Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS Alexela (nõude loovutaja) ja S.-E. H. (kostja) sõlmisid 20.05.2021 elektrienergia müügilepingu nr EL1200118138 (Leping). Lepingu alusel kohustus nõude loovutaja kostjale müüma elektrit ja võrguteenust tarbimise põhise elektrienergia börsihinnaga kostja tarbimiskohas (38ZEE-00559432-M) ning kostja kohustus nõude loovutajale tasuma ostetud teenuse eest rahas. Nõude loovutaja on vastavalt müügilepingule osutanud teenust ning müüdud kauba eest esitanud ka arved. Nõude loovutaja on oma lepingulised kohustused täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud, so ei ole tasunud tähtaegselt temale koostatud ja esitatud arveid. Kostjal on võlgnevused 14.11.2021 arve nr 112021024334 alusel summas 35,09 eurot, viivis 21,51 eurot, 14.12.2021 arve nr 122021022657 alusel summas 301,79, viivis 160,85 eurot ja 14.01.2022 arve nr 012022026320 alusel summas 611,06 eurot, viivis 261,15 eurot. 23.01.2023 sõlmisid Debitum Invest OÜ (hageja) ja Alexela AS nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega asus esialgse võlausaldaja Alexela AS asemele Debitum Invest OÜ. 22.02.2023 edastas hageja kostjale teatise nõude loovutamise kohta. 01.03.2023 edastas hageja esindaja kostjale võlateatise. Võlateatises selgitas hageja esindaja kostjale tema võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 08.03.2022. 27.03.2023 edastas hageja lepinguline esindaja kostjale hagihoiatuse, milles selgitas kostjale tema võlgnevust hageja ees ning hoiatas, et kui võlgnik et tasu võlgnevust, siis on sunnitud hageja pöörduma enda õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub mõista S.-E. H.lt välja Debitum Invest OÜ kasuks 20.05.2021 elektrienergia müügilepingust nr EL1200118138 tulenev põhivõlgnevus summas 947,94 eurot; viivised

määras 0,065% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest 13.03.2024 seisuga kokku summas 443,51 eurot; viivised määras 0,065% päevas iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni alates 14.03.2024, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 947,94 eurot; sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot; kahjuhüvitis summas 47,39 eurot, menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.07.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315 eurot ja esindustasu 360 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on edastatud dokumentidega tutvumisest ja kohtueelsest menetlusest 0,5 tundi ning hagiavalduse koostamises 2,5 tundi, kokku 3 tundi, 120 eur/h summas 360 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 360 eurot (3*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 675 eurot (315+360), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.