Swedbank P&C Insurance AS avaldus OÜ Summerhome vastu 2987,79 euro ja viiviste väljamõistmiseks asja lahendamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, aadress Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn); Avaldaja volitatud esindaja: B K (aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post xxx); Puudutatud isik: OÜ Summerhome (registrikood 11607366, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista puudutatud isikult OÜ-lt Summerhome (registrikood 11607366) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja 3388,49 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 49 senti), millest 2 987,79 eurot on põhinõue ja 400,70 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista puudutatud isikult OÜ-lt Summerhome (registrikood 11607366) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 2 987,79 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.02.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
Jätta menetluskulud puudutatud isiku OÜ Summerhome kanda.
2.Mõista puudutatud isikult OÜ-lt Summerhome (registrikood 11607366) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks menetluskuluna välja riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.
3.Mõista puudutatud isikult OÜ-lt Summerhome (registrikood 11607366) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks välja viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult OÜ-lt Summerhome välja mõista põhinõudena 2 987,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 400,70 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 2 987,79 eurolt alates 10.02.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 01.03.2021 Tallinnas xxx asuvas korteris nr xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xxx toimunud veeleke, mille tagajärjel sai korteri siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr xxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-s, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr xxx. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 2 987,79 eurot.
3.Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 11.03.2021 fikseeriti korteris nr xxx järgmised kahjustused. Elutoa-köögi värvitud kipslael olid kollased laigud ning värv oli eemaldunud. Elutoa-köögi värvitud kipsseinal olid veenired ning MDF põrandaliist oli pundunud. Elutoa-köögi parkettpõrand oli samuti pundunud. Vannitoa värvitud kipslael olid kollased laigud ning värv oli eemaldunud. Vannitoa värvitud kipsseinal olid veemullid ja veenired.
4.31.05.2021 edastas avaldaja koostööpartner xxx OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 4 539,71 eurot. Avaldaja tegi hüvitisotsuse summas 2 987,79 eurot. Kuivõrd korteri omanik avaldas soovi saada rahaline hüvitis, oli avaldaja arvestanud kalkulatsioonides märgitud summadest maha 30%, s.o kõik ettevõttele kohaldatavad maksud. Lisaks arvestas avaldaja hüvitise summast maha kindlustusvõtja omavastutuse 190 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 2 987,79 eurot.
5.30.09.2022 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 2 987,79 eurot hiljemalt 14.10.2022. Puudutatud isik ei tasunud nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 18.11.2022 kohtuhoiatuse nr xxx, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 25.11.2022. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 2 987,79 eurot.
6.Kahju hüvitamise tulemusena on avaldajale üle läinud nõudeõigus VÕS § 492 lg 1 järgi. Avaldaja viitas KrtS § 31 lõike 1 punktile 1. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine on absoluutne kohustus. Juhul kui korteriomanik kahjustab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
7.Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et kahju tekkis puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Avaldaja viitas VÕS § 115 lõikele 1, § 127 lõikele 1, §-le 128 ja §-le 132. Viivist on arvestatud
põhinõudelt 2 987,79 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.11.2022 kuni 09.02.2024, so 441 päeva ning viivisesumma on 400,70 eurot. Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 2 987,79 eurot, mille hüvitamist ta OÜ-lt Summerhome taotleb. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 400,70 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.02.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Puudutatud isiku seisukohad
8.Puudutatud isik avaldusele ei vastanud ega ilmunud kohtu korraldatud istungile.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
10.Avaldaja on käesolevas asjas tõendanud, et ta oli xxx asuva korteri nr xxx kindlustusandja, kes hüvitas kindlustusvõtjale korterile veelekke tõttu tekkinud kahju. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
11.29.09.2020 on avaldaja väljastanud kodukindlustuse sertifikaadi (dtl 12-13), mille alusel oli alates 06.11.2020 kuni 05.11.2021 kindlustatud korter Tallinnas aadressil xxx. Kindlustatud risk oli varakindlustuse kogurisk ning omavastutus oli 190 eurot. Avaldaja tegi 14.02.2022 hüvitise otsuse (dtl 36), mille kohaselt hinnati kodukindlustuse poliisi alusel tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks omavastutust arvestades 2 987,79 eurot. Hüvitis tasuti kindlustusvõtjale 15.05.2022 (dtl 37). Eeltoodust lähtuvalt on avaldajale üle läinud nõudeõigus isiku vastu, kes vastutas korteris nr xxx tekkinud kahju eest.
12.Ehitise ülevaatuse aktist 11.03.2021 (dtl 10-11) nähtub, et sellel päeval tehti ülevaatus xxx asuvas korteris xxx. Kindlustusvõtja oli avastanud 01.03.2021, et vannitoa ja köögi laest hakkas tilkuma. Vesi tuli neljandal korrusel asunud korterist nr xx, kus köögis kraanikausi alune toru lekkis. Ülemise korruse korteris elasid üürnikud. Ülevaatusel tuvastati korteri nr xxx puudused. Elutoaköögi värvitud kipslael olid kollased laigus ja värv oli eemaldunud, värvitud kipsseinal olid veenired ning põrandaliist ja parkett olid pundunud. Vannitoa värvitud kipslael olid kollased laigud ja värv oli eemaldunud ning kipsseinal olid veemullid ning -nired. Ülevaatusel osalesid kindlustusvõtja ning avaldaja koostööpartneri xxx OÜ esindajad.
13.Ülevaatuse aktil oli lisa (dtl 14-15), milles on märgitud kahjustuste ulatused. Avaldaja esitas kohtule ka kahju hindaja fotod kahjustatud kohtadest korteris (dtl 17-33). xxx OÜ koostatud eelkalkulatsiooni järgi (dtl 34) oleks kahjustuste kõrvaldamise kulu olnud 4539,71 eurot. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et korteris nr xxx tekkisid veelekke tõttu kahjustused. Samuti on eelviidatud tõenditega tõendatud, et veeleke sai alguse ülemisel korrusel asunud korterist nr xxx, mis kuulub puudutatud isikule.
14.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega esile toonud või tõendanud ühtegi
asjaolu, mille esinemise tõttu ta ei vastuta korterist nr xxx alguse saanud veelekke tõttu tekkinud kahju eest. Puudutatud isik on korteriomandi nr xxx omanik.
15.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodust tuleneb, et kahju hüvitiseks on eeskätt kahjustatud asja parandamise mõistlikud kulud. Avaldaja on tõendanud, millised oleksid olnud korteri nr xxx kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Avaldaja on kindlustusvõtjale tasunud hüvitisena parandamise mõistlikest kuludest väiksema summa. Seega on avaldaja nõudeõigus põhjendatud ja tõendatud.
16.Kuna asjas esitatud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis välistaks puudutatud isiku vastutuse tekkinud kahju eest, kuulub avaldaja nõue rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks põhinõudena välja mõista 2 987,79 eurot.
17.Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuväliselt nõuded 30.09.2022 (dtl 38) ja 18.11.2022 (dtl 39-40), kuid puudutatud isik pöördumistele ei vastanud ega hüvitanud kahju. Viimases pöördumises andis avaldaja puudutatud isikule aega hüvitise tasumiseks hiljemalt 25.11.2022. Avalduses palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista seadusjärgse määra alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates26.11.2022 kuni avalduse esitamiseni 09.02.2024 summas 400,70 eurot.
18.Kuivõrd avaldaja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
19.Eeltoodu alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 400,70 eurot. Alates avalduse esitamisele järgnenud päevast 10.02.2024 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 2 987,79 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
20.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
21.Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 50 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.