Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on PARKIT OÜ hagi Europiir Logistics OÜ vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 595 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 165,28 eurot, edasiulatuva viivise 47,60 ja võla sissenõudmiskulud 187 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja väljastanud sõidukile nr xxx järgmised leppetrahvid: 1) leppetrahv nr 57270001494, koostamise aeg 10.02.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 2) leppetrahv nr 21290009606, koostamise aeg 06.03.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 3) leppetrahv nr 21290018176, koostamise aeg 10.07.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 4) leppetrahv nr 12500006366, koostamise aeg 16.07.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 5) leppetrahv nr 21290019272, koostamise aeg 19.07.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 6) leppetrahv nr 21290020504, koostamise aeg 10.08.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 7) Leppetrahv nr 21290020892, koostamise aeg 14.08.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 8) leppetrahv nr 12500011827, koostamise aeg 02.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 9) leppetrahv nr 12500011953, koostamise aeg 03.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 10) leppetrahv nr 21290022667, koostamise aeg 04.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 11) leppetrahv nr 12500012994, koostamise aeg 17.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 12) leppetrahv nr 12500013236, koostamise aeg 19.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 13) leppetrahv nr 21290024775, koostamise aeg 27.09.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 14) leppetrahv nr 21290025169, koostamise aeg 02.10.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 15) leppetrahv nr 12500015535, koostamise aeg 12.10.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot; 16) leppetrahv nr 21290026498, koostamise aeg 16.10.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot (Lisa 16); 17) leppetrahv nr 21290027138, koostamise aeg 23.10.2018, Vikerlase 17 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostja parkis temale kuluvat sõidukit registreerimisnumbriga xxx Vikerlase tn 17 KÜ parkimisalal ilma vastava parkimisloata. Kinnisturaamatu alusel kostjale ei kuulu kinnistu aadressil Vikerlase tn 17, Tallinn ning tõestamata on jäänud kostja parkimisõigus antud territooriumil perioodil 10.02.2018 - 23.10.2018. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 595 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. 15.06.2022 esitatud hagiavalduse täienduses esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles esitas liiklusregistri kuvatõmmised, millede kohaselt on kostja sõiduki omanik. Kostja vastuväited Kostja esitas 25.05.2022 vastuse hagile. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on kõige varasem leppetrahv 10.02.2018 kuupäevaga ning kõige hilisem 23.10.2018.a kuupäevaga. Eeldusel, et hageja teatas kostjale leppetrahvi nõude esitamisest ning määras leppetrahvi tasumise tähtajaks 14 päeva, oli varaseima leppetrahvi nõude aegumistähtaja kulgemise alguseks 25.02.2018 ja hiliseima nõude aegumistähtaja kulgemise alguseks 07.12.2018. Hagejal tulnuks kohtusse pöörduda hiljemalt 07.12.2021. Hagist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 21.12.2021. Seega on hagi 3-aastane aegumistähtaeg kõikide hagis esitatud 17 leppetrahvinõude osas kulgenud aegumistähtaja lõpuni ilma, et hageja oleks oma nõudeid kohtusse esitanud. Tüüptingimuse kohaselt on lepingu pooleks mitte auto omanik vaid sõidukijuht. Osundatud üldtingimuste kohaselt on parklakorraldajal õigus määrata valesti parkimise ja liiklemise puhul sõidukijuhile leppetrahv kuni 35 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagis toodud ajal olnud sõidukijuht. Hageja ei ole tõendanud hagis esitatud asjaolu, et kostja oleks olnud ka sõiduki omanik. Kostja hinnangul puuduvad nii sisulised

kui ka menetluslikud alused esitatud hagiavalduse rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning määrata menetluskulude kandjaks pooleks hageja. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kostjalt välja mõista lepingu rikkumisel määratud leppetrahvidest tulenevad võlad. Hagi kohaselt on sõidukile numbrimärgiga xxx määratud ajavahemikul 10.02.2018 kuni 23.10.2018 kokku 17 leppetrahvi, kuna sõiduk parkis ilma vastava loata hageja poolt opereeritavas parklas aadressil Vikerlase 17 parkimistingimusi rikkudes. Parklasse sisenedes ja seal autot parkides loetakse poolte vahel leping sõlmituks. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning väidab, et nõue on aegunud ja hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sõiduki xxx omanik ning lepingu pooleks ei ole mitte auto omanik, vaid sõidukijuht. Kostja vaidleb hageja leppetrahvide tasumise nõudele vastu põhjusel, et need on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluvale sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud 17 leppetrahvi ajavahemikul 10.02.2018 kuni 23.10.2018. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. TsÜS § 135 lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Eeltoodust tulenevalt olid hiljemalt 07.11.2018 kõik sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud leppetrahvid muutunud sissenõutavaks. Arvestades, et aeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis on kohus seisukohal, et hiljemalt 07.11.2021 on kõik leppetrahvid aegunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et

tegemist on arve alusel sissenõutavaks muutuva nõudega, mille puhul aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et leppetrahv on arve ning seetõttu kuulub kohaldumisele TsÜS § 147 lg 3. Arve puhul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega. Leppetrahv ei ole oma olemuselt arve, vaid lepingu rikkumisega kaasnev kõrvalkohustus. Hageja poolt väljastatud leppetrahvides on ette nähtud ka selged maksetähtajad, millest arvestatakse leppetrahvide sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt algas iga leppetrahvi puhul aegumistähtaeg trahvi sissenõutavaks muutumisel, s.o peale leppetrahvis määratud 14-päevase maksetähtaja möödumist. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada aegumise katkemist. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte teise lõike punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse vaidlusaluste leppetrahvide sissenõudmiseks 21.12.2021, s.o peale kõikide vaidlusaluste leppetrahvide aegumist. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada aegumise peatumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavalduses esitatud leppetrahvid on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja nõuded on aegunud ja kostja võib keelduda oma kohustuse täitmisest, siis tuleb jätta hageja põhinõue kostjalt välja mõistmata. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise ning sissenõudmiskulud. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eeltoodust tulenevalt jäävad ka hageja leppetrahvidest tulenevad kõrvalnõuded kostjalt välja mõistmata ja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Kostja väidab, et lepingu pooleks ei ole mitte auto omanik, vaid sõidukijuht. Kohus selgitab, et juriidiline isik tegutseb läbi füüsiliste isikute tegevuse eelkõige oma seadusliku esindaja vahendusel. Seega on füüsiliste isikute teod omistatavad juriidilisele isikule. Kohus märgib, et kostja tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Selliste asjaolude väljaselgitamine on üksnes kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt ka Riigikohtu 23.03.2016 otsuse 3-2-1-3-16 p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes leppetrahvides märgitud ajal tema kasutuses olevat sõidukit parklasse parkis. Hageja on tõendanud kohtule esitatud väljavõtetega, et leppetrahvide väljastamise ajal oli kostja sõiduki xxx omanikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et sõiduki numbrimärgiga xxx sõlmitud lepingute pooleks on kostja. Seega on poolte vahel sõlmitud leping, mille rikkumisest tulenevalt väljastas hageja kostjale leppetrahvid. Kuna kostja ei tõendanud, et sõiduki parkimisel hageja opereeritaval parkimisalal oli sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andev kehtiv parkimisluba ega seda, et tal olnuks õigus kasutada parkimisala ilma parkimisloata, siis saab järeldada, et kostja väljendas oma sõidukit parkimisalale parkides tahet sõlmida hagejaga parkimisleping, kuid rikkus selle tingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Hageja teavitas leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Riigikohtu praktika järgi (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12) on leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele panek mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus palus menetlusosalistel esitada lõplikud menetluskulude nimekirjad hiljemalt 29.05.2024 ning vastaspoole menetluskuludele vastuväite esitamise tähtaeg oli 05.06.2024. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 29.05.2024 summas 245 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja hagimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja enda kanda. Kostja 29.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt: kohtutoimikuga tutvumine ja kliendiga hagi aluse asjaolude selgitamine, hagile vastuse koostamine, hageja 15.06.2022 menetlusdokumendi ja täiendavate tõendite analüüs ja menetluskulu nimekirja ja kohtuvaidluse põhiseisukohtade koostamine. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja ajaline kulu 6,5 tundi summas 1105 eurot (ilma käibemaksuta) ning kostja lepingulise esindaja lepinguline tunnitasu on 170 eurot. Kokku palub kostja hagejalt välja mõista summa 1105 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning kostja menetluskulud summas 1105 eurot tuleb hagejalt välja mõista. Koos menetluskulude nimekirjaga esitas kostja kohtule ka oma kokkuvõtvad seisukohad. Kuna kohus 17.05.2024 määrusega ei küsinud kokkuvõtvaid seisukohti, siis tuleb kostja esitatud seisukohad jätta tähelepanuta. Tulenevalt eelnevast tuleb ka jätta rahuldamata hageja 31.05.2024 tähtaja pikendamise taotlus kostja seisukohtadele vastuse esitamiseks. Vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele kumbki pool ei esitanud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 kohasel võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.