Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud Evergreen Capital OÜ on esitanud kohtule hagi Palugraanul OÜ (edaspidi ka kostja I), X (edaspidi ka kostja II) ja Y (edaspidi ka kostja III) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja 01.09.2022 laenulepingu nr 01/09/2022, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu summas 8000 eurot, millest oli maha arvestatud lepingutasu summas 200 eurot, intressimääraga 3,59% kuus. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024 laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot (põhinõue). Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3,59% kuus. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Hagiavaldusest nähtuvalt käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 19 182,32 eurot. Kostja III kui käendaja sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille alusel käendas kostja III 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 19 182,32 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on kostjad teostanud kokku 3 makset kokku summas 1606,87 eurot. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja e-kirjaga kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega kokku 6 meeldetuletuskirja koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 120 eurot, millest kostja I maksetega on kaetud 30 eurot ja tasumata on 90 eurot. Hageja edastas põhivõlgnikule ekirjaga 27.01.2025 erakorralise ülesütlemise avalduse laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja I on põhjendamatult viivitanud laenusumma tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise kohustust. Kostja I ei ole laenusummat tähtaegselt tagastanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle tasumist. Hagiavalduse kohaselt laenulepingu punktis 1 on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, millest tulenevalt moodustab viivis 28.06.2025 seisuga 6972,61 eurot. Hageja märkis hagiavalduses, et kostja I on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja I rahaliste kohustuste täitmist solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajatelt vastutuse maksimumsumma ulatuses. Hageja tegi hagiavalduses kostjatele kompromissettepaneku. Hageja palub kohtul hagi rahuldada. 01.10.2025 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja vastuse esitamiseks. 21.10.2025 esitasid kostjad vastuse hagile. Kostja III Y märkis vastuses, et ta on tutvunud kohtu saadetud ettepanekuga. Kostja III avaldas, et tal ei ole võimalik ettepanekuid täies ulatuses vastu võtta, sest need käivad talle tema majanduslikest võimalustest tulenevalt üle jõu. Kostja III tõi välja, et ta kasvatab praktiliselt üksi kolme last ning tema ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav lastetoetus ja lasterikka pere toetus. Kostja III tõi välja, et käesolevalt ei ole tal võimalik tööle asuda, sest kõige väiksem laps on veel liiga väike. Kostja III avaldas vastuses, et laste isa X on samuti majanduslikult raskes seisus ega suuda hetkel laste ülalpidamises osaleda ega kostjat III täies ulatuses majanduslikult toetada. Seetõttu ei ole kostjal III võimalik täita kohtu ettepanekus märgitud tingimusi. Kostja III lisas, et ta on valmis koostöös kohtuga otsima mõistlikumat lahendust, mis oleks kostja III olukorda

2

arvestades teostatav. Kostja III palub kohtul arvestada tema pere olukorda ja anda võimalus arutada teistsugust kokkulepet. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II X märkis vastuses, et ta on hetkel majanduslikult raskes seisus ega ole suuteline täitma kohtu ettepanekus märgitud kohustusi sellises ulatuses nagu ettepanekus kirjas. X selgitas, et Palugraanul OÜ tegevus on lõppenud ning sealt rahalist sissetulekut ei toimu. Eelneva tööpuuduse tõttu on kostja I juhatuse liige ja kostja II sattunud majanduslikult raskesse seisu ning tal on tekkinud võlgnevused. Kostja II selgitas, et ta on asunud tööle tavatöölisena ning tema sissetulek on väike, mistõttu ei jõua ta hetkel ka oma kolme last täies ulatuses toetada. Kostja II avaldas, et tema eesmärgiks ei ole mitte laenu tasumata jätmine vaid ta sooviks leida kompromissi igakuiselt mõistlikus summas. Kostja II poolt pakutav summa käesolevalt oleks 150 – 200 eurot kuus. Kostja I juhatuse liige ja kostja II lisas vastuses, et kui tal avaneb võimalus ning ta on suutnud end järje peale töötada, saab ta alati suurema summa tasuda, aga hetkel sellised võimalused puuduvad. 03.11.2025 kohtunõudega kohustas kohus kostjaid teavitama kohut hiljemalt 10.11.2025, kas kostjad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovivad asja arutamist kohtuistungil. Lisaks tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 13.11.2025 kompromissi sõlmimise võimalikkusest ja esitada eelviidatud tähtajaks kompromissleping. Kohus märkis lisaks, et juhul kui pooled kompromissi ei saavuta, määrab kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 13.11.2025 ning vastaspoole esitatule vastamise tähtajaks 20.11.2025. Kostjad avaldasid kohtule, et nad on nõus asja kirjaliku menetlusega. Pooled kompromissi ei saavutanud ning lõplikke seisukohti kohtule ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Järgnevalt kujundab kohus seisukoha üksnes asjas tähtsust omavate väidete ja tõendite osas. Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. Hageja sõlmis kostjaga I 01.09.2022 laenulepingu nr 01/09/2022, millega hageja andis kostjale I laenu summas 8000 eurot, millest maha oli arvestatud lepingutasu summas 200 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024 laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot (põhinõue). Kostja II sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille alusel käendas kostja II 3

02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees kuni summas 19 182,32 eurot. Kostja III sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille alusel käendas kostja III 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees kuni summas 19 182,32 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on kostjad teostanud kokku 3 makset kokku summas 1606,87 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja II ja III vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida või täidab mittekohaselt oma laenulepingust tulenevaid käendatavaid kohustusi, on laenuandjal õigus valida, kas ta nõuab käendatava kohustuse täitmist käendajalt, laenusaajalt või neilt koos. Käenduslepingute punkt 1.1 näeb ette, et käendaja vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja I on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Palugraanul OÜ-le laenu summas 8000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu summas 200 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024 laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot. Hageja sõlmis 02.05.2024 kostjatega II ja III käenduslepingud nr 02/05/2024-8. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat täies ulatuses tasunud. Kostjad on tasunud võlgnevuse katteks 1606,87 eurot. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II X ning kostja III Y on esitanud vastused hagile, milles on toonud välja, et neil ei ole võimalik keerulise majandusliku olukorra tõttu võlgnevust sellises ulatuses tasuda. Kostjad ei ole hageja nõudele ja nõude suurusele vastu vaielnud. Hageja ja kohus on teinud kostjatele kompromissettepaneku. Pooled kompromissile jõudnud ei ole. 4

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9065,40 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 1 leppinud kokku, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, millest tulenevalt moodustab viivis 28.06.2025 seisuga summas 6972,61 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 6972,61 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 3,59% kuus. Laenusaajal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Vastavalt lepingu punktile 2.2 arvestatakse intressi terve laenu väljamaksmise ning tagastamise kalendrikuu eest. Laenuandja ütles lepingu üles 27.01.2025. Hageja on esitanud kohtule intressiarvestuse, millest nähtub, et laenusaajal on tasumata 02.10.2024 intress summas 337,18 eurot, 02.11.2024 summas 335,23 eurot, 02.12.2024 summas 333,21 eurot ja 02.01.2025 summas 331,11 eurot, kokku summas 1336,73 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 1336,73 eurot, arvestades kostjate vastutuse määra. Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 1.1. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt II ja III käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist kummaltki kostjalt 19 182,32 euro ulatuses (kostjate kui käendajate vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid. Lisaks nõuab hageja hüvitist summas 90 eurot. VÕS § 1131 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju 5

hüvitamise nõue on olemas. Laenulepingu punkti 4.3.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja poolt iga rahalise kohustuse rikkumisel nõuda laenusaajalt võlgnevuste sissenõudmiskulude hüvitamist summas kuni 100 eurot, mis hõlmab hüvitist laenuandja asutusesisemiste administreerimis- ja muude sarnaste kulude katteks. Laenulepingu punkti 4.3.2 kohaselt kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie (5) kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Hageja on põhivõlgnikule edastanud nõudekirja kohustuse täitmiseks ehk võlgnevuse sissenõudmiseks koos sissenõudmise kuluga. Seega oli hagejal õigus arvestada tasutud summadest maha sissenõudmiskulu hüvitis. Hageja edastas e-kirjaga kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega kokku 6 meeldetuletuskirja 02.09.2024, 17.09.2024, 01.11.2024, 16.11.2024, 01.12.2024 ja 19.12.20224 koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 120 eurot, millest kostja I maksetega on kaetud 30 eurot ja tasumata on 90 eurot. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue summas 90 eurot on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitise summas 90 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 793,60 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 160 eurot (lisandub käibemaks summas 38,40 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:

6

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Põhjendatud menetluskulud on seega 1773,60 eurot (980 eurot riigilõiv ja 793,60 eurot õigusabikulud). Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas 1773,60 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.