TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L A’i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
944.31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13522 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (osaühing GS Core, asukoht Jõe tn 2 a, 10143 Tallinn, e-post xxx); kostja L A (isikukood xxx, xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt L A’ilt (isikukood xxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kasuks välja järelmaksulepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 102.45 eurot, viivis 48.63 eurot ja sissenõudmiskulu 34.70 eurot.
3.Mõista kostjalt L A’ilt (isikukood xxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 456.93 eurot alates põhiosamaksete sissenõutavaks muutumisest järgmiselt: Maksetähtaeg
4.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) hagi L A’i (isikukood xxx) vastu rahuldamata põhinõude 10.31 eurot, intressi 79.92 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise 61.84 eurot osas.
5.Mõista kostjalt L A’ilt (isikukood xxx) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 102.45 eurolt alates 03.06.2024 kuni põhivõla täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud 21 % ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kanda ja 79 % ulatuses L A’i (isikukood xxx) kanda.
7.Mõista kostjalt L A’ilt (isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kasuks välja menetluskulud 79% ulatuses, s.o summas 617.52 eurot.
2-23-126545
8.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal L A’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 28.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.09.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 21.09.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 10.10.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse L A’i vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 569.69 eurot, intress 79.92 eurot, sissenõudmiskulud 44.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 110.47 eurot, täiendav viivis 0,0671 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, menetluskulud summas 354 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulu summas 100 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena ütles hageja lepingu 24.12.2022 üles. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus - oli väga väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 1300 eurot kuus ja finantskohustused 450 eurot kuus. Laenuandja kontrollis
2-23-126545 kostja sissetulekut päringuga pensioniregistrisse. Laenuandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu Krediidiinfo maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale jäi igakuiselt pärast olemasolevate ja uue lepinguga võetud kohustuste tulust mahaarvamist vaba raha 828.51 eurot. Kostjale laenulepingust tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus – oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita, st kostja oli krediidivõimeline. Arvestades kostja võetud väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Harju Maakohus võttis 16.01.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 15.05.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 03.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja ei nõua vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tuvastamise korral kostjalt intressi, mis oli ainus kõrvalnõue. Kostjal on tasumata põhiosa jääk (572.99 – 13.61) 559.38 eurot, viivis 44.70 eurot ja sissenõudmiskulu 48.63 eurot. 19.06.2024 andis kohus kostjale tähtaja 05.07.2024 hagiavalduse täiendusele ning menetluskuludele vastuväite esitamiseks. 19.06.2024 kohtunõue on kostjale kätte toimetatud dokumentide kättetoimetamisportaali kaudu 27.06.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele ega selle täiendusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
2-23-126545 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-23-126545 Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus - oli väga väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 1300 eurot kuus ja finantskohustused 450 eurot kuus. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga pensioniregistrisse. Laenuandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu Krediidiinfo maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale jäi igakuiselt pärast olemasolevate ja uue lepinguga võetud kohustuste tulust mahaarvamist vaba raha 828.51 eurot. Kostjale laenulepingust tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus – oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita, st kostja oli krediidivõimeline. Arvestades kostja võetud väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 03.06.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõude ümberarvestuse. Hageja ei nõua kostjalt intressi. Kostjal on tasumata põhiosa jääk (572.99 – 13.61) 559.38 eurot, viivis 48.63 eurot ja sissenõudmiskulu 44.70 eurot.
6.Kohus on seisukohal, et peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv. Hageja toob välja, et juhul kui kohus siiski ei pea lepingu varasemat ülesütlemist kehtivaks, ütleb hageja 03.06.2024 menetlusdokumendis kostjaga 24.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx üles. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16 tehtud Riigikohtu lahendi punktist 14 lähtuvalt saab kohtumenetluses lepingu üles öelda siiski vaid juhul, kui täidetud on ka kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks ning sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole praegusel juhul VÕS § 416 lg 1 nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust kohtumenetluses esitanud.
2-23-126545
7.Hageja selgitab, et kui kohus ei loe ülesütlemisavaldusi kehtivaks, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed. 03.06.2024 seisuga on maksegraafiku põhiosamaksetest sissenõutavaks muutunud 22 makset kuni 10.05.2024 makseni kogusummas 102.73 eurot. Sellest on tasutud 13.61 eurot. Sissenõutav põhiosa võlg on seega 89.12 eurot (102.73 – 13.61). Tulevikus muutub sissenõutavaks põhiosa summas (572.99 – 102.73) 470.26 eurot järgmiste maksetena. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks (89.12+ 6.56 + 6.77) 102.45 eurot.
8.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 44.70 eurot. Kirja hind on esimese kahe kirja eest 4.85 eurot, järgnevate eest 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 tasulist meeldetuletuskirja ning pärast lepingu lõppemist 5 meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot. Seega võlgneb kostja tasu kokku üheksa meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega (2 x 4.85 + 2 x 5 + 5 x 5) 44.70 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Pärast lepingu lõppemist võib tasu nõuda kolme tarbijale saadetava meeldetuletuskirja eest. Hageja nõuab tasu 5 meeldetuletuskirja eest. Hageja sissenõudmiskulu nõue ei ole põhjendatud 2 meeldetuletuskirja osas, summas 10 eurot.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 102.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 48.63 eurot, sissenõudmiskulu 34.70 eurot, tulevikus sissenõutavaks põhivõlg 456.93 eurot, viivis põhivõlalt 102.45 alates 03.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 10.31 eurot, intressi 79.92 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise 61.84 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-23-126545 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 814.78 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 559.38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 48.63 eurot ja sissenõudmiskulu 34.70 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 79%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 21% ulatuses hageja kanda ning 79% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 784.55 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on 969.55 eurot. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 180 eurot, ehk kokku 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3,85 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (3,85 x 110) 423.50 eurot, koos käibemaksuga 516.67 eurot. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 781.67 eurot, millest kostja kanda jääb 79% ehk 617.52 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.