Muud

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja menetluse käik L. G. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on olukord kujunenud raskeks, et avaldaja ei tule enam oma kohustustega toime. Kohtutäituritega ei 2 (7)

ole õnnestunud saavutada kokkulepet maksegraafikute osas. Avaldaja elab üürikorteris ning tal puudub isiklik vara, mida oleks võimalik võlgnevuste katteks võõrandada. Avaldaja töötab ning tema igakuine sissetulek on 823,90 eurot (töötasu) ja 710 eurot (lastetoetus), kokku 1533,90 eurot. Igakuised väljaminekud on 1230 eurot. Muu vara puudub. Avaldaja kohustuste kogusumma on 33 325,11 eurot. Avaldaja palub pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 17.12.2025 määrusega võttis kohus L. G. avalduse menetlusse ja nimetas L. G. usaldusisikuks pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Svetlana Pilden. Usaldusisik esitas 12.01.2026 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Usaldusisik teeb ettepaneku juhul, kui võlgnik jääb avalduse juurde, kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabasatamise menetlus. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 13.01.2026 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku avaldatuga tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus selgitas asjaolusid. Võlgnik jäi oma avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik L. G. on vallaline, tal on 2 last, põhiharidusega. Elab XXX, so tuttavate juures. Võlgnik töötab R OÜ-s XXX. Maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga ei ole ning ka varasemalt ei olnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Transpordiameti andmetel ei ole hetke seisuga võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Alates 03.11.2021 kuni 22.11.2022 kuulus võlgnikule Volkswagen Golf, reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1999 (Lisa 4). Võlgniku seletuse kohaselt oli sõiduk võõrandatud hinnaga 350 eurot. Võlgnikul puuduvad kehtivad seosed äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on null. Pensioniosakud olid realiseeritud 2022. aastal, hinnaga 3124,31 eurot (neto). Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud pangakontod: XXX AS-s, ei ole toimiv alates 2023. aastast (Lisa 5); XXX AS-s, ei ole toimiv alates 2023. aastast (Lisa 6); XXX AS-s (Lisa 7). Muu realiseeritav väärtuslik vara puudub (Lisa 8. Võlgniku vastused). Sissetulekuks on palk, alampalga ulateses ning peretoetus summas 710 eurot. Eeldatavad kohustused kokku moodustavad 28755,14 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Olemasolevad kohustused tulenevad peamiselt aastatel 2023–2024 tehtud kohtulahenditest, mille alusel on algatatud sundtäitemenetlused. Kontode viieaastase väljavõtete analüüsi põhjal ilmneb, et

3 (7)

regulaarne laenude võtmine ja järelmaksulepingute sõlmimine toimus juba hiljemalt 2020. aastal, mis viitab makseraskuste kujunemisele nimetatud perioodil. Võlgnik on avaldanud, et on võtnud regulaarselt laene selleks, et igapäevaselt toime tulla. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis FiMS § 45 lg 3 tähenduses takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samas on usaldusisik juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et kohustustest vabastamise menetlus kestab kolm aastat, mille jooksul on võlgniku peamiseks kohustuseks tegeleda tulutoova tegevusega, et tagada võlausaldajatele vähemalt osaline rahuldamine. Juhul, kui võlgnik ei astu samme sissetuleku suurendamiseks ega tee vabatahtlikke väljamakseid, ei pruugi kohus menetluse lõppedes teda kohustustest vabastada. Sellisel juhul hakkab nõuete aegumistähtaeg kulgema uuesti alates pankrotimenetluse lõppemisest. Tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Samuti ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid maksejõuetusalase kuriteo toimepanemisele. Ülaltoodust lähtudes ning juhul, kui võlgnik jääb oma avalduse juurde, teeb usaldusisik ettepaneku rahuldada maksejõuetusavaldus ning kuulutada välja L. G. (isikukood XXX) pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1128,40 (sh. käibemaks). Tasu kuulub väljamõistmisele Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575. Rahuldada menetlusabi taotlus ning hüvitada riigivahenditest usaldusisiku tasu 572,88 eurot (sh. käibemaks) ulatuses. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-s. Kohus selgitas asjaolusid ärakuulamisel ning loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

4 (7)

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Kohtu selgitused: -Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. -Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). -Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). -Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). -Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). -Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

5 (7)

-Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisik palub tasuks määrata 1128,40 eurot (sh käibemaks, arvestusega 7 tundi, tunnitasuga 130 eurot). Võlgnik usaldusisiku taotletava tasu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1128, 40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kehtiv kuupalga alammäär on 886 eurot. 6 (7)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määrab usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1128,40 eurot (sh käibemaks). Kohus annab L. G.-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja määrab hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 572,88 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-s. Kohus jätab usaldusisiku tasu summas 555,52 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõistab selle võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.