A. H.-K. hagi J. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks J. K. vastuhagi A. H.-K. vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): A. H.-K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja (vastuhagis hageja): J. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-23-12842 menetlus A. H.-K. hagi J. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-23-12842 menetlus J. K. vastuhagi A. H.-K. vastu kaasomandi lõpetamiseks seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja A. H.-K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx).
5.Rahuldada kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot kostja J. K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-12842, A. H.-K. hagi J. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks ning J. K. vastuhagi A. H.-K. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Pooled teatasid 01.07.2024, et nad on hagi nõuetes 01.07.2024 sõlminud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe, mistõttu loobuvad hagidest ja paluvad tsiviilasja 2-23-12842 menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et võtavad vastastikku hagist ja vastuhagist loobumise vastu. Samuti
kinnitavad, et menetluskulud jäävad nende endi kanda ja kumbki pool ei nõua teiselt menetlusosaliselt enda menetluskulude hüvitamist. Hageja ja kostja paluvad nende poolt tasutud riigilõivust 1⁄2 tagastamist kontole, millelt see tasuti. Loobumise vastuvõtmine
3.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
4.Kuivõrd pooled esitasid ühise hagiavaldustest loobumise avalduse, puudub vajadus teavitada pooli loobumise avalduse esitamisest ning seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamise tähtaja andmiseks.
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et nii hagiavaldusest kui vastuhagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kuivõrd pooled esitasid ühise hagiavaldustest loobumise avalduse ega vaidle menetluse lõpetamisele vastu, puudub vajadus pooli veelkordselt teavitada loobumise avalduse esitamisest ning seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamise tähtaja andmiseks.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagiavaldustest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb nii hagiavaldusest kui vastuhagiavaldusest loobumised vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine
9.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
10.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
11.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 210 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja A. H.-K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx).
12.Kostja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud vastuhagiavalduselt riigilõivu kokku 1400 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tagastab kohus kostjale pool tsiviilasja hagimenetluses vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 700 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt kostja taotlusele kostja J. K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
14.Pooled on kohtule teatanud, et nad loobuvad hagidest, kuivõrd nad on haginõuetes 01.07.2024 sõlminud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe. Pooled kinnitavad, et võtavad vastastikku hagist ja vastuhagist loobumise vastu. Samuti kinnitavad, et menetluskulud jäävad nende endi kanda ja kumbki pool ei nõua teiselt menetlusosaliselt enda menetluskulude hüvitamist.
15.Kohus leiab, et kuna pooled on loobunud vastastikustest hagidest seetõttu, et nad on haginõuetes 01.07.2024 sõlminud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe, pooled on palunud jätta menetluskulud nende enda kanda ning kumbki pool ei nõua teiselt menetlusosaliselt enda menetluskulude hüvitamist, esineb alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude täielikult poolte endi kanda jätmiseks. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
17.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.