põhikirja tõlgendamisel võib olla abiks muuhulgas selle väljaselgitamine, kuidas kostja ise sellel ajal põhikirja tõlgendas (milline organ (üldkoosolek või juhatus) sel ajal liikmete vastuvõtmist praktikas otsustas). TsMS § 272 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asjas on esitatud 11.05.2002 kostja üldkoosoleku protokoll, mille liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all, kuid maakohus leidis, et liikmeks vastuvõtmist saab tõendada üksnes kostja üldkoosoleku otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks ta omistab asja materjalides vastava otsuse puudumisele määravat rolli olukorras, kus maakohus ise möönab, et kostja dokumentatsioon on puudulik ning õigussuhted on vormistatud ebatäpselt ja arusaamatult. Maakohus on viidanud ka MSi poolt 09.07.2005 tehtud tehingule, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks see peaks välistama, et MS oli kostja liige juba varasemalt. Kostja on väitnud, et 11.05.2002 üldkoosoleku protokollist ei nähtu kostja liikmete nimekiri, vaid üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et MS osales üldkoosolekul kellegi esindajana.
29.Maakohus leidis, et vastavalt HÜS § 20 lõigetele 1 ja 9 kohaldatakse kostjale alates 01.01.2005 HÜS sätteid. Pooled ei vaidle, et pärast HÜS-i jõustumist 01.01.2005 vastab kostja hooneühistu tunnustele, kuigi hageja leidis, et HÜS § 8 lg 1 ei ole kohaldatav, kuna kostja ei ole kantud äriregistrisse. Kohtule on esitatud MSi 09.07.2005 avaldus kostjale, milles ta palub vormistada enda nimele maatüki nr nn seoses selle ostmisega ja Z. R 09.07.2005 avaldus kostjale liikmest väljaarvamiseks seoses selle üleandmisega (I kd tl 3536). Maakohus käsitles seda liikmesuse võõrandamise tehinguna ja leidis, et see on tühine, kuna HÜS § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas hagis nõuab hageja tema liikmesuse tuvastamist seoses maatükiga nr xxx. Maatüki nr xxx MSi kasutusse andmine ei ole esitatud tõendite pinnalt jälgitav. 11.05.2002 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr uu all. 09.07.2005 on MS esitanud kostjale lihtkirjaliku avalduse, milles palub vormistada tema nimele maatüki nr nn seoses selle ostmisega. 29.07.2006 kostja üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud kahe liikme numbri all (nr uu ja nr 1nn).
15.09.2007.a üldkoosoleku liikmete nimekirjas on MS märgitud liikme nr mm all. 05.07.2008 ja 13.09.2008 üldkoosoleku liikmete nimekirjades on MS märgitud liikme nr rr all ning viidatud on maatüki nr uu kasutamisele. Perioodi 19.09.2009 – 05.06.2021 kohta esitatud üldkoosolekute liikmete nimekirjades on MS märgitud erinevate liikme numbrite all, kuid kõigis on viidatud maatüki nr xxx kasutamisele. Kostja väitis, et YY omandas 26.06.2000 tehinguga ühistus asuva maatüki nr xxx osa kasutamisõiguse ning MS omandas 09.07.2005 tehinguga ühistus asuva maatüki kasutamisõiguse, maatükid hiljem liideti ja moodustavad tänase maatüki nr xxx. Kolleegiumile jääb kostja väide ebaselgeks. 05.07.2008 ja 13.09.2008 üldkoosolekute liikmete nimekirjadest nähtub, et sel ajal oli maatüki nr xxx kasutusõigus PBil. Mis puudutab YY liikmesust, siis YY oli märgitud ühistu liikmena juba 13.05.2000 kostja asutamiskoosoleku protokollis. Samas on kohtule esitatud YY 26.06.2000 avaldus ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta seoses maatüki ostmisega KV.I (I kd tl 33-34). 13.05.2000 kostja asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu aga, et KV.I oli kostja liige. Lisaks on perioodi 26.11.2010 – 05.06.2021 kohta esitatud üldkoosoleku liikmete nimekirjades YY puhul viidatud maatüki nr ppp.p kasutamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud, kuidas MS sai enda kasutusse maatüki nr xxx. Ilma selleta ei ole kolleegiumi arvates võimalik hinnata, kas MS sai liikmesuse seoses maatükiga nr xxx kehtivalt.
30.Kostja leidis, et hageja nõue liikmesuse ja sellega seotud maatüki nr.xxx ainuvaldusõiguse tunnustamiseks on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on seostanud maatüki nr xxx kasutusõigust YYga. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostja väite osas võtnud seisukoha ja arutanud pooltega, keda see nõue puudutab ja kes peab selle nõude osas olema kostjaks (kostjateks).
31.TsMS § 392 lg 1 p 3 ja p 4 sätestavad, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid olulises ulatuses välja selgitamata, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks asjaolusid olukorras, kus see on jäetud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
32.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis puudub vajadus võtta seisukohta kostja apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab menetluskulusid maakohtus.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.