1.Lõpetada A.Oe kohustustest vabastamise menetlus ja jätta A.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.Vabastada A.O usaldusisiku ülesannetest.
3.Avaldada teade A.Oe kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Menetluskulud jätta A.Oe kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 1(9)
1.Pärnu Maakohtu 08.02.2018 määrusega kuulutati välja A.Oe (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 24.08.2018. a määrusega. Kohus 09.11.2018 lõpetas A.Oe pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist. Eeltoodud määrusega kinnitas kohus võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud: Nr
Võlausaldaja (registrikood)
Nõue
BB Finance OÜ (11306564)
1 850,93
Bondora AS (11483929)
3545,97
Coop Finants AS (102087992)
3856,22
Rävala Õigusbüroo OÜ (14042462)
476,33
B2 KAPITAL SIA (40103645131)
1907,74
TF Bank AB (14304235)
927,73
Omega Invest OÜ (10866568)
Swedbank AS (10060701)
1873,98
AS Koduliising (14080830)
189,58
IPF Digital Estonia OÜ (11034137)
2218,03
Bigbank AS (10183757)
4014,52
Kõik kokku
28 624,03
Sama määrusega algatas kohus A.Oe kohustusest vabastamise menetluse ja määras A.Oe täitma enda usaldusisiku kohustusi, selgitas võlgnikule usaldusisiku ülesandeid ja kohustusi ning võlgniku kohustusi kohustusest vabastamise menetluse kestel. Kohus määras, et A.Oel kui enda usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt võlgnik/usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas Kohus kohustas usaldusisikut esitama kord kuue kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1.mail 2019.a, järgnev 1.novembril 2019.a. jne. Samuti selgitas kohus võlgnikule PankrS § 173 tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.
2.Võlgnik, enda usaldusisikuna, esitas kohtule aruanded kohtu määratud tähtajaks alatest kohustusest vabastamise menetluse algatamisest alates kuni 24.04.2023. Kohus selgitas aruandega seotud asjaolusid või palus võlgnikul esitada täiendavaid dokumente 25.04.2019, 24.10.2019, 13.10.2020, 28.10.2022.
3.02.11.2023 kohus kohustas võlgnikku esitama aruanne kohustusest vabastamise menetluses, kuna võlgnik ei esitanud aruannet 09.11.2018 määruses määratud tähtajal (01.11.2023). Võlgnik esitas aruande 02.11.2023.
4.Kohus 20.11.2023 selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud PankrS § 175 lg 1 sätestatud tähtaeg, palus võlgnikul soovi korral esitada avaldus kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja usaldusisiku lõpparuanne perioodi 09.11.2018-09.11.2023 kohta.
6.Kohus 04.12.2023 kohustas võlgnikku esitama 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest allkirjastatud lõpparuanne perioodi kohta 9.11.2018 – 9.11.2023. Lisaks palus kohus esitada: 1) kõik dokumentaalsed tõendid (raviarsti kinnitus, väljavõtted digiloost ine) asjaolude kohta, mis kinnitavad Teie osalist töövõimet, terviseprobleeme jne. 2) Saadetud CV-d kandideerimiste kohta erinevatele töökohtadele. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule kõik dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad lõpparuandes toodud väiteid.
7.Võlgnik 04.12.2023 esitas kohtule digitaalselt allkirjastatud lõpparuande, e-Töötukassa väljavõtte ning Eesti Töötukassa 20.10.2023, 19.11.2020, 17.02.2019 otsused.
8.Kohus 19.12.2023 kohtunõudega määras võlausaldajatele tähtaja soovi korral võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas kirjaliku seisukoha esitamiseks. Võlausaldajate seisukohad
9.Omega Invest OÜ ja TF Bank AB eistasid 20.12.2023 ühise seisukoha. Võlausaldajad olid seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset võlausaldaja nõude katteks, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.
10.Holm Bank AS oma 20.12.2023 seisukohas märkis, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul A.O ei ole teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
11.Bigbank AS 22.12.2023 seisukohas märkis, et laekumised lepingu nr SL15-01-1408196 katteks puuduvad. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele.
12.27.12.2023 teatas võlausaldaja Bondora AS, et on nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
13.30.12.2023 seisukohas avaldas võlausaldaja Renovum OÜ, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. Renovum OÜ ei nõustu võlausaldajana võlgniku kohustustest vabastamisega. Renovum OÜ on seisukohal, et on ilmselge, et võlgnik ei teinud 5 aasta jooksul ühtegi sammu selleks, et proovida võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Võlausaldaja arvates pole vōlgnik teinud mitte ühtegi sammu selleks, et leida tasustatud töökohta selleks, et tal oleks kasvõi väike võimalus maksta oma kohustuste eest. Vastavalt kohtule esitatud tõendile kandideerimise kohta, on nähtav, et 5 aasta jooksul kandideeris võlgnik töökoha leidmiseks 10 korda ning neist 2 korda 2023 aasta jooksul. See räägib sellest, et võlgnik ei ole teinud piisavalt ega pingutanud vajalikul määral, et töökohta leida. Võlausaldaja arvab ka, et osaline töövõime puudumine ei ole aluseks, et töökohta mitte omada. Lisaks esitatud Eesti Töötukassa otsusest on nähtav, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Millest järeldub, et antud töövõimetus ei mõjuta märkimisväärses osas töökohustuste täitmist. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
14.Swedbank AS 16.01.2024 seisukohas tõi välja, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on saanud töötasu, millest on olnud võlausaldajatele võimalik makseid teha. Alates 2018. aastast kuulus võlgniku poolt võlausaldajatele väljamaksmiseks 1826,62 eurot, millest Swedbank AS-ile 119,64 eurot vastavalt jaotisele. 2018. aasta novembris oleks võlgnik pidanud võlausaldajale teostama väljamakse summas 153,55 eurot, 2021. aasta septembris 1560,56 eurot ning 2022. aasta mais 112,50 eurot (lisa 1). Võlausaldaja lähtus arvutuste tegemisel asjaolust, et võlgnikul on üks ülalpeetav ning vastavatest töötasu alammääradest. Võlgnik võlausaldajale väljamakseid ei ole 3(9)
teinud. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et II pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga, millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Eeltoodust tulenevalt suurenes võlgniku sissetulek 2021. aasya septembris. Seega suurenes ka summa, mis tuleb võlausaldajatele välja maksta. Võlgnik ei ole iseenda usaldusisikuna täitnud korrektselt PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutuskohustust. Olukorras, kus võlgniku sissetulek on piisav tegemaks võlausaldajale seaduses sätestatud määras väljamakseid, ei ole põhjendatud kohustuse mitte täitmine. Võlgnikul on PankrS § 173 kohaselt kohustus teostada usaldusisiku vahendusel võlausaldajatele väljamakseid, mida ta ei ole teinud. Võlausaldaja leiab, et selline tegevus on võlausaldaja huve kahjustav ja lubamatu. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Arvestades eeltoodud asjaolusid on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole kohaselt täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning on võlausaldajatele jätnud väljamaksed tegemata vastavalt seadusele. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-90-16, p 12). Antud juhul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 kohustusi. Seega on täidetud esimene eeldus PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Kohustustest vabastamata jätmise teiseks eelduseks on, et rikkumine oleks süüline. Võlausaldaja hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tegutsenud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamisel vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik on realiseerinud pensioniosakud, mis väljastati võlgnikule 2021. aasta septembris, millest oleks pidanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid tegema ning võlgnik oleks pidanud mõistlikult aru saama, et võlausaldajatele oleks pidanud pensioniosakutest väljamakseid tegema. Ka Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-14-57021 sedastanud, et olukorras, kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas ulatuses, kui võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Kohus on ka tsiviilasjas nr 2-15-10478 välja toonud, et pensioniraha võlausaldajate jaoks eraldamata jätmist saab pidada vähemalt raskelt hooletuks käitumiseks ehk kohustuse süüliseks rikkumiseks. Seega on täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine eeldus. Võlausaldaja hinnangul on täidetud ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Antud juhul on võlgnik tasunud võlausaldajatele kordades vähem, kui sissetulekust järeldada võiks. Võlgniku käitumine on kahjustanud võlausaldaja huve ja sellega on täidetud ka kolmas eeldus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi võlausaldajale väljamaksete tegemise osas ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlausaldaja hinnangul peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetama menetluse. Võlausaldaja palub A.O kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta täitmata kohustustest vabastamata.
15.Võlausaldaja OK Incure OÜ on seisukohal, et kui võlgnik ei ole 5 aasta jooksul suutnud teha võlausaldaja nõude katteks ühtegi väljamakset, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse ja selle otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik A.O tuleks jätta kohustustest vabastamata.
16.Aktiva Finance Group OÜ teavitas kohut, et võlgnik ei ole teostanud ühtegi makset alates 14.08.2018. Võlausaldaja palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlgniku ärakuulamine 4(9)
17.Kohus 09.02.2024 kohustas võlgnikku esitama kirjalik seisukoht võlausaldaja Swedbank AS seisukoha osas. Samuti määras kohus asjas ärakuulamise kuupäevale 10.04.2024 kohustades võlgnikku ärakuulamisel isiklikult osalema. 18.Võlgnik 11.02.2024 vastas elektronkirjaga, et otsib pidevalt tööd, kuna on osalise töövõimega siis kirjutab selle ka oma tööle kandideerimistesse. Sissetulek praegu on 200 eurot, lisaks tööturaha 260 eurot. Püüab teha kõik endast oleneva, et tasuda midagi oma võlgadest.
19.Kohus 16.02.2024 kohustas võlgnikku esitama kohtule 26.02.2024 kõik kohustustest vabastamise menetluse perioodil esitatud tööle kandideerimise dokumendid (avaldused, CV-d jne).
20.Võlgnik vastas kohtule 19.02.2024 elektronkirjaga, kus kandideerimiste osas tõi välja, et V saatis, et ei saanud esimesest valimisringist edasi, W-s oli töövestlus, ootab vastust. Samuti saatis kirja C personali, et kas neil on K k vaja töötajat. Vastus oli, et tänan, et pöördusite, praegu ei ole. N O saatis otse meilile, on vaadanud aga tagasisidet pole tulnud. Seejärel kirjeldas võlgnik enda tervislikku seisundit.
21.09.02.2024 saatis võlgnik kohtule elektronkirja milles teatas, et vormistas täna töölepingu L e OÜ-ga, homme läheb tööga tutvuma. Tahab tööl käia ja hakata ka võlgu vaikselt tasuma.
22.10.04.2024 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohus määras uue ärakuulamise aja kuupäevale 30.04.2024. Kohtukutse on võlgnikule kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 11.04.2024, samuti saatis kohus 10.04.2024 ärakuulamise protokolli ja kohtukutse võlgnikule e-postiga. 12.04.2024 kinnitas võlgnik kohtu kirja kättesaamist.
23.12.04.2024 palus kohus Maksu- ja Tolliametil esitada kohtule teave võlgniku sissetulekute kohta aastail 2019–2023, iga aasta kohta eraldi. Maksuandmete tõendid võlgniku sissetulekute kohta perioodil 01.01.2019-31.12.2023 edastati kohtule 18.04.2024.
24.19.04.2024 e-kirjas küsis võlgnik kohtult, kas on võimalik 30.04 istungi kellaaega muuta 12, saab õhtul töö tõttu kokku. Kohus 22.04.2024 teatas võlgnikule, et ärakuulamise aja muutmine ei ole võimalik.
25.30.04.2024 saatis võlgnik kell 05:43 kohtule kirja, milles teatas, et sõidab kohe mandrile. Täna ei tule ning kell 5:50 täiendava kirja: palun ärge hel, ei saa täna vastata. Võlgnik 30.04.42024 kell 15.00 alanud ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused
26.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Arvestades käesolevas asjas kohustusest vabastamise menetluse algatamise aega – 05.11.2020 – kohaldab kohus menetluses PankrS kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni.
27.PankrS § 175 lg 1 ütleb, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
28.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole piisava hoolsusega täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), on rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevaid kohustusi mitte varjata saadud tulusid ning vara, ja kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Samuti on võlgnik rikkunud kohustust anda pärimise teel saadu väärtusest pool üle usaldusisikule. Eeltoodust tulenevalt ei 5(9)
ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid, millistele neil on PankrS § 172 lg 2 tulenevalt õigus, ning sellega on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik enda kohustusi rikkunud süüliselt ja olnud PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel raskelt hooletu.
29.Töötamise registrist nähtuvalt ei ole võlgnik töötanud perioodidel 28.11.2018-18.06.2019, 27.08.2019-22.10.2019, 26.10.2019-11.12.2019, 01.01.2020-14.11.2021, 21.12.202128.03.2022, 28.05.2022-31.08.2022 ja alates 22.06.2023 kuni käesoleva ajani. Ka kohtu nõudmisel ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et esinesid objektiivsed takistused täita eelviidatud perioodidel kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
30.Võlgnik on aruannetes ja kohtule saadetud elektronkirjades välja toonud, et temal esinevad tõsised terviseprobleemid ja ta on kohustusest vabastamise menetluse kestel käinud erinevatel operatsioonidel. Enda väiteid kinnitavaid tõendeid võlgnik aruannetele ja e-kirjadele lisanud ei ole.
31.Kohus 04.12.2023 kohustas võlgnikku esitama kohtule kõik dokumentaalsed tõendid (raviarsti kinnitus, väljavõtted digiloost ine) asjaolude kohta, mis kinnitavad Teie osalist töövõimet, terviseprobleeme jne ning saadetud CV-d kandideerimiste kohta erinevatele töökohtadele. Samuti kohustas kohus võlgnikku esitama kõik dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad lõpparuandes toodud väiteid.
32.Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassa otsused millest nähtub tema osaline töövõime. Esitatud otsustest ei nähtu võlgnikul kohustusest vabastamise kestel väidetavalt töötamist takistanud operatsioonid ning nendest tulenevad takistused otsida aktiivselt tööd. Kohus on võlgnikku kohustanud esitama dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad võlgnikul terviseprobleemide esinemist ning on andnud ka näidisloetelu võimalikest tõendite kogumise allikatest. Võlgnik ei ole nõutud tõendeid kohtule esitanud.
33.Kohus on selgitanud võlgnikule kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohustust anda teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast ka võlgniku kohustus anda teavet tegevuse otsimist takistavate asjaolude kohta ning nimetatud asjaolude esinemist ka tõendada. Osaline töövõime iseenesest ei muuda võimatuks aktiivselt tööturul osalemist, muude takistuste esinemist ei ole võlgnik kohtu hinnangul tõendanud ehk nende osas on tegemist võlgniku paljasõnaliste väidetega.
34.Ka on kohus kohustanud võlgnikku tõendama, et tema väited erinevatele töökohtadele kandideerimise kohta on õiged, sh edastama kohtule saadetud CV-d. Kandideerimiste kohta on võlgnik edastanud kohtule väljavõtted Eesti Töötukassa e-keskkonnast ning loetlenud, millistele töökohtadele on kandideerinud, kuid ei ole edastanud kohtule loetletud töökohtade osas ei potentsiaalsetele tööandjatele saadetud e-kirju kandideerimissooviga ega ka edastatud CV-sid. Arvestades, et kohustusest vabastamise menetluse algatamisest möödus 5 aastat 09.11.2023, ei ole võlgniku 19.02.2024 e-kirjas välja toodud kandideerimised perioodist mis järgneb kuupäevale 09.11.2023 asjakohased. Kohus peab võlgniku üldise suhtumise osas oluliseks siiski välja tuua, et 09.04.2024 teatas võlgnik kohtule, et on samal päeval vormistanud töölepingu L E OÜ-ga ning läheb järgmisel päeval tööga tutvuma. Kohtu poolt Töötamise Registrile tehtud päringu vastusest nähtuvalt on L E OÜ registrisse kandnud andmed, millest nähtuvalt alustas võlgnik ettevõttes töötamist aga kuupäeval 20.05.2024.
35.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgnik on hooletult täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning andnud kohtule teavet tulutoova tegevuse otsimise kohta.
36.Võlausaldaja Swedbank AS 16.01.2024 seisukohas avaldas, et võlgnik on saanud töötasu, millest oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid: 2018. aasta novembris oleks võlgnik pidanud võlausaldajale teostama väljamakse summas 153,55 eurot, 2021. aasta septembris 1560,56 eurot ning 2022. aasta mais 112,50 eurot.
37.Kohus kontrollis võlgniku esitatud aruandeid, mis kajastavad eelpool välja toodud kuid ning tegi kindlaks, et võlgnik ei ole perioode november 2018 - aprill 2019, mai 2021 – oktoober 2021 ning mai 2022 – oktoober 2022 kajastavates aruannetes näidanud, et oleks saanud sissetulekuid, 6(9)
millest tulnuks osa võlausaldajatele eraldada. Samuti ei nähtu aruannetest, et võlgnik oleks kohtu määratud tähtaja, s.o iga aasta 12-ndal jaanuaril, teinud võlausaldajatele väljamakseid.
38.Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtuvad sularaha sissemaksed, milliste kohta pole võlgnik kohtule selgitusi andnud. 2019 aasta detsembris on võlgniku arvelduskontole tehtud sularaha sissemakseid kokku summas 225 eurot. 2020 aastal teeb võlgnik oma kontole järgmised sissemaksed: jaanuaris 100 eurot, märtsis 90 eurot, juunis 25 eurot, juulis 120 eurot, septembris 110 eurot, novembris 400 eurot ja detsembris 190 eurot. 2021 aastal on sissemaksed järgnevad: jaanuaris 280 eurot, veebruaris 155 eurot, märtsis 165 eurot, aprillis 150 eurot, mais 200 eurot, juunis 265 eurot, juulis 400 eurot, augustis 315 eurot, septembris 780 eurot, oktoobris 130 eurot, novembris 355 eurot ja detsembris 120 eurot. 2022 aastal on sularaha sissemakseid võlgniku kontole tehtud järgnevalt: jaanuaris 150 eurot, veebruaris 320 eurot, märtsis 150 eurot, aprillis 490 eurot, mais 260, juunis 110 eurot; juulis 130 eurot, augustis 815 eurot, septembris 910 eurot, oktoobris 685 eurot, novembris 640 eurot, detsembris 735 eurot. 2023 aastal on sularaha sissemakseid tehtud järgmiselt: jaanuaris summas 800 eurot, veebruaris 720 eurot, märtsis 500 eurot, aprillis 700 eurot, mais 680 eurot ja juunis 125 eurot. Märkimisväärne on, et näiteks oktoobris 2022 on võlgniku sissetulekud perioodil 01.10 - 21.10 olnud kokku 2056,90 eurot, millest mittearestitavad sissetulekud on peretoetus 60 eurot, elatis 200 eurot ja töövõimetoetus 279,24 eurot, töötasu 425,66 eurot ning sularahas on arvelduskontole sissemakseid tehtud summas 685 eurot.
39.Kohtule esitatud aruannetes võlgnik eelpool loetletud sissemakseid välja toonud ei ole, samuti ei ole võlgnik selgitanud sularaha päritolu. Kuna võlgnik ärakuulamisele korduvalt ei ilmunud, ei ole kohus saanud ka suuliselt võlgnikult selgitusi küsida.
40.Võlgniku pangakonto väljavõtteid analüüsides tuvastas kohus, et 12.07.2023 on võlgniku arvelduskontole laekunud 1483,10 eurot selgitusega ülekanne matusekuludeks ning 14.07.2023 on S V võlgnikule laekunud 250 eurot selgitusega Matusetoetus E R. Kohus Pärimisregistri andmetest tuvastas, et notar Gerda Pitk on 20.10.2023 tõestanud pärimistunnistuse (registreerimise number xxxx) ning pärandaja E R ainupärijaks on registris märgitud A.O. EKinnistusraamatu andmetest tegi kohus kindlaks, et E.R-le kuulus alates 01.11.2001 korteriomand registriosa numbriga xxxxxxx (aadress J S x-xx, K). 20.10.2023 kinnistamisavalduse alusel on 27.10.2023 nimetatud korteri omanikuna registrisse kantud H.M ning III jakku tehtud märge A.Oe kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise kohta. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et H.M on A.Oe laps. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on pärandina saadud korteriomandi koheselt võõrandanud enda lapsele. Võlgnik ei ole 02.11.2023 esitatud aruandes ja 04.12.2023 lõpparuandes märkinud, et on pärimise teel vara saanud.
41.Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi süüliselt. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (võlaõigusseadus § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik, oma tahtliku tegevusega, PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult jätnud esitatud aruandes välja toomata, et 03.09.2021 on temale laekunud AS Pensionikeskuse poolt 2859,42 eurot. Samuti ei ole kohtu hinnangul eeltoodud põhjustel kahtlust selles, et võlgnik teadlikult ei ole 2018.a novembris ja 2022.a mais saadud suuremaid sissetulekuid kohtule esitatud aruannetes kajastanud ning teinud võlausaldajatele ette nähtud väljamakseid kohtu poolt 09.11.2018 määrusega määratud tähtajal.
42.Kohus on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult varjanud endal sellise sissetuleku olemasolu, millest tulnuks teha võlausaldajatele väljamakseid. A.Oe 25.10.2019 vastusest 24.10.2019 kohtunõudele nähtub üheselt, et A.O saab aru PankrS § 173 lg 5 tulenevast õigusest mitte anda võlausaldajale üle tulu millele ei saa sissenõuet pöörata ning sellise tulu arvestamise põhimõttest ehk seega ka kohustusest paigutada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kuuluv tuluosa oma igapäevaselt kasutatavatest sissetulekutest.
43.Samuti on võlgnik usaldusisiku ülesannetes regulaarselt esitanud kohtu määratud aruandeid ning näiteks 26.04.2019 esitatud aruandes toonud välja ühekordse sissetulekuna saadud 7(9)
tulumaksutagastuse, mis näitab võlgnikku teadlikkust kohustusest märkida aruandes ära ka enda ebaregulaarsed sissetulekud.
44.Ka ei ole kohtul kahtlust selles, et võlgnik on teadlikult soovinud varjata pärimise teel saadud vara, mida kinnitab päritud vara kohene võõrandamine oma lähikondsele.
45.Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et olukorras, kus võlgnikul on olemas sissetulekud, millest on tal võimalik ja seadusest tulenev kohustus teha võlausaldajateel väljamakseid ning võlgnik selliseid väljamakseid ei tee, saavad võlausaldajate huvid kahjustada.
46.Samuti on kohus veendunud, et pärimise teel saadud vara kohese võõrandamise eesmärgiks oli pärandust varjata vältimaks PankrS § 173 lg 6 tuleneva kohustuse täitmist, ehk võlgniku eesmärgiks oli kahjustada võlausaldajate huve. Võlgniku pärandvaraks oli K linnas asuv 2toaline korter, mille väärtusest poole oli võlgnik kohustatud üle andma usaldusisikule ning üleantust pidi usaldusisik tegema võlausaldajatele väljamakseid. Kohtule ei ole teada korteri väärtus, kuid kohtul pole kahtlust, et pool maakonna keskuses asuva korteriomandi väärtusest oleks märkimisväärses ulatuses rahuldanud võlausaldajate pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuded, mis joatusettepaneku kohaselt on kokku 28 624,03 eurot.
47.Seega pole kohtu hinnangul kahtlust, et võlgnik on PankrS § 173 tulenevate kohustuste täitmata jätmisega kahjustanud võlausaldajate huve.
48.Täiendavalt tegi kohus võlgniku pangakonto väljavõtteid analüüsides kindlaks, et vähemalt alates 10.10.2018 nähtuvad võlgniku arvelduskontolt ülekanded T E AS-ile selgitusega „Maksegraafik“ või ka ilma selgituseta. Makse tehakse reeglina iga kuu alguses, peale peretoetuse laekumist, aga ka muudel aegadel. Alates 08.07.2019 toimuvad samasuguse regulaarsusega ülekanded T E AS-ile selgitusega „Makse.“ Seda, et tegemist ei ole nö püsiteenusega (telefon, internet vm) näitab kohtu hinnangul maksele lisatud selgitus. Tavapäraselt lisatakse püsiteenusega seotud makse selgitusse tasutava arve number või arvel kokku lepitud selgitus/viitenumber, mida aga nende ülekannete puhul tehtud ei ole. Võlgniku poolt koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjas ja pankrotihalduri poolt esitatud võlanimekirjas ning 24.08.2018.a kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekus AS võlausaldajana märgitud ei ole. Eeltoodu kohtu hinnangul näitab, et võlgnik on peale pankrotiavalduse esitamist võtnud T E ees mingi kohustuse, mida täidab igakuiste osamaksete tasumisega, selliselt aga eelistab ühe võlausaldaja huve teiste võlausaldajate huvidele.
49.Kohus soovis võlgniku eelpool välja toodud asjaolude osas ära kuulata ning kohustas 09.02.2024 võlgnikku isiklikult ärakuulamisel osalema. Ärakuulamise määras kohus kuupäevale 10.04.2024. Kuna võlgnik määratud ajal kohtusse ei ilmunud, määras kohus asjas uue ärakuulamise kuupäevale 30.04.2024. Võlgnik taas ei ilmunud ärakuulamisele. Kohus on võlgnikule kätte toimetatud kohtukutsetes märkinud, et võlgnik on kohustatud isiklikult kohtusse ilmuma. Samuti on kohus selgitanud, et kui võlgnik ei saa määratud ajal kohtusse ilmuda, tuleb sellest kohtule teatada ja kohtusse ilmumise takistust põhistada. Võlgnik on ärakuulamiste eelselt küll teatanud kohtule, et ei saa kohale tulla, kuid ei ole kohtusse ilmumise takistust põhistanud. TsMS § 422 lg 1 nimetab mõjuvate põhjustena kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestuse, poole ootamatu haigestumise või lähedase ootamatu raske haiguse. Võlgnik on kohtu määratud ajal kohtusse mitte ilmumise takistusena toonud töölepingu sõlmimise ning järgmisel päeval tööga tutvumise (09.02.2024 kiri) ja tööga seoses mandrile sõitmise (30.04.2024). Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuvate põhjustega. Võlgnikule on kohtukutsed kätte toimetatud piisava ajavaruga ning võlgnikul oli seega võimalik määratud ärakuulamise ajaga arvestada ning oma tegevusi selliselt planeerida, et kohtu määratud ajaks ärakuulamisele ilmuda. Samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid kohtusse ilmumise takistuse põhistamiseks.
50.Kohus on seisukohal, et täidetud on kõik PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Kohus keeldub A.Ot pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetab A.Oe kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus lõpetab A.Oe kohustusest vabastamise menetluse, tuleb A.O vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 8(9)
51.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 52.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/digitaalallkiri/ Reena Undrest Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.