võlgnik/usaldusisik Txxxx Gxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx, xxxxxxküla, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post xxmail.com), lepinguline esindaja Olavi Järve võlausaldajad:
3.Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Txxxx Gxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Txxxx Gxxxxxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Gxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.24.08.2018 määrusega kuulutas kohus välja Txxxx Gxxxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 06.06.2019 määrusega (jõustus 01.08.2019) lõpetati Txxxx Gxxxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, 4. detsembril ja 4. juunil. Väljamakseid tuli teha üks kord aastas, 1.juunil.
2.Txxxx Gxxxxxxxxx esitas kohtule aruanded 02.12.2019, 03.06.2020, 03.12.2020, 01.06.2021, 02.12.2021, 03.06.2022, 03.12.2022, 04.06.2023, 02.12.2023 ja 31.05.2024. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud tööga hõivatud ning vahetanud 2023.a märtsis töökoha tasuvama vastu. Menetluse kestel on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 13 755,74 euro ulatuses.
3.19.06.2024 esitas Txxxx Gxxxxxxxxxx esindaja Olavi Järve kohtule taotluse, milles palub kohtul otsustada tema kohustustest vabastamine ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohus küsis 27.06.2024 võlausaldajate seisukohta võlgniku menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
4.1.Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts esitasid 27.06.2024 ühise seisukoha, millega jätavad menetluse edasise käigu kohtu otsustada. Samas märgivad, et võlausaldajate arvutuste kohaselt oleks pidanud võlgnik tegema 2023.aasta detsembrikuu eest võlausaldajatele väljamakse kokku summas 1466,89 eurot, kuid võlgnik eraldas väljamakseteks 977,17 eurot.
4.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 05.07.2024. Võlausaldaja jätab asja kohtu otsustada ning teavitab, et võlausaldajale on toimunud kohustustest vabastamise perioodil laekumisi kokku summas 1059,70 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust.
10.Kohus on Txxxx Gxxxxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Txxxx Gxxxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud ettevõtetes Gxxxxxxxxx OÜ ja Uxxxxxx SIA Eesti filiaal. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded tähtaegselt ja korrektselt. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lg 3-6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on menetluse jooksul rahuldanud 13 755,74 euro ulatuses võlausaldajate pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest, mis moodustab 41,2% nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 41,2% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt on võlgnik menetluse kestel pärinud 1/3 oma ema pärandist. Pärandvaraks oli kogumispension, millest võlgnik eraldas 50%, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,
keeldub kohus vabastamast.
võlgnikku
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest
Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Võlgniku menetlus on kestnud peaaegu viis aastat. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud TxxxxxGxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Txxxx Gxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab TxxxxxGxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Gxxxxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Txxxx Gxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.