lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8670/4

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8670/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu80162780(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.juulil 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-8670

Kohtuasi

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu avaldus S. K.i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu (registrikood 80162780, asukoht Puru tee 18-22, Jõhvi, 4134)

Avaldaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: [email protected])

Puudutatud S. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post isik: XXX, XXX, tel XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista S. K.ilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu kasuks võlg 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot 37 senti.
3.Välja mõista S. K.ilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu kasuks viivis alates 01.06.2024.a kuni põhinõude (1783,47 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta S. K.i kanda. 4.1 Välja mõista S. K.ilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu esitas 03.06.2024.a. Viru Maakohtule avalduse S. K.i vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on S. K. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteri nr X (registriosa number XXX) omanik, seega ka Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu liige. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub tasu hooldustasu, külma ja sooja vee, keskkütte, prügiveo, üldelektri, gaasi, sooja vee abonenttasu, raamatupidamisteenuse, trepikoja koristuse eest. Elamu hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek. Vee ja soojuse tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega (arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid). Prügi ja elekter (üldelekter) arvestatakse lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast. Puudutatud isiku võlgnevus koosneb ajavahemikul juuni 2022 – aprill 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid võlgniku poolt maksmata jäetud arvetest. Seisuga 31.05.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1783,47 eurot. Korteriühistu palub S. K.ilt välja mõista: põhinõue 1783,47 eurot; viivis 66,90 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 01.06.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).
2.Kohus saatis puudutatud isikule materjalid e-posti aadressil XXX ning aadressil „XXX“, materjalid olid tagastatud põhjusel „ei viibinud kohal“. Materjalid jäeti kostja postkasti 25.06.2024.a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule kirjalikku vastust ega vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et S. K.i korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. S. K. on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteri nr X (registriosa number XXX) omanik (dtl 14-15) ning Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 18 korteriühistu liige (KÜ põhikirja p 12; dtl 8-13).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva KrtsS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud tõendi korteriomaniku võla kujunemise kohta (dtl 16; andmed võla kujunemise ja laekumiste kohta ajavahemikus 30.06.202227.05.2024); veemõõturi näidud 8dtl 17); korteriomanikul esitatud arved (dtl 18-40); korteriühistu põhikirja (dtl 8-13); korteriomanikule esitatud arved (dtl 14-15). Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isikule esitatud perioodil juuni 2022-aprill 2024 arveid kokku koos viivistega 1850,37 eurot. Korteriomaniku võlg seisuga 31.05.2024.a. on 1783,47 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 66,90 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Lisaks põhivõlale 1783,47 eurot ja seisuga 31.05.2024.a. sissenõutavaks muutunud viivisele 66,90 eurot nõuab avaldaja korteriomanikult viivist TsMS § 367 alusel alates 01.06.2024 kuni põhinõude (s.o 1783,47 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus toimetas materjalid puudutatud isikule kätte postkasti panekuga.

Vastavalt TsMS § 326 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. TsMS § 326 lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. Avaldus lisadega on jäetud korteriomanikule postkasti 25.06.2024.a.

9.S. K. ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks tal kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 297 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot.
11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja