Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-560
Kohtuasi
X hagi Aiandus-suvilaühing Lemmaru vastu Aiandussuvilaühing Lemmaru juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt sama otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.08.2022 määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov Kostja: Aiandus-suvilaühing Lemmaru (registrikood 80140206), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.08.2022 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427).
1.X (hageja) esitas 13.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Aiandus-suvilaühing Lemmaru (kostja, ühistu) vastu kostja juhatuse 16.10.2021 koosoleku otsuse p 2.2 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt sama otsuse punkti tühisuse tuvastamiseks.
2.23.03.2022 ja 10.06.2022 täpsustas hageja oma nõuet ning palus tunnistada osaliselt kehtetuks kostja juhatuse 14.02.2022 koosoleku otsuse punkt 2, millega muudeti kostja juhatuse 16.10.2021 otsuse p-i 2.2. Alternatiivselt taotles ta tuvastada sama otsuse osaline tühisus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-d 1 ja 2).
3.Y oli ühistu liige ning tema liikmelisus oli seotud kostjale kuuluva maatüki nr 147 kasutamisega. Y suri 01.10.2021. Hageja on Y laps ja esimese ringi seadusjärgne pärija. Liikmelisus ühistus on Y pärandvara ning liikme surma korral läheb liikmelisus üle pärijale ehk hagejale. Pärand on pärijale üle läinud tagasiulatuvalt alates pärandaja surmapäevast 01.10.2021.
4.16.10.2021 juhatuse koosolekul otsustati vormistada maatükk nr 147 ümber W nimele vastavalt tema avaldusele. 14.02.2022 juhatuse koosolekul otsustati muuta juhatuse 16.10.2021 otsuse punkti 2 järgmiselt: „Seoses Y surmaga lugeda, et maatüki nr. 147 valdajad on: - Ühistu liige W; - Y pärija – X; Võtta X ühistu liikmeks.“
5.Hageja ei vaidlusta 14.02.2022 otsuse punkti 2 osas, milles loeti, et hageja on maatüki nr 147 valdaja ning ta võeti ühistu liikmeks. Hageja vaidlustab 14.02.2022 otsuse punkti 2 osas, mille järgi on maatüki nr 147 valdaja ka W, kuna see on vastuolus HÜS § 10 lg-ga 1, § 5 lg-ga 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-ga 38. HÜS § 10 lg 1 kohaselt läheb liikme surma korral liikmelisus üle pärijale, st hagejale. HÜS § 5 lg 2 kohaselt liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. AÕS § 38 kohaselt läheb valdus üle pärijale, st hagejale. Liikmelisus ühistus ja sellega seotud maatüki nr 147 valdusõigus kuuluvad üksnes hagejale. Hageja õiguslik huvi hagi esitamisel seisneb enda pärandvara kaitsmises. Lisaks esitas hageja selgitused selle kohta, miks W-l ei saa olla õigusi maatüki nr 147 suhtes.
6.Hageja viitab oma seisukohtades, et kostja andmetel omandas Y liikmelisuse ühistus 09.07.2005 ehk pärast HÜS-i jõustumist. Hageja ei nõustu aga, et Y liikmesuse omandamise tehing oleks tühine seetõttu, et see ei olnud tehtud notariaalses vormis. Kostja ei või tugineda tehingu tühisusele, kuna tühisuse alused tulenesid kostja enda raskest hooletusest ja hea usu põhimõtte rikkumisest. Kostja on juriidiline isik, kes on asutatud 09.01.2001 ning vastab hooneühistu tunnustele, kuid on registri järgi mittetulundusühing. Tehingu pooled on teadlikult sõlminud seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes tehingu ja seda täitnud, kuna teist võimalust liikmelisuse omandamiseks ei olnud – hooneühistu ei olnud asutatud.
7.Kostja on võtnud Y ühistu liikmeks ning vähemalt 16 aasta jooksul (09.07.2005 – 01.10.2021) on kostja seda järjekindlalt kinnitanud, kandes Y ühistu üldkoosoleku liikmete nimekirja. Y on neil aastatel tasunud ka liikmemakse. 21.04.2022 istungil väitis hageja, et Y oli ühistu liige 20 aastat. 10.06.2022 hagi terviktekstis esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks. Muu hulgas taotles hageja, et kostja esitaks kohtule kõik ühistu üldkoosolekute protokollid koos nende juurde kuuluvate liikmete nimekirjadega, alates Y ühistu liikmeks saamisest (kuupäeva täpsustamata) kuni tema surmani.
2-22-560
8.Hageja väitel ei ole kostja juhatusel pädevust jagada maatüki nr 147 valdusõigust liikmete vahel. Ühistu liikmelisus on tsiviilkäibe objektiks, see on vabalt võõrandav ja koormatav, kuid maatüki valdusõigus seda ei ole (HÜS § 2 lg-d 1 ja 2). Juhatuse pädevuses ei ole liikmelisuse jagamise või valdusega seotud küsimused, sest sellega rikutakse HÜS-i § 5 lg-t 1, TÜS-i §-i 11 ja § 13 lg-d 1 ja 2. Kostja otsus muudab hageja ainukasutusõiguse jaotust ja liikmemaksumäära. Ainukasutusõiguse ja liikmemaksumäära muutmine kuulub üldkoosoleku pädevusse (HÜS § 16 lg 1).
9.Alternatiivselt on juhatuse otsuse punkt 2 tühine kostja õigusvõime puudumise tõttu (TsÜS § 26 lg-d 1 ja 2, § 129 lg 1, äriseadustik § 2 lg 3). Kostja on kantud MTÜ-de registrisse, kuid lähtudes kostja eesmärkidest on tegemist äriühinguga, mis tuleks õigusvõime tekkimiseks kanda äriregistrisse. Kostja ei ole äriregistrisse kantud. Äriregistrisse kandmata jätmise tagajärjel puudub juhatusel esindusõigus kostja suhtes. Juhatuse otsus on mitmepoolne tehing, mis on tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Esmalt leidis kostja, et juhatuse otsus ei riku hageja õigusi. Kostja selgitas, et on MTÜ ja tegutseb mittetulundusühingute seaduse ja põhikirja alusel. Kostja väitel tehti juhatuse 14.02.2022 otsus põhikirja, mitte HÜS alusel. Otsus tehti selleks, et juhatusel oleks selgus, kes on ühistu liige ja kes kasutab maatükki nr 147. Juhatuse otsus ei ole tehtud hooneühistu liikmesuse kohta. HÜS § 5 lg 2 kohaselt liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta.
11.Kostja selgitas samas, et W ostis 26.06.2000 avalduse alusel ühistus asuva maatüki ning on ühistu liige. Y ostis ühistus asuva maatüki 09.07.2005. Hiljem need maatükid ühendati ning moodustati maatükk nr 147. Seega olid W ja Y maatüki nr 147 kaasvaldajad.
12.Kostja tõi lisaks välja, et 09.07.2005 tehing, millega Y ostis liikmesuse hooneühistus, on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. HÜS § 8 lg 1 alusel peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud vormis. Seega ei ole Y kunagi olnud ühistu liige. Edasine menetlus, maakohtu määrus ja põhjendused
13.21.04.2022 istungil jättis kohus kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Samal istungil väitis kostja, et Y ei olegi olnud ühistu liige, kuna 2005. aasta avaldus liikmesuse üleandmiseks ei olnud notariaalselt tõestatud. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ning seda, et hageja peab tõendama, et tema isa oli ühistu liige. Hageja väitis istungil, et tema isa oli ühistu liige 20 aastat. Kohus kohustas pooli esitama tõendid, kas Y oli ühistu liige ja kuidas ta selleks sai. Kohus määras hagejale tervikteksti ja tõendite esitamise aja, kostjale vastuse esitamise aja ning kohtuistungi ajaks määrati 17.08.2022.
14.Harju Maakohtu 16.08.2022 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata, tühistati 07.08.2022 määratud kohtuistung ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus leidis, et hageja esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on Y pärija. Y sõlmis 09.07.2005 lepingu liikmesuse omandamiseks kostjas, kuid leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kohus viitas ka hageja väitele, et kostja eesmärk ja tegevus on vastuolus mittetulundusühingu mõttega ning vastab äriühingu tunnustele ehk hooneühistule.
16.HÜS § 20 lõigete 1 ja 9 koostoimes kohaldatakse kostjale alates 01.01.2005 HÜS-i sätteid. HÜS-i § 8 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, olema notariaalselt tõestatud. Vastav regulatsioon kehtib alates HÜS-i jõustumisest
2-22-560 01.01.2005. Hageja esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et Y sõlmis tehingu liikmesuse omandamiseks 09.07.2005 ehk pärast HÜS-i jõustumist ja tehing ei ole notariaalses vormis. Seega on 09.07.2005 Y poolt liikmesuse omandamisele suunatud tehing sõlmitud seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes ning on TsÜS § 83 lg 1 ja HÜS § 8 lg 1 koostoimes alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
17.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et HÜS § 8 lg 1 eesmärk ei ole vorminõude järgimata jätmisel tuua kaasa tehingu tühisust, vaid notariaalne vorm kannab üksnes tõestamisfunktsiooni eesmärki. Kohus selgitab, et seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine ei too tehingu tühisust kaasa üksnes erandlikel juhtudel, näiteks juhul, kui seadus seda konkreetselt ette näeb. Kui vorminõue teenib nõustamisfunktsiooni, siis on vorminõude järgimata jätmise eesmärk välistada vorminõuet rikkuva tehingu kehtivus.
18.Seega ei saanud Y omandada 09.07.2005 tehingu alusel kostjas liikmesust ning liikmesus ei moodustanud ka Y pärandvara. Hageja ei saanud pärida liikmesust kostjas, mis ei kuulunud Y-le. Seega ei ole hageja saanud objektiivselt pärida mis tahes õigusi seoses maatükiga nr 147, sest sellised õigused ei kuulunud tema isale.
19.Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja juhatuse koosoleku otsus rikkuda hageja õigusi seoses maatükiga nr 147. Hagejal puudub seos kostjaga ning hageja ei ole vaidlustatud juhatuse otsuse suhtes huvitatud isik TsÜS § 38 tähenduses. Seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik.
20.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus
21.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks ning tõendite kogumiseks.
22.Maakohus on vääralt ja ebapiisavalt hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
23.Maakohtu määrus oli hageja jaoks üllatuslik. 21.04.2022 eelistungil jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja 25.02.2022 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks oli tehtud 13.01.2022 hagiavalduse suhtes. Menetluse kestel muutis hageja oma nõuet ning esitas hagiavalduse tervikteksti 10.06.2022. Kostja ei ole esitanud 11.07.2022 vastuses 10.06.2022 hagiavaldusele taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ega väidet selle kohta, et Y liikmesuse omandamisele suunatud tehing on tühine. Lisaks väidab kostja hagivastuses, et hooneühistu liikmesust ei ole võimalik anda juhatuse otsusega. Selle väitega on kostja hageja hinnangul hagi kaudselt õigeks võtnud. Kohus ei ole arvestanud, et kostja on 14.02.2022 otsusega võtnud hageja ühistu liikmeks ja on nii tunnustanud hageja pärimisõigust.
24.Kohus ei ole välja selgitanud tehingu vorminõude funktsiooni ja kaitse-eesmärgi ulatust. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja väitele, et kuna vorminõude eesmärk kannab tõendamisfunktsiooni, siis ei pea vorminõude järgimata jätmine tehingu tühisust kaasa tooma. Tehingu pooled on teadlikult sõlminud seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes tehingu ja seda täitnud. Y on saanud ühistu liikmeks põhikirjaga sätestatud korras – vastavate avalduste esitamisega. Selline kord kehtib siiamaani. MTÜ registrisse ei ole kantud ühtegi notariaalselt tõestatud liikmelisuse võõrandamise avaldust. Juhatus võtab uusi liikmeid vastu lihtavalduste alusel alates 01.01.2005 kuni siiamaani.
25.Kohus ei ole andnud hinnangut hageja väitele, et HÜS § 8 lg-d 1 kohaldatakse juhul, kui hooneühistu on asutatud ja kantud äriregistrisse, aga kostja on mittetulundusühing ning kantud
2-22-560 MTÜ-de registrisse. Selleks, et kanda muudatused äriregistrisse, peab ühistu olema kantud äriregistrisse hooneühistuna.
26.Kohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et vorminõude rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust, kuna tehingu tühisusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei või tugineda tehingu tühisusele, kuna tühisuse alused olid loodud kostja raske hooletuse tõttu, kuna kostja ei ole asutanud hooneühistut.
27.Hageja esitab määruskaebuse lisana uue tõendi, milleks on kostja 11.05.2002 ühistu üldkoosoleku protokoll. Sellest nähtub, et Y liikmelisus on tekkinud hiljemalt 11.05.2002, kuna ta on selle üldkoosoleku protokolli lisaks olevas liikmete nimekirjas. Seega esitas kostja kohtule ebaõiged andmed Y liikmelisuse tekkimise aja kohta. Kostja esitatud ebaõigete andmete alusel on kohus ja ka hageja jõudnud ebaõigele järeldusele, et Y liikmelisus on tekkinud 09.07.2005 ehk pärast HÜS jõustumist.
28.Hageja esitas taotlused tõendite kogumiseks.
28.1.Esiteks palub hageja kohustada kostjat esitama Y avalduse liikmelisuse vastuvõtmiseks ja müüja avalduse liikmete koosseisust välja astumiseks, mis olid aluseks Y 11.05.2002 üldkoosoleku protokolli liikmete nimekirja kandmiseks. Antud avalduste abil tõendab hageja, et Y liikmelisuse omandamisele suunatud tehing oli sõlmitud vähemalt 11.05.2002 või varem ning oli seega vorminõuetelt kehtiv tehing.
28.2.Teiseks palub hageja kohustada kostjat esitama ühistu liikmete nimekirja koos liikmete ainukasutuses olevate maatükkide jaotuse ning liikmete maatükkide asumisega plaanil seisuga 11.05.2002. Kuigi 11.05.2002 üldkoosoleku protokollis on nimetatud ühistu liikmed, siis puuduvad nende ainukasutuses olevate maatükkide numbrid ning ei ole teada maatükkide asumist plaanil. 11.05.2002 seisuga maatükkide plaan aitaks tõendada, et maatükk nr 147 koosneb eeldatavalt kahest või kolmest maatükist, mille Y ostis erinevatel aegadel. Nende tõenditega soovib hageja tõendada, et 11.05.2002 seisuga oli Y ühistu liikmeks ning tema ainuvalduses olid maatükid, mis edaspidi on muutunud maatükiks nr 147.
28.3.Kolmandaks palub hageja kohustada kostjat esitama kõik ühistu üldkoosolekute protokollid koos nende juurde käivate liikmete nimekirjade ja liikmete ainukasutuses olevate maatükkide jaotusega alates Y liikmeks saamisest (eeldatavalt 11.05.2002 või varem) kuni 01.10.2021 ehk Y surmapäevani. Üldkoosolekute protokollidega tõendab hageja, et Y oli ühistu liikmeks katkematult ca 20 aasta jooksul. Menetluse edasine käik
29.Kostja palus jätta määruskaebuse ning hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks rahuldamata. Hageja oleks pidanud esitama vastavad tõendid maakohtu menetluses. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud kostja 2002. a üldkoosoleku protokoll on asjakohatu tõend, kuna üldkoosolekul osalejate nimekiri ei tõenda, et Y oli kostja liige. Y osales üldkoosolekul kostja liikme volitatud esindajana. 2002. a seisuga ei olnud Y valduses ühtegi ühistu maatükki.
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2-22-560
32.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 423 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus märkis, et kuigi hageja on Y pärija, siis kuna Y 09.07.2005 ühistus liikmesuse omandamise leping ei olnud notariaalselt tõestatud, on see tehing tühine ning hageja ei ole saanud ühistu liikmesust ega maatükiga nr 147 seotud õigusi pärimisega omandada. Seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine kostja juhatuse koosoleku otsustega võimalik ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
33.Ringkonnakohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmise otsustus oli ennatlik. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul selgitanud enne hagi läbi vaatamata jätmise määruse tegemist välja hageja nõudeid ja nende aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Asjaolu, et 09.07.2005 Y avaldus – milles on palutud vormistada Y nimele „maatükk nr 64 seoses tema ostmisega“ – ei olnud notariaalselt tõestatud, ei pruugi omada tähendust, kui hageja isa Y sai ühistu liikmeks enne 01.05.2005, st enne HÜS jõustumist.
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab asja edasisel arutamisel selgitama välja hageja tegeliku tahte, st mis eesmärgi saavutamiseks hagi on esitatud ja millised on selle eesmärgi saavutamiseks sobilikud nõuded. Hagist ja hagi terviktekstist nähtub, et hageja eesmärgiks võib olla liikmesuse tunnustamine ühistus. Kolleegiumi hinnangul võib selleks vajalik olla hageja nõuete täpsustamine ja/või menetlusosaliste ringi laiendamine.
35.Samuti ei ole praegu selged hageja väited, millal Y ühistu liikmeks sai. Hageja ongi maakohtu menetluses väitnud, et tema valduses ei ole kõiki ühistu dokumente, mistõttu on ta tuginenud oma isa ühistus liikmesuse tekkimise aja määramisel nendele tõenditele, mille kostja kohtule esitas. Ka 09.07.2005 Y avalduse esitas kohtule kostja, kes ei pidanud algselt oma vastuväidetes üldse oluliseks, et tegemist ei ole notariaalselt tõestatud avaldusega. Samuti on kostja tsiviilasja nr 2-22-560 menetluse toimumise ajal võtnud juhatuse koosoleku 14.02.2022 otsusega hageja oma isa Y pärijana ühistu liikmeks ning kajastanud teda maatüki nr 147 (kaas)valdajana. Samuti on kostja oma vastuväidetes läbivalt tuginenud sellele, et vaidlustatud ühistu juhatuse otsustes on maatüki nr 147 teise valdajana kajastatud W seetõttu, et maatükk nr 147 (mis väidetavalt sai selle numbri kahe maatüki ühendamisel) oli W ja Y kaasvalduses. Seega on kostja talle sobivate vastuväidete esitamisel möönnud Y liikmesust ühistus ja selle üleminekut kolmandale isikule.
36.Niivõrd ebaselgete asjaolude põhjal oli kolleegiumi arvates hagi läbivaatamata jätmine ennatlik, eriti arvestades hageja korduvaid taotlusi kostjalt tõendite väljanõudmiseks. Ka 21.04.2022 istungil (00:42:54) märkis hageja, et kõik dokumendid Y liikmesuse kohta on kostja käes. Samuti esitas hageja 10.06.2022 hagiavalduse terviktekstis taotluse, et kostja esitaks kõik ühistu üldkoosolekute protokollid koos liikmete nimekirjadega alates Y liikmeks saamisest (kuupäeva täpsustamata) kuni 01.10.2021. Kui kostja neid ei esita, siis palus hageja kohut kohustada kostjat neid esitama. Nimetatud taotlus oli kooskõlas 21.04.2022 istungil hageja väidetuga, et kõik ühistu dokumendid on kostja käes. Kostja küsitud dokumente ei esitanud, kuid maakohus ei lahendanud sellest hoolimata hageja taotlusi, vaid tühistas 16.08.2022 määrusega 17.08.2022 määratud istungi ning jättis hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et maakohus keskendus põhjendamatult üksnes 09.07.2005 notariaalselt tõestamata lepingule, jättes tähelepanuta hageja nõuded, tõendite kogumise taotlused ning kostja vastuolulised väited Y liikmesuse olemasolu kohta.
2-22-560
37.Hageja on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse lisana kostja 11.05.2002 üldkoosoleku protokolli. 11.05.2022 üldkoosoleku protokollist nähtub hageja väitel, et Y liikmelisus on tekkinud hiljemalt juba 11.05.2002, kuna ta on selle üldkoosoleku protokolli lisaks olevas liikmete nimekirjas. Hageja väidab, et kostja on järelikult esitanud kohtule ebaõiged andmed Y liikmelisuse tekkimise aja (09.07.2005) kohta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, seega oli hagejal õigus uus tõend ringkonnakohtule esitada ning sellele oma määruskaebuses tugineda. Kostja on hageja esitatud üldkoosoleku protokolli asjassepuutuvusele vastu vaielnud, väites, et Y on protokolli kantud kellegi teise esindajana. Kuna ringkonnakohus ei lahenda käesolevas määruskaebemenetluses hagi sisuliselt, siis tuleb seda, mida asjaomane tõend tõendab, hinnata maakohtul.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hageja esitatud faktiliste asjaolude õiguse korral üldse võimalik, oli ennatlik. Seetõttu puudus alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Asja läbivaatamise jätkamisel tuleb teha selgeks hageja nõudeid ja nende aluseks olevad faktilised asjaolud ning lahendada hageja tõenditesse puutuvad taotlused, sealhulgas määruskaebuses esitatud tõendite kogumise taotlused.
39.Kuna ringkonnakohus saadab asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks, ei märgi ringkonnakohus menetluskulude jaotust ega määra kindlaks menetluskulusid (TsMS § 173 lg 3).
40.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata (vt ka Riigikohtu 21.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.