2-23-9471/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue, asjaolud Kostja ja B OÜ sõlmisid 18.02.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1500,00 eurot. 08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 300,00 eurot. 23.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 255,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 31.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 180,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 19.09.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 315,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 1.11.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 104,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 29.01.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 150,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 18.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 285,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 20.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 22.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja kohustus laenud tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 3299,00 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1261,85 eurot. Kostja ja B OÜ sõlmisid lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 20%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 44,6%. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis B OÜ kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 21.06.2020, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei ole oma võlgnevust likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles B OÜ lepingud üles 5.07.2020. B OÜ loovutas 11.03.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt K. P. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 2037,15 eurot, intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 676,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagiavaldus ja täiendatud hagiavaldus kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et Kostja ja B OÜ sõlmisid 18.02.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1500,00 eurot. 08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 300,00 eurot. 23.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 255,00 eurot. 31.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 180,00 eurot. 19.09.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 315,00 eurot. 1.11.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 104,00 eurot. 29.01.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 150,00 eurot. 18.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 285,00 eurot. 20.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00 eurot. 22.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00 eurot. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 3299,00 eurot. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Hageja nõude aluseks olevate lepingute näol on tegu tarbijakrediidilepingutega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel põhivõlga summas 2037,15 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas. Kostja ei ole hageja esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Kohus analüüsib lepingute kehtivust VÕS § 4062 sätestatu kohaselt järgmiselt. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 20%. 18.02.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 60,03% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. 01.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 23.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 31.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 19.09.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. 01.11.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas (alates 30.11.2021-31.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 19.01.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 18.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 20.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 44,6%. 22.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole lepingud tühised VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Hageja on edastanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingud ning tõendid laenu väljamaksmise kohta kostjale (hagi lisad 1-11 dtl 13-58, täiendatud hagi lisad 1-11 dtl 512-656). Seega on laenulepingud sõlmitud kehtivalt, kostja on laenu saanud ning kostjal on raha tagasimaksmise kohustus. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus kohustas hagejat 14.02.24 istungil (dtl 473) tooma välja, kuidas on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, st iga lepingu puhul, kui refinantseeriti, tuleb ära näidata vastutustundlik laenamine: ära näidata kuidas see toimus ja ära tõendada. Hageja on 14.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja esitas 29.03.20, 22.03.20, 20.03.20, 18.03.20, 29.01.20, 01.11.19, 01.10.19 laenutaotlused, milles märkis enda sissetulekute netosummaks 1300 eurot, igakuisteks kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0, palgatöötaja. Kostja esitas 30.09.19, 29.09.19, 19.09.19 laenutaotluse, milles märkis enda

sissetulekute netosummaks 1200 eurot, igakuisteks kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0, palgatöötaja. Kostja esitas 31.08.19, 23.08.19, 01.0819, 25.04.19, 18.02.19, 14.02.19, laenutaotluse, milles märkis enda sissetulekute netosummaks 1100 eurot, igakuisteks kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0, palgatöötaja (lisa 13 dtl 159-167). Hageja tõi välja, et omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. VÕS § 403.4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mida tõendavad isikusamasuse tuvastamise tõend (Lisa 12), laenuandja poolt esitatud krediidivõimelisuse hindamise aluste dokument (Lisa 14), laenutaotlused (Lisa 13) ja Taust.ee väljavõte, millest nähtub, et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid (Lisa 16). Kostja on teinud ID tuvastuse, mis tähendab, et on allkirjastanud tuvastusankeedi ning saatnud mõlemapoolse koopia enda dokumendist (Lisa 33). Hageja märkis, et hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Kohtule esitatust nähtub, et lepingu sõlmimisel on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollitud pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris eelneva 6 kuu kliendi sissetulekuid (arvutatud netopalk, hagi lisa 14 dtl 168-181). Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus asub seisukohale, et laenuandja on antud juhul üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kuna kostja sai laenulepingute alusel laenu summas 3299 eurot ning on teostanud tagasimakseid summas 1261,85 eurot (hagi lisa 1-7), siis on kostja võlgnevus põhinõude osas summas 2037,15 eurot (3299-1261,85). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 13,90% aastas (hagi lisa 1 p 4). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel (hagi lisa 1 p 5). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 30.11.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni 12.06.2020 summas 216,15 eurot (hagi lisa 1). Seega on intressi võlgnevus summas 216,15 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44% aastas (hagi lisa 2 p 4). Hageja soovib intressi laenu väljastamise päevast 1.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 300,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 122,77 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 43,8% aastas (hagi lisa 3 p 4). Intressi arvestus on laenu väljastamise päevast 23.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 255,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 97,15 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,3% aastas (hagi lisa 4 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 31.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 180,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 67,61 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44% aastas (hagi lisa 5 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 19.09.2019 kuni

lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 315,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 110,31 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 6 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 1.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 104,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 31,45 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 7 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 29.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 150,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 29,06 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 8 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 19.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 285,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 37,86 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 9 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 20.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 105,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 13,82 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 10 punkt 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 22.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 105,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 13,56 eurot. Kokku on intressi võlgnevus summas 739,74 eurot (216,15+122,77+97,15+67,61+110,31+31,45+29,06+37,86+13,82+13,56), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lepingutes on kokku lepitud teenustasud (laenulepingu üldtingimuste p 11.1, lisa 26, laenulepingute põhitingimuste p 4, lisa 1-10), kokku on kostja kohustatud tasuma lepingutasu summas 1663,85 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p 11.1, lisa 26, laenulepingute põhitingimuste p 4, lisa 1-10 on põhjendatud lepingutasu summas 1663,85 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Järgmisena käsitleb kohus lepingute ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Lepingute üldtingimuste p 17 kohaselt, kui laenuandja ütleb teenuselepingu erakorraliselt üles põhjusel, et laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgse osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis B OÜ kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 21.06.2020 (hagi lisa 11), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma võlgnevust likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles B OÜ lepingud üles 5.07.2020 (Lisa 11.1). Lepingu üldtingimuste punkti 23.3 kohaselt, kui teade on edastatud teisele Poolele kasutades Punktis 23.2 nimetatud kontaktandmeid, loetakse teade kättetoimetatuks: 1) allkirja vastu, kättetoimetamise hetkel; 2) tähitud posti teel, 5-ndal päeval pärast postitamist; ja 3) e-posti teel või Kliendikeskkonna kaudu, järgmisel tööpäeval pärast saatmist. Krediidiandja saatis 21.06.20 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Selleks ajaks oli lepingute puhul kostjal tasumata 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed. Seega oli kostja lepingute puhul viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kuivõrd

kostja oli viivituses lepingute järgse kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja andis kostjale 21.06.2020 täiendava tähtaja võla tasumiseks (hagi lisa 11 dtl 66, 68, täiendava hagi lisa 17 dtl 711), kuid kostja võlgnevust ei tasunud, oli krediidiandjal õigus tuginedes lepingute üldtingimuste p-le 17 öelda üles kõik kostjaga sõlmitud lepingud (dtl 54). Ülesütlemine edastati kostjale vastavalt lepingu üldtingimuste p 23.3 kliendikeskkonna kaudu ning e-kirjaga (hagi lisa 11 dtl 66, 68, täiendava hagi lisa 17 dtl 711). Eelneva tõttu on lepingute ülesütlemised kehtivad. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagis nõuab hageja viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (06.07.20) kuni hagi esitamiseni (03.07.2023) laenulepingus nr xxxx kokkulepitud intressimääraga võrdses määras (s.o 13,9% aastas) kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 ja VÕS § 113 lg 1 III lausega. Kohus lähtub lepingus kokkulepitud viivisemäärast (13,9% aastas). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hagist nähtub, et hageja on saatnud iga lepingu puhul kostjale meeldetuletuskirjad (kolm kirja 25+5+5), samuti on iga lepingu puhul tekkinud muud kulud (15 eurot). Kohtule on meeldetuletuskirjad ka esitatud (dtl 708-935). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 50 eurot. Eelneva tõttu mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2037,15 eurot, intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabi kulud 845 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h, 169 eur/h summas 676 eurot ja 03.06.24 istungiks ettevalmistamine 1 tund, summas 169 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et käesolev hagi ei ole õiguslikult keerukas (tarbijakrediidilepingutest tulenev võlanõue), istungitel (14.02.24 kell 11.00-11.21 ja 03.06.24 kell 11.05-11.23) kostja puudumise tõttu ei toimunud olulist sisulist arutelu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 4 tundi, kokku summas 400 eurot (4*100). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 995 eurot (595+400), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (995 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg kohtunik