Võlaõigus

2

teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.23-064336-VL tulenev võlgnevus on kokku 8587,84 €, millest põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr.23-072111-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1500 € intressimääraga 18% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 30,89% aastas. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Hageja krediteeris krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel Euroopa Keskpanga intress + 8% aastas, s.o. 0,031% päevas, 11,15% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, mistõttu saatis hageja 04.11.2024 kostjale kirjalikult postiga kostja aadressil ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev võlgnevus on kokku 1643,82 €, millest põhiosa 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2024 laenulepingu nr.24-006634-VL, mille alusel sai kostja laenu 3700 €. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,72% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud: krediidisumma 3700 €, laenulepingus kokkulepitud intressimäär 17,9% aastas, tagastamise lõpptähtpäev 25.01.2029, osamaksete arv 59. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel Euroopa Keskpanga intress + 8% aastas, s.o. 0,031% päevas, 11,15% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, mistõttu saatis hageja 04.11.2024 kostjale kirjalikult postiga kostja aadressil ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev võlgnevus on kokku 4038,95 €, millest põhiosa on 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis 271,07 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista:

3

laenulepingust nr23-064336-VL tulenev võlgnevus kokku 8587,84 €, millest põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 € ning viivis põhinõudelt (7571,73 €) 16,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev võlgnevus kokku 1643,82 €, millest põhiosa on 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 € ning viivis põhinõudelt (1500 €) alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev võlgnevus kokku 4038,95 €, millest põhiosa on 3535,48 eurot, intress 232,40 € ja viivis 271,07 € ning viivis põhinõudelt (3535,48 €) 17,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni menetluskuludena riigilõiv summas 980 € ning viivis menetluskuludelt VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohtu 06.08.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kostjale anti tähtaeg 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 17.10.2025 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §317 lg.1 p.1 ja lg.3 kohase avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2025. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise korral TsMS §407 lg.1, 2 sätestatud tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud hagiavalduse ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS §407 lg.1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Neid nõudeid on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS §317 lg.5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 01.10.2025 ja dokument loeti kättetoimetatuks 17.10.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 31.10.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS §407 lg.3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS §407 lg.1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) §2 lg.1 mõistes, mis õigustab hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS §3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.09.2023 laenulepingu nr.23064336-VL, mille alusel sai kostja laenu 8500 €. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse

4

määr 18,56% aastas. Kostja ei täitnud lepingulist kohustust, mistõttu ütles hageja 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.23-064336-VL tulenev võlgnevus on kokku 8587,84 €, millest põhiosa on 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr.23-072111-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1500 € intressimääraga 18% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 30,89% aastas. Hageja ütles 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tulenev võlgnevus on kokku 1643,82 €, millest põhiosa 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2024 laenulepingu nr.24-006634-VL, mille alusel sai kostja laenu 3700 €. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,72% aastas. Hageja ütles 03.12.2024 lepingu ühepoolselt üles. Laenulepingust nr.24-006634-VL tulenev võlgnevus on kokku 4038,95 €, millest põhiosa on 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis 271,07 €, mis tekkisid alates 25.08.2024. VÕS §8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §402 lg.1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (Riigikohtu 11.10.2023 lahend tsiviilasjas nr.2-21-20479, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §402 - §421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. VÕS §406 lg.1 tulenevalt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS §4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

5

07.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr.23-064336-VL ja 09.10.2023 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr.23-072111-RK ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (kättesaadav Internetis Eesti Panga kodulehel https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §406 2 lg.1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr enam kui 50,16% aastas. 31.01.2024 sõlmitud laenulepingu nr.24-006634-VL ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (kättesaadav Internetis Eesti Panga kodulehel https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §4062 lg.1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr enam kui 52,08% aastas. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingud nr.23-064336-VL, nr.23-072111-RK ja nr.24-006634VL tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu VÕS §4062 lg.1 mõistes. Järgnevalt analüüsib maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS §4034. Vastavalt VÕS §4034 lg.1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS §4034 lg.7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS §94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Krediidasutuste seaduse §83 lg.3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt. Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-169-13 p.21). Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt. Riigikohtu 26.05.2016 otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-30-16 p.10) Tulenevalt VÕS §4034 lg.13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

6

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr.2-20106661, p.55). Hageja märkis hagiavalduses, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis hageja arvesse m.h. kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Ühtlasi kasutas hageja teabe kogumiseks ka asjakohast avalikku andmekogu (Creditinfo maksehäirete register). Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus lepingu nr.23-064336-VL eest 7571,73 €, lepingu nr.23-072111-RK eest 1500 € ja lepingu nr.24-006634-VL eest 3535,48 €. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jätnud maksegraafikujärgsed maksed tegemata, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS §100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS §101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (s.h. nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist). Kohus peab hageja väljamõistmisele.

põhinõudeid

põhjendatuks

ning

need

kuuluvad

kostjalt

Järgnevalt analüüsib maakohus intressi nõudeid. VÕS §397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu nr.23-064336-VL intressimäär oli 16,9% aastas, lepingu nr.23-072111-RK intressimäär oli 18% aastas ja lepingu nr.24-006634-VL intressimäär oli 17,9% aastas. Lepingu nr.23-064336-VL ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 468,80 €. Lepingu nr.23-072111-RK ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 70,32 €. Lepingu nr.24-006634-VL ülesütlemise seisuga 03.12.2024 oli tasumata intress 232,40 €. Kostja ühegi lepingu eest intressi tasunud ei ole ja seega on hageja intressinõuded põhjendatud. Järgnevalt analüüsib maakohus viivise nõudeid. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §101 lg.1 p.1 ja p.6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §113 lg.1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid lepingu nr.23-064336-VL põhivõlalt 7571,73 € summas 547,31 €, lepingu nr.23-072111-RK põhivõlalt 1500 € summas 70,32 € ja lepingu nr.24-006634-VL summas 271,07 €. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele välja mõista kostjalt ka viivised perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni vastavalt lepingu nr.23-064336-VL põhivõlalt 7571,73 € 16,9 % aastas, lepingu nr.23-072111-RK põhivõlalt 1500 € VÕS §113 lg.1 sätestatud seadusejärgses määras ja lepingu nr.24-006634-VL põhivõlalt summas 3535,48 € 17,9% aastas. Maakohus leiab, et hageja viivisenõuded on seaduslikud ja rahuldab need. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Swedbank AS hagi X vastu täielikult ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja: - laenulepingust nr23-064336-VL tuleneva võlgnevuse summas 8587,84 € (s.h. põhivõlgnevus 7571,73 €, intress 468,80 € ja viivis 547,31 € ning viivis põhinõudelt (7571,73 €) 16,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni) - vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr.23-072111-RK tuleneva võlgnevuse summas 1643,82 € (s.h. põhivõlgnevus 1500 €, intress 70,32 € ja viivis 73,50 € ning viivis põhinõudelt (1500 €) alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras - laenulepingust nr.24-006634-VL tuleneva võlgnevuse summas 4038,95 € (s.h. põhivõlgnevus 3535,48 €, intress 232,40 € ja viivis 271,07 € ning viivis põhinõudelt (3535,48 €) 17,9% aastas alates 08.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni). Menetluskulud TsMS §173 lg.1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS §162 lg.1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 980 € ja viivise menetluskuludelt VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud ja mõistab selle hageja kasuks kostjalt täies ulatuses välja. TsMS §177 lg.4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt TsMS §468 lg.1 p.2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

8

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.