5.Välja mõista I B (B, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskulud 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
6.Välja mõista I B (B, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
7.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus menetluskulude 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord 1 (4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks menetluskulud, ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 178 lg 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 17.04.2024 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele 19.04.2024 vastuväite, milles tunnistas võlgnevust põhinõude 30 eurot ja õigusvahendustasu 20 eurot tasumise nõuete ulatuses. Pärnu Maakohus andis 30.04.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 22.05.2024 maksekäsu tunnustatud nõude osas. Kohus kohustas hagejat 22.05.2024 määrusega esitama ja põhjendama oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 12.06.2024 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramisel palub hageja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.05.2024 ja 19.06.2024 on kostja esitanud kohtule vastuse. Vastuse kohaselt kohe, kui kostja sai teada olemasolevast võlgnevusest, tasus ta hagejale parkimistrahvi 30 eurot ära. Kostja väitel ta ei olnud parkimistrahvist teadlik, sest ta ei kasuta seda autot, vaid on lihtsalt selle auto omanik. Kostja vaidles vastu menetluskuludele, et ta ei ole nõus menetluskulusid tasuma, sest need tekkisid hageja süül ja ettevaatamatusest. Kostja leiab, et kõik õigusabikulud peaks kandma hageja. Kostja on trahvi hagejale ära maksnud.
2.Hageja esitas 25.06.2024 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt hageja loobub hagist. Kohus andis 26.06.2024 kostjale tähtaja kuni 03.07.2024 hagist loobumise avaldusele ja hageja 12.06.2024 menetlusdokumendile seisukoha esitamiseks. Kostja seisukohta kohtule ei esitanud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 25.06.2024 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud.
2 (4)
TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 26.06.2024 kostjalt seisukohta hagist loobumise avaldusele ja hageja 12.06.2024 menetlusdokumendile. Kostja seisukohta ei esitanud. Kostja on 19.06.2024 kohtule teatanud, et ei ole nõus hageja menetluskulusid tasuma ning leiab, et õigusabikulud peaks kandma hageja.
4.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
5.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
6.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13). Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud – kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 30 eurot 30.04.2024, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 15.04.2024. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 168 lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. 3 (4)
Hageja on märkinud enda menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 65 eurot. Kohtu hinnangul on sellest põhjendatud riigilõivu menetluskulu antud juhul pool 32,50 eurot. Hageja loobus hagist. Hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui kohtule esitatakse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik soovi korral kohtult taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu 32,50 eurot tagastamist, sest hageja loobus hagist ja hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse kohtu poolt (TsMS § 150 lg 4, TsMS § 150 lg 2 p 2). Selleks tuleb kohtule esitada vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus, milles märgitud pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastust. Põhjendatud on hageja poolt kohtumenetluses tasutud poole riigilõivu 32,50 euro hüvitamine. Samuti on põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 52,50 eurot (20+32,50=52,50). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja esitas taotluse menetluskulude 85 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud 52,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 32,50 eurot (8552,50=32,50) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.