2-23-150912/18 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud Hageja on kohtule esitanud lepingud pdf failina, millel ei ole kostja allkirja. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et millal, mis vormis ja mis sisuga tahteavaldused hageja laenu saamiseks tegi ning et lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et lepingud oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte, millest nähtub (dtl 300), et 02.03.2022 on PLACET GROUP OÜ kostjale üle kandnud 950 eurot selgitusega „Smsmoney.ee - laenusumma 1000.00 EUR, laenuperiood - 540 päeva, laenu id - 31003779857“. Selle rahasumma kostjale väljamaksmine on seega tõendatud. Kahe ülejäänud lepingu osas ei ole hageja esitanud konto väljavõtet ega maksekorraldust, mis väljamaksmist tõendaks. Samas on hageja 21.06.2024 menetlusdokumendis esitanud kuvatõmmise kostja poolt tehtud maksetest, milles on viited lepingute numbritele. Hageja on esitanud väited, et kostjale maksti välja laenud summades 1000 eurot ja 500 eurot. Kohus on seisukohal, et see ei ole usutav, sest ka esimese lepingu puhul maksti kostjale välja laenusumma miinus lepingutasu. Seega saab lihtmenetluses hageja selgitusi ja esitatud kostja tagasimaksete ülevaadet arvestades pidada usutavaks, et kostjale maksti lepingute nr SR3780269 ja SR3782615 alusel välja laenusummad nii, et lepingutasu (vastavalt 50 ja 25 eurot) oli maha arvestatud. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjale maksti lepingu nr. SR3780269 alusel välja 950 eurot ning lepingu nr. SR3782615 alusel 475 eurot.

käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 01.03.2924 hagiavalduses. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega 26.05.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 01.08.2024 täiendatud menetluskulude nimekirja. Hageja täiendav menetluskulude nimekiri on koos hagiga kostjale kätte toimetatuks loetud 18.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 385,00 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 1014,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2971,69 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku summas 1014 eurot järgmiselt: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine, komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi; -30.04.2024 puuduste kõrvaldamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi; -20.06.2024 kohtunõude koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -31.07.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 600 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1005 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 600 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 01.03.2024 esitatud hagi hind oli 2971,69 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1293,42 eurot, viivisenõude põhivõlalt ajavahemiku 10.06.2023-21.08.2024 eest 188,96 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 158,44 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1640,82 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2971,69 eurot) 55,22%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 55,22% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44,78% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 55,22% hageja põhjendatud menetluskuludest (1005 eurot), millele vastab summa 554,96 eurot.