Võlaõigus

2-25-18910

Maksetähtaeg 05.02.2026 05.03.2026 05.04.2026 05.05.2026 05.06.2026 05.07.2026 05.08.2026 05.09.2026 05.10.2026 05.11.2026 05.12.2026 05.01.2027 05.02.2027 05.03.2027 05.04.2027 05.05.2027 05.06.2027 05.07.2027 05.08.2027 05.09.2027 05.10.2027 05.11.2027 05.12.2027 05.01.2028 05.02.2028 05.03.2028 05.04.2028 05.05.2028 05.06.2028 05.07.2028 05.08.2028 05.09.2028 05.10.2028

Põhiosa jääk 6404.57 6308.45 6201.44 6102.19 5998.37 5895.99 5789.10 5683.49 5576.25 5464.59 5353.98 5239.00 5124.91 5009.06 4883.96 4764.40 4640.63 4517.32 4389.86 4262.68 4133.54 4000.36 3867.18 3730.03 3592.68 3453.22 3308.17 3164.32 3016.68 2868.34 2716.29 2563.32 2407.99

Põhiosa 96.12 107.01 99.25 103.82 102.38 106.89 105.61 107.24 111.66 110.61 114.98 114.09 115.85 125.10 119.56 123.77 123.31 127.46 127.18 129.14 133.18 133.18 137.15 137.35 139.46 145.05 143.85 147.64 148.34 152.05 152.97 155.33 2407.99

Osamakse 96.12 107.01 99.25 103.82 102.38 106.89 105.61 107.24 111.66 110.61 114.98 114.09 115.85 125.10 119.56 123.77 123.31 127.46 127.18 129.14 133.18 133.18 137.15 137.35 139.46 145.05 143.85 147.64 148.34 152.05 152.97 155.33 2407.99

2-25-18910

Inkasso

osaühingu

arvelduskontole

nr

XXX,

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. 3

2-25-18910 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group osaühing esitas 07.11.2025 hagiavalduse V. K. vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 8426.80 eurot, intress 602.40 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2303.20 eurot, viivised alates 08.11.2025 kuni põhinõude summas 8426.80 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas, riigilõiv summas 910 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud 4

2-25-18910 menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS I vahel 22.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu 29.04.2024 üles. P OÜ loovutas 30.04.2024 kostja vastased nõuded hagejale. Harju Maakohus võttis 08.12.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 08.12.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 10.12.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 05.11.2022-05.06.2025 ja osaliselt tasutud 05.07.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 05.07.202505.12.2025 summas 530.72 eurot, millest põhiosa maksed 457.44 eurot, intress on sissenõutavaks muutnud summas 73.28 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhisosalt lepingus kokkulepitud määras 17,90% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuv intress VÕS § 94 määras. Samuti palub võlausaldaja välja mõista tulevikus sissenõutavas muutuvad osamaksed TsMS §369 alusel maksegraafiku alusel ja viivis põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Käesoleval juhul on kostja teinud viimase tagasimakse detsember 2023, seega pole kostja lepingut täitnud 2 aastat. Samuti on mõistlik menetlusökonoomikast tulenevalt lahendada ühest lepingust tulenevad nõuded ühe tsiviilasja raames, mis hoiab kokku ka menetluskulusid. Eeltoodult on põhjendatud tuleviku osamaksete väljamõistmine. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse 5

2-25-18910 määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostjale väljastati laen summas 9000 eurot. Hageja toob välja, et ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed alates 05.11.202205.06.2025 ja osaliselt tasutud 05.07.2025 osamakse. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 05.07.2025-05.12.2025 summas 530.72 eurot, millest põhiosa maksed on 457.44 eurot ja intress on sissenõutavaks muutunud summas 73.28 eurot. Kohus ei nõustu osaliselt hageja nõude ümberarvestusega. Hageja 10.12.2025 seisukohale lisatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2765.46 eurot, millest 2042.32 eurot on arvestatud põhiosa ja 735.75 eurot intressi katteks (periood 01.05.2023-07.05.2025. Kostjal on ümberarvestuse kohaselt tagastamata laen summas 6957.68 eurot ja intress 72.27 6

2-25-18910 eurot (05.07.2025 osamakse intress 11.60 eurot + perioodi 08.05.2025-12.05.2025 intress 60.67 eurot). Hageja väljatoodud intressi summa 73.28 eurot ei ole korrektne. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingus kokkulepitud määras või alternatiivselt seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni perioodil 05.01.2026-05.10.2028. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023. aasta detsembrist täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse esitamise seisuga on hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks summas 553.11 eurot (periood 05.08.2025-05.01.2026) ja intress 72.27 eurot (periood 05.07.2025-05.12.2025). Hageja toob välja, et 05.12.2025 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhivõlg 530.72 eurot, kuid arvestades kostja viimast makset oli 05.07.2025 osamakse põhiosa tasutud. Seega oli perioodil 05.08.2025-05.12.2025 tasumata põhivõlg 458.45 eurot, millele lisandub 05.01.2026 osamakse 94.66 eurot ehk kokku on sissenõutav põhivõlg 553.11 eurot. Hageja toob küll välja, et nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat intressi VÕS § 94 määras, kuid hageja ei esitanud intressiarvestust alates 05.01.2026 osamaksest. Kuna põhivõlg ei ole muutunud täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise ning sissenõudmiskulude nõue. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Hageja viivise nõue on põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhiosalt 553.11 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhinõude 553.11 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue tulevikus sissenõutavaks 7

2-25-18910 muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 553.11 eurot, intress 72.27 eurot ja viivis põhiosalt 553.11 eurolt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhinõude 553.11 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 05.02.202605.10.2028 summas kokku 6404.57 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1469.12 eurot, intressi 530.13 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2303.20 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 11 394 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 7029.95 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 62%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38% ulatuses hageja kanda ning 62% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 910 eurot ja õigusabikulu summas 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910 + 240) 1150 eurot, millest kostja kanda jääb 62% ehk 713 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele 8

2-25-18910 kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 717467198.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.