Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse

Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik

2-18-1422 Võimalik et osa esialgseid võlausaldajaid on oma nõudeõigused loovutanud. Tõenäoliselt ei ole võlanimekiri täielik, sest avaldaja (võlgnik) ei mäleta kõiki võetud kohustusi. Kohustuste võtmise ajal ei hinnanud võlgnik piisavalt realistlikult oma võimet kohustusi hiljem täita ning nö „laenas ennast lõhki“. Viimastel aastatel on avaldaja töötanud miinimumpalga eest ja olnud ka eriti viimase aasta jooksul pikemate perioodide kaupa „haiguslehel“. Hetkel on avaldaja sissetulekuks noorema lapse (12 aastane poeg) isa poolt makstav elatis 250 eur. Avaldaja töötab periooditi (tervise ja töö olemasolul) minimaalse kuupalga eest. Avaldajal on alaealine laps, kes on võlgniku ülalpidamisel. Seoses sissetuleku vähesusega, vajadusega ülal pidada alaealist last ja vara puudumisega ei ole võlgnik võimeline täitma võetud kohustusi. Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus ei ole ajutist laadi. See (makseraskused) on tegelikult väldanud juba pikemat aega ning olulist sissetuleku suurenemist, mis võimaldaks kõiki oma kohustusi täita ei ole mõistliku aja jooksul ette näha. PankrS § 2 lg 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Oma varalist seisundit on võlgnik kirjeldanud käesoleva avalduse lisaks olevas vara ja võlgade nimekirjas ja seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 13 lg 1 sätestab, et võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. PankrS § 15 lg 2 sätestab, et juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Võlgnik leiab, et nii võlausaldajatele kui ka võlgnikule oleks otstarbekam jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata ja kuulutada välja pankrot PankrS § 15 lg 2 alusel, kuna võlgniku sissetulek on väike ja seega puuduvad võlgnikul vahendid ajutise pankrotihalduri kulude katmiseks. Samas kuna võlgnik ei suuda täpselt meenutada kõiki oma kohustusi võlausaldajate ees, siis ilmselt oleks siiski otstarbekas ajutine haldur nimetada. PankrS § 171 lg 1.1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse §29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja , kui ei esine käesoleva paragrahvi lg 2 sätestatud aluseid. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 1.1 palub avaldaja välja kuulutada füüsilise isiku A O, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pankrot, kuna isik on püsivalt maksejõuetu ning algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused

2-18-1422 PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vähene vara ja piisava sissetuleku puudumine ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine ebapiisav väidetav sissetulek (alaealisele lapsele makstav elatis 250 eurot kuus) käesoleval ajal ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt puudub kohtul hetkel kindel veendumus kas võlgnikul ikka jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks või mitte ning seetõttu võib esineda ka alus menetluse raugemiseks. Samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.